Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits 12.09.2017, Tartu 3-15-2570 MoTeh OÜ kaebus Viljandi linna vastu riigihankega „Viljandi linna lasteaedade kiikede komplektid“ tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a otsus MoTeh OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant MoTeh OÜ Esindaja v.-adv. Toivo Viilup Vastustaja Viljandi linn
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.05.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.10.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viljandi Linnavalitsus (hankija) kuulutas 13.07.2015 välja lihthanke „Viljandi linna lasteaedade kiikede komplektid“ (viitenumber 165376) ning tegi asjast huvitatud isikutele kättesaadavaks lihthanke dokumendid (LHD).1 Hankija poolt määratud kuupäevaks, s.o 20.07.2015, esitasid pakkumused viis pakkujat, teiste seas Tommi Play OÜ ja MoTeh OÜ.
2.Viljandi Linnavalitsus tunnistas 27.07.2015. a korraldusega nr 554 „Riigihanke „Viljandi linna lasteaedade kiikede komplektid“ otsuse kinnitamine“ Tommi Play OÜ kvalifitseerunud pakkujaks ning Tommi Play OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks. Korraldus edastati MoTeh OÜ-le 29.07.2015. Hankija sõlmis 30.07.2015 Tommi Play OÜ-ga hankelepingu (tl 59-61).
3.MoTeh OÜ esitas 03.08.2015 riigihangete vaidluskomisjonile (VAKO) vaidlustuse korralduse nr 554 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 04.08.2015. a otsusega nr 180-15/165376 vaidlustuse läbi vaatamata, kuna Viljandi Linnavalitsus oli sõlminud hankelepingu Tommi Play OÜ-ga (tl 17-17p; 25-25p).
4.MoTeh OÜ esitas 12.08.2015 VAKO-le kahju hüvitamise taotluse, milles palus mõista Viljandi Linnavalitsuselt MoTeh OÜ kasuks välja kahjuhüvitise summas 3942,50 eurot.
5.VAKO jättis 23.09.2015. a otsusega 12.2-9/10350 MoTeh OÜ kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 36-40p). VAKO leidis, et hankija otsus on õiguspärane, seega puudub peamine eeldus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks.
6.MoTeh OÜ esitas 12.10.2015 Tallinna Halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse, milles palus mõista Viljandi Linnavalitsuselt MoTeh OÜ kasuks välja kahjuhüvitise summas 4667,78 eurot (tl 3-6). Kaebaja leidis, et korraldus nr 554 oli õigusvastane ning hankeleping oleks tulnud sõlmida temaga. Hankija tegevuse õigusvastasus seisnes selles, et hankija jättis Tommi Play OÜ alusetult hankemenetlusest kõrvaldamata või luges Tommi Play OÜ alusetult kvalifitseerunud pakkujaks, vaatamata sellele, et Tommi Play OÜ-l oli hanke väljakuulutamise päeva seisuga maksuvõlg. Kaebaja hinnangul ei tule LHD p-s 3.2. kasutatud mõistet „maksuvõlg“ sisustada kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse (RHS v.r) § 38 lg 1 p 4 tähenduses, vaid vastavalt MKS §-s 32 sätestatule. Isegi kui juhinduda RHS v.r § 38 lg 1 p-s 4 sätestatust, oli hankija pädevus piiratud üksnes selle üle otsustamisega, kas RHS v.r § 38 lg 1 p-s 4 toodud nõuet rakendada või mitte. Lisaks tuli kaebaja arvates arvesse võtta, et Tommi Play OÜ viivitas käibedeklaratsiooni esitamisega kuni hankelepingu sõlmimiseni, vältimaks maksuvõla tekkimist 20.07.2015 seisuga. Kaebaja hinnangul ei ole riigihangete seaduse regulatsiooni sisu ja mõttega kooskõlas tõlgendada norme sellisel viisil, et hanke kvalifitseerimistingimustele vastavaks loetakse pakkuja, kellel ei esine maksuvõlga formaalselt vaid seetõttu, et ta ei ole nõuetekohaseid maksudeklaratsioone esitanud. Kaebaja soovis hankelepingu sõlmimata jätmise tagajärjel saamata jäänud tulu (3448,50 eurot) ning vaidlustuse esitamisega seotud kulude (vaidlustuse koostamise kulu 498 eurot, riigilõiv 118,28 eurot, lepingulise esindaja kulud 603 eurot) hüvitamist.
7.Viljandi Linnavalitsus palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl 56-57).
8.Tartu Halduskohus jättis 24.05.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata (tl 87-90p). Halduskohus leidis, et LHD p-s 3.2. kehtestatud tingimuses sisalduvat mõistet „maksuvõlg“ tuleb mõista RHS v.r § 38 lg 1 p 4 tähenduses. Sellest lähtus ka vastustaja, kehtestades hanketingimustes, et ta kontrollib maksuvõla puudumise nõude täitmist riigihangete portaalis Maksu- ja Tolliametile tehtava päringu teel. Maksu- ja Tolliamet väljastab sellise päringu peale automaatselt tõendi, lähtudes RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatud „maksuvõla“ mõistest. Halduskohus leidis, et vastustaja ei pidanud maksuvõla esinemise aja kindlaksmääramisel lähtuma RHS v.r § 38 lg 1 p-s 4 sätestatust. Kuna LHD p-s 3.2. oli sõnaselgelt kirjas, et pakkujal ei tohtinud olla maksuvõlga pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga, ei omanud tähtsust, kas pakkujal oli maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga. Lähtuvalt asjaolust, et Tommi Play OÜ maksuvõlg ei ületanud 20.07.2015. a seisuga 100 eurot, puudus vastustajal alus
Tommi Play OÜ hankemenetlusest kõrvaldamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks. Vastustajal puudus kohustus teostada maksuvõla või selle puudumise kohta korduvaid kontrolle.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas 14.06.2016 halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse (tl 97-100), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hüvitamiskaebus rahuldatakse. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukohad olid vastuolulised, sest halduskohus pidas lubatavaks nii RHS v.r § 38 lg 1 p-st 4 kõrvalekaldumist kui ka sama normi analoogia korras kohaldamist. Juhul kui aktsepteerida hankija õigust juhinduda tagantjärele analoogia korras RHS v.r § 38 lg 1 p 4 teisest lausest, tuleks samamoodi aktsepteerida võimalust kohaldada tagantjärele analoogia korras ka kõiki teisi RHS v.r § 182 lg-s 4 viidatud riigihangete seaduse sätteid. Lisaks ei võtnud halduskohus seisukohta kaebaja väidetele maksudeklaratsiooniga manipuleerimise lubamatuse kohta.
10.Viljandi linn palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 108-109) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohtadele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
12.Ringkonnakohus märgib esmalt, et 01.09.2017 jõustus uus riigihangete seadus (uus RHS), mille § 219 lg 1 järgi viiakse enne uue RHS jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes RHS v.r-s sätestatud nõuetest, välja arvatud RHS v.r §-s 37 sätestatud kohustus esitada riigihanke aruanne ja aruande lisa; nimetatud riigihangete lõppedes on hankijal kohustus teatada hankemenetluse lõppemisest uue RHS §-s 83 sätestatud korras. Uue RHS § 219 lg 4 sätestab, et § 219 lg-s 1 nimetatud riigihangetes esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes riigihangete seaduses sätestatud nõuetest. Eriregulatsiooni, mis määratleks, kumma redaktsiooni järgi peaks asja läbi vaatama halduskohus, ei ole. Seega lähtub ringkonnakohus üldisest põhimõttest, et rakendada tuleb haldusakti andmise või toimingu tegemise ajal kehtinud redaktsiooni.
13.Käesoleval juhtumil on tegemist riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel esitatud ja lahendatava nõudega (RHS v.r § 129 lg 1). Määrav on seega, kas riigivastutuse seaduses sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks vastustaja teo õigusvastasus. Kohus kontrollib niisiis esmalt, kas vastustaja on tegutsenud õigusvastaselt, sest vastasel juhul puudub vajadus tuvastada kahju hüvitamise nõude ülejäänud eelduste täidetus.
14.Kohtuvaidluse põhisisuks on küsimus, kas hankija, kes on kehtestanud LHD-s pakkujatele maksuvõla puudumise nõude, võib juhinduda täiendavalt ka RHS v.r § 38 lg 1 p-s 4 sätestatust. RHS v.r § 182 lg 4 teise lause kohaselt pidi hankija lähtuma LHD koostamisel RHS v.r §-s 24, § 31 lg-tes 2–5 ja 8, §-des 32 ja 33, § 38 lg-tes 1–31 ja 5, §-des 39–41, §-des 47–50 sätestatust või mõnest neist. Sama normi neljandas lauses oli sätestatud, et kui hankija ei kehtesta LHD-d, lähtub hankija lihthanke korraldamisel riigihanke üldpõhimõtetest. Ringkonnakohtu hinnangul nähtus RHS v.r § 182 lg-st 4, et hankija ei ole lihthanke läbiviimisel kohustatud juhinduma RHS § 38 lg 1 p-s 4 sätestatust. Hankija võis lihthanke menetluses omal äranägemisel otsustada, kas
ta osundab RHS § 38 lg 1 p 4 siduvusele või lähtub lihthanke korraldamisel riigihanke üldpõhimõtetest. Küll aga oli ebaselge, kas hankija, kes koostas LHD, võis juhinduda RHS § 38 lg 1 p-st 4 üksnes osaliselt. RHS v.r § 182 lg 4 puhtkeeleline tõlgendamine paistab selle võimaluse välistavat, kuid kohus peab oluliseks võtta tõlgendamisel arvesse ka muid tõlgendamisviise. Ringkonnakohus leiab, et RHS v.r § 182 lg 4 eesmärgiks oli oluline, et hankija pidas kinni riigihanke üldpõhimõtetest (RHS v.r § 3), kuid see norm ei välistanud, et hankija lähtus hanke läbiviimisel lisaks põhimõtetele ka mõnedest riigihangete seaduse regulatsioonidest
15..
16.Vaidlusalune LHD p 3.2. nägi ette: „Pakkujal ei tohi olla õigusaktidest tulenevate riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete võlga või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi (edaspidi maksuvõlg) pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga või olukorda, et maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Nõude täitmist kontrollib hankija riigihangete portaalis Maksu- ja Tolliametile tehtava päringu teel.“ Selle punkti sõnastus kattub RHS v.r § 38 lg 1 p-s 4 sätestatuga üksnes osaliselt. Vaidluse all on kaks küsimust. Esiteks vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja võis määrata maksuvõla kontrollimise ajahetkeks seaduses sätestatust erineva ajahetke, mille kohaselt tuli maksuvõla esinemist kontrollida hankemenetluse algamise päeva asemel pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Teiseks on vaieldav, kas lubatav maksuvõla suurus oli 0 eurot (kaebaja seisukoht) või kuni 100 eurot (vastustaja seisukoht).
17.Kuigi RHS § 38 lg 1 p 4 ei näe otsesõnu ette võimalust kontrollida maksuvõla esinemist pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga, leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole antud juhul sedavõrd kaaluka kõrvalekaldega, mis viiks vastuoluni riigihanke üldpõhimõtetega. Pakkumuste esitamise tähtpäev on hankemenetluse algamise päevast küll ajaliselt hilisem ajahetk, kuid see ei takista hankijal veenduda, et hankemenetluse võitjaks on maksejõuline isik, mis on maksuvõla puudumise nõude peamine eesmärk. Kaebaja on ise viidanud apellatsioonkaebuses RHS v.r seletuskirjale, kus on öeldud: „Hankijal on võimalik lihthanke reeglid lähtuvalt ostetavast ise moodustada/kujundada. Hankija võib selleks kasutada erinevaid avatud hankemenetluse kui ka läbirääkimistega menetluse elemente. Oluline on, et hankija on reeglid läbi mõelnud eelnevalt ning need ka lihthanke teates kirja pannud. Selliselt on tagatud ka riigihangete põhimõte, mis nõuab riigihanke läbipaistvust ja avalikkust.“2 Ringkonnakohus leiab, et LHD p 3.2. ei ole nende põhimõtetega vastuolus. Lisaks nähtub uue RHS seletuskirjast muuhulgas, et lihthanke regulatsiooni kehtestamise üks eesmärkidest oli väiksemamahuliste ostude puhul hankijale suurema otsustuspädevuse andmine.3 Ringkonnakohus möönab, et hankemenetluse algamise päevast hilisem ajahetk annab hankes osaleda soovijale küll võimaluse likvideerida oma maksuvõlg enne pakkumuse esitamist, kuid tegemist ei ole siiski vastuollu minekuga riigihanke üldpõhimõtetega. Vastavalt RHS v.r §-le 3 olid hankijad riigihanke korraldamisel kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja
mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Ringkonnakohus leiab, et kõiki eelnimetatud üldpõhimõtteid on hankija käesoleval juhtumil järginud.
18.Teiseks lahendab ringkonnakohus maksuvõla lubatava suuruse küsimuse. Kuna LHD p-s 3.2. puudub viide RHS v.r § 38 lg 1 p-le 4, mille kohaselt ei tohi maksuvõlg ületada 100 eurot, on LHD p 3.2. sõnastus ebaselge. Vastustaja on LHD-s märkinud, et hankija kontrollib nõude täitmist riigihangete portaalis Maksu- ja Tolliametile tehtava päringu teel. Päringu teostamiseks on Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel vastav formular, kuhu tuleb sisestada äriühingu puhul tema registrikood.4 Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje andmetel on maksuvõla korral vastuseks maksuvõla suurus ja tekkimise aeg; ajatatud maksuvõla korral selle suurus, andmed ajatamise tagatise ja ajakava kestuse kohta; vastuses on ka esitamata deklaratsioonide loetelu. Riigihangete seaduses oli hankemenetluse läbiviimise ajal võrreldes maksukorralduse seadusega erisäte maksuvõla kohta (RHS v.r § 38 lg 1 p 4). Käesolevas asjas ei nähtu kusagilt, et hankija oleks soovinud seada pakkujatele lubatava maksuvõla suuruse osas riigihangete seaduses sätestatust rangemaid nõudmisi. Seepärast nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas lähtus hankija LHD p 3.2. kohaldamisel põhjendatult maksuvõla mõistest RHS v.r § 38 lg 1 p 4 tähenduses kui erisättest võrreldes MKS §-ga 32. Tegemist oli RHS v.r § 38 lg 1 p 4 osalise kohaldamisega, mis ei ole vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega.
19.Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1).