Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-1239/11
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 12.09.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1067

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1239

Haldusasi

Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses kirjutusvahendi andmata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.06.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maivo Kärdi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.06.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vanglale 11.04.2017 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/82-1 (tl 12-12p) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Määruskaebuse esitaja väitis, et palus 06.04.2017 Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul G. L tuua talle pastapliiats, kuna määruskaebuse esitaja sai 06.04.2017 halduskohtust kirja, milles anti 3päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Pastaka tõi aga 08.04.2017 Tartu Vangla valvur A. O.. Kui valvur ei oleks 08.04.2017 määruskaebuse esitajale kirjutusvahendit andnud, ei oleks määruskaebuse esitaja kohtule vastata saanud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Tartu Halduskohus jättis 13.06.2017. a määrusega (tl 14-15) taotluse riigilõigu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja kirjeldab kaebuses nii G. L kui ka M. M tegevust, kuid nõuab sõnaselgelt mittevaralise kahju hüvitamist üksnes seonduvalt M. M tegevusega ning taotleb kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot. Määruskaebuse esitaja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Halduskohus selgitas, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on küll täidetud, aga majanduslik seisund ei ole aga ainus kriteerium, mille alusel tuleb otsustada tema riigilõivust vabastamine. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tartu Vangla 26.02.2017. a käskkirja nr 6-1/174 kohaselt väljastatakse kirjutusvahendeid vastavalt vajadustele kirjalike pöördumiste koostamise ajaks ning kaebeõiguse tagamiseks. Jättes kõrvale küsimuse, kas vangla on eeltoodud kohustust rikkunud ning õigusvastaselt käitunud RVastS § 7 lg 1 mõttes, väljastades määruskaebuse esitajale pastaka 08.04.2017 ning mitte 06.04.2017, mil määruskaebuse esitaja seda nõudis, ei ole vangla tegevus saanud määruskaebuse esitajale põhjustada hüvitamisele kuuluvat kahju. RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud rikkumistest võiks kõne alla tulla väärikuse alandamine. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Määruskaebuse esitaja ise kinnitab, et talle anti kirjutusvahend 08.04.2017 ning et ta sai kohtule õigeaegselt vastata. Seega ei kaasnenud talle 06.04.2017 kirjutusvahendi andmata jätmisega tegelikke negatiivseid tagajärgi. Isegi kui vangla käitus ebakorrektselt või viivitusega kirjutusvahendi andmisel, on tegemist nii väheintensiivse riivega, et see ei saanud määruskaebuse esitajale mittevaralist kahju põhjustada. Eeltoodut arvestades leidis halduskohus, et ei ole alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes, mistõttu halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.