Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 12.07.2017. a käskkirja nr 6-1/667 tühistamise ning uue otsuse tegemiseks kohustamise nõudes seoses lühiajalisele väljasõidule mittelubamisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.08.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Igor Abdulajevi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Igor Abdulajev Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Igor Abdulajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.08.2017. a määrus resolutsioon p-i 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
2.Tagastada Igor Abdulajevile määruskaebusele lisatud vangistusseaduse eelnõude seletuskirjad, jättes rahuldamata taotluse vangistusseaduse eelnõude seletuskirjadest koopiate saamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.I. Abdulajev esitas 05.07.2017 Tartu Vanglale taotluse võimaldada talle lühiajaline väljasõit vangistusseaduse (VangS) § 32 alusel, eesmärgiga külastada õde ja õetütart. I. Abdulajev palus kohaldada VangS § 32 lg 41 alusel elektroonilist valvet.
2.Tartu Vangla keeldus 12.07.2017. a käskkirjaga nr 6-1/667 I. Abdulajevile lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest, juhindudes vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 12 lg-st 1, § 83 lgst 4 ning § 82 lg 1 p-dest 1 ja 2. Käskkirja kohaselt ei ole taotleja väljasõiduplaanis piisavalt kajastatud, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab ta väljasõidu ajal tegema ning tal on neli distsiplinaarkaristust. Vangla märkis, et I. Abdulajevit on kriminaalkorras karistatud 10 korda
(kehtivaid 2), ta on sooritanud suhteliselt lühikese aja jooksul vägivaldseid kuritegusid, s.h on kuriteo tagajärjeks olnud kannatanu surm ning vägivalda kasutab nii alkoholijoobes kui ka kainena, millele viitab viimane kuritegu, mille ta sooritas vanglas (22.07.2014 Tallinna Vangla koridoris lõi kaaskinnipeetavat näo piirkonda) ning Tartu Vangla 02.12.2016. a käskkirjaga nr 6-1/1283 on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla oli veendumusel, et I. Abdulajevi lubamine lühiajalisele väljasõidule ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning pereliikmetega kohtuda on kinnipeetaval võimalik ka vanglas lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste raames.
3.Tartu Vangla jättis 17.08.2017. a vaideotsusega nr 1-11/404-2 rahuldamata I. Abdulajevi vaide vangla 12.07.2017. a käskkirja tühistamiseks ja asja uuesti otsustamiseks. Vaideotsuse kohaselt ei ole väljasõit õiguslikult käsitletav puhkusena. Vangla keelduvas otsuses märgitud alust (VSkE § 83 p 4) ei saa pidada õigeks, mis aga ei muuda lõpptulemusena tehtud otsust valeks, kuna õiguslik alus keeldumiseks on VSkE § 83 p 3 näol olemas.
4.I. Abdulajev esitas 20.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus Tartu Vangla 17.08.2017. a vaideotsus nr 1-11/404-2 tühistada ja kohustada Tartu Vanglat uuesti läbi vaatama otsus nr 6-1/667. Lisaks esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
5.Tartu Halduskohus jättis 28.08.2017. a määrusega rahuldamata I. Abdulajevi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 alusel ning jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva. Määruse põhjendused: Kaebaja K-raha väljavõttest (06.04.-11.08.2017) ilmneb, et kaebaja sissetulek on 30,61 eurot, mis ilmselgelt ei võimalda tasuda 15 euro suurust riigilõivu. K-raha väljavõte ei ole esitatud korrektselt, s.o täpselt nelja kuu kohta enne kaebuse esitamist (20.04.-19.08.2017). Nähtuvalt varasemate kaebuste raames esitatud K-raha väljavõtetest on kaebaja rahaliste vahendite olukord püsivalt selline, et teda ei saaks kohustada maksejõulisuse pinnalt HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasuma. Väheusutav on, et ülejäänud 8 päeva jooksul (11.-19.08.2017) oleks kaebaja sissetulekud nõnda suured, et HKMS § 112 lg 1 p 1 majanduslikud eeldused oleksid täitmata. I. Abdulajevi kaebust ei saa pidada sedavõrd perspektiivikaks, et anda kaebajale menetlusabi. Vangla käskkirjast nähtub, et kaebajal oli lühiajalise väljasõidu taotluse esitamise ajal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Ainuüksi see fakt on VSkE § 83 p 31 järgi alus, et vangla saaks keelduda taotluse rahuldamisest. Kuigi vastustaja on vaideotsuses pidanud põhjendatuks käskkirjast erinevat õiguslikku alust, on vastustaja sisuliselt juba vaidlustatud käskkirja põhjendustes selle aluse välja toonud. Vaideotsuse põhjendamisviga ei saa pidada selliseks, mis võiks käskkirja tühistamise kaasa tuua. Lühiajalise väljasõidu eesmärgiks saab olla erakorraline perekondlik sündmus (VangS § 32 lg 5) või vabanemisjärgus kinnipeetava väljasõit vastava plaani alusel (VSkE § 79), eesmärgiga korraldada tuleviku tarbeks vabaduses oma elu (töö, õppimine, elukoht). Väljasõit ei ole õiguslikult vaadeldav puhkusena. Kaebaja puhul ei ole nimetatud aluseid välja toodud. Soov külastada sugulasi ei kuulu lühiajalise väljasõidu eesmärkide alla. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta oleks soovinud VSkE § 79 lg 2 järgi koostada väljasõidu plaani kontaktisiku abiga või vangla ei oleks tal seda teha võimaldanud. Eelnevast tulenevalt kaebus ei oma piisavaid eduväljavaateid, et vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebajal on võimalik esitada uus taotlus olukorras, kus tema suhtes ei esine ühtegi VSkE §-s 83 sätestatud väljasõitu takistavat alust, s.h koostada väljasõiduplaan, kasutades selleks kontaktisiku abi. Kaebusele ei lisa perspektiivi kaebaja väide, et tema suhtes ei kaalutud elektroonilise valve võimalust. Lühiajalise väljasõidu puhul ei
ole sellist võimalust ette nähtud, vaid tegemist on lühiajalist väljaviimist tagava abinõuga (VangS § 33 lg 1).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.I. Abdulajev esitas 30.08.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.08.2017. a määruse p 1 seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamisega. Kaebaja väitel on kohus eksinud määruse p-des 4.7 ja 4.8, kuivõrd VangS § 32 lg 41 lubab elektroonilist valvet ning VangS § 32 on mõeldud mitmepäevase lahkumisena vanglast, et külastada perekonda või kauplust, nähtuvalt viidatud sätte eelnõu seletuskirjast. Kaebaja palub tagastada talle VSkE § 32 eelnõu seletuskiri või koopia sellest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).
9.Kuigi halduskohus märkis kaebaja majandusliku seisundi hindamisel vaidlustatud määruse p-s 4.3, et perioodi 04.06.-11.08.2017 kohta kaebaja esitatud K-raha väljavõte (tl 7-7p) ei ole korrektselt esitatud, s.o täpselt nelja kuu kohta enne kaebuse esitamist (s.o 20.04.-19.08.2017), siis määruskaebusele lisatud K-raha väljavõttest (tl 25-25p) nähtuvad ka andmed puuduolnud 8 päeva kohta, millest järelduvalt on halduskohus kokkuvõttes õigesti asunud seisukohale, et kaebaja sissetulekud ei võimalda tasuda 15 euro suurust riigilõivu.
10.Kaebaja märgib määruskaebuses õigesti, et VangS § 32 lg 41 kohaselt võib lühiajalise väljasõidu lubamisel kohaldada elektroonilist valvet. Seega on halduskohus vaidlustatud määruse p-s 4.8 ekslikult märkinud, et lühiajalise väljasõidu puhul ei ole elektroonilise valve võimalust ette nähtud, ning selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendust vastavalt eelmärgitule. Eeltoodu aga ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks. Muus osas ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Seega on halduskohus õigesti jätnud kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja väidab määruskaebuses, et VangS § 32 on mõeldud mitmepäevase lahkumisena, et külastada perekonda või kauplust ning ta viitab VangS § 32 eelnõu seletuskirjale. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt märkida, et kaebaja viitab sisuliselt kahele eelnõule, mis on kättesaadavad Riigikogu leheküljel, s.o eelnõu nr 264 SE (https://www.riigikogu.ee /tegevus/eelnoud/eelnou/5e6d5970-acac-4e31-842fa75440f688ac/Vangistusseaduse%20muut mise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus) ja eelnõu nr 964 SE (https://www.riigikogu.ee /tegevus/eelnoud/eelnou/54516844-4f3f-3dc0958934665dab00c7/Vangistusseaduse%20ja%20kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muut mise%20seadus). Eelnõu nr 264 SE käsitleb VangS § 32 muudatust, millega kehtestati võimalus kohaldada kinnipeetava vanglast väljalubamisel lisagarantiina elektroonilise valve seadet. Eeltoodud võimaluse olemasolu üle käesoleval juhul vaidlust ei ole, nagu ringkonnakohus käesoleva määruse eelnevas punktis ka märkis. Eelnõu nr 964 SE ei käsitle VangS § 32 muudatusi. Nimetatud eelnõu seletuskirjas on muuhulgas VangS § 22 muudatustega seonduvalt märgitud, et lühiajaline väljasõit (VS § 32) on mõeldud mitmepäevase lahkumisena vanglast, et külastada perekonda, tegeleda isikudokumentide vormistamisega või teha muid vabanemist ettevalmistavaid toiminguid. Lisaks on märgitud, et kaupluse külastamise saab täpsemalt reguleerida VSkE. Kaebaja on asjas jätnud tähelepanuta, et väljasõit ei ole õiguslikult käsitletav puhkusena, vaid lühiajaline väljasõit on võimalik kahel alusel: erakorraline perekondlik sündmus ja väljasõit vastava plaani alusel (VSkE § 79) (VangS, kommenteeritud väljaanne, L. Madise, P. Pikamäe, S. Sootak, Juura 2014, lk 99). Kaebaja ei ole määruskaebuses ümber lükanud halduskohtu väidet (määruse p 4.7), et kaebaja puhul kumbagi nimetatud alustest ei ole välja toodud. Ka on kaebaja jätnud ilmselgelt tähelepanuta VangS §-s 32 sätestatu, mille lg 4 kohaselt lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Samuti on kaebaja jätnud tähelepanuta VSkE §-i 83, mis sätestab väljasõiduloa andmisest keeldumise alused, nimetades muuhulgas ka olukorra, kui kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib (p 31). Halduskohus on määruse p-s 4.6 märkinud, et Tartu Vangla käskkirjast nähtuvalt oli kaebajal lühiajalise väljasõidu taotluse esitamise ajal neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on VSkE § 83 p 31 järgi alus, et Tartu Vangla saaks keelduda taotluse rahuldamisest. Eeltoodud faktile kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ei ole kaebaja määruskaebuses ka vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et I. Abdulajevi kaebust ei saa pidada sedavõrd perspektiivikaks, et anda talle menetlusabi.
12.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus I. Abdulajevi määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.08.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
13.Kaebaja on määruskaebusele lisanud VangS-i eelnõude seletuskirjad, mille ringkonnakohus tagastab kaebajale, kuna vastavad seletuskirjad on avalikult kättesaadavad Riigikogu koduleheküljel. Kuna kaebajal puudub seetõttu vajadus seletuskirjadest koopiate saamiseks, jääb kaebaja vastav taotlus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.