Kohustada Viru Vanglat hoiduma A. P suhtes kohaldatud kartserikaristuste (Viru Vangla 21.08.2017 käskkirja nr 63/830-1) täitmisele pööramisest viie ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD. MENETLUSE KÄIK. KOHTU PÕHJENDUSED
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.29.08.2017 saabus Tartu Halduskohtule A. P esindaja vandeadvokaat Küllike Namm esialgse õiguskaitse taotlus peatada Viru Vangla 21.08.2017 käskkirja nr 6-3/830-1 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemes olevas nõudes.
2.Viru Vangla Teise üksuse juht V. L on koostanud 28.02.2017.a. käskkirja nr 6-2/241-1 kinnipeetav A. P majandustööle määramise kohta. Käskkirjaga määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 01.03.2017.a. Kaebaja kasutas oma seadusest tulenevat õigust käskkirja vaidlustamiseks, kaebust menetletakse Tartu Halduskohtus haldusasjas nr 3-17-968.
Taotluse kohaselt on Viru Vangla asunud andma kaebajale järjepidevalt korraldusi asuda tööle osakonna koristajana, millest kaebaja on tervislikel põhjustel keeldunud. Keeldumise eest on Viru Vangla kaebajat käesolevaks ajaks juba kümnel korral karistanud kartserisse paigutamisega, millised käskkirjad on kõik kaebaja poolt ka vaidlustatud. Viimased käskkirjad koostati 11.08.2017.a. (nr 6-3/789-1) ja 21.08.2017.a. (nr 6-3/830-1), millistega tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 12.07.2017 ja 19.07.2017.a. ning karistati kokku 50 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
4.Viru Vangla Viru Vangla 21.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/830-1 on määratud 25 ööpäevane kartserikaristus.
5.Kaebaja esitas 28.08.2017.a. vastustajale vaide.
6.Tartu Halduskohtu 29.08.2017 kohtumäärusega küsis kohus hiljemalt 5 ( viie) tööpäeva jooksul käesoleva nõude kättesaamisest Viru Vangla seisukohta taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele
7.Viru Vangla 4.09.2017 vastuses paluti jätta taotlus rahuldamata.
8.Viru Vangla põhjendab, et arst on hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Viru Vangla selgitab, et 01.03.2017 – 05.04.2017 ja 05.06.2017 – 04.07.2017 oli kinnipeetav tavarežiimil. Ajavahemikul 05.04.2017 kella 12:15-st kuni 05.06.2017 kella 12:15-ni oli kinnipeetav kartserirežiimil. Kartserikaristust kandis kinnipeetav käskkirjade nr 6-3/320-1, 6-3/413-1, 6-3/445-1 ja 6-3/504-1 alusel. Alates 04.07.2017 kella 16:30-st kuni käesoleva ajani on kinnipeetav käskkirjade nr 6-3/632-1, 6-3/687-1 ja 6-3/789-1 alusel kartserirežiimil. Käskkirja nr 6-3/789-1 täitmine lõpeb 07.09.2017 kell 16:30. Kohtule vastamise seisuga on täitmisele pööramata üks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-3/830-1. Vastustaja märkis, et A. P kannab küll kartserikaristust ja viibib kartserirežiimil, kuid teda ei ole paigutatud kartserikambrisse, vaid ta paikneb temale määratud tavakambris, kus on olemas voodi, mitte seina külge kinnitatav lavats. Viru Vangla kordab, et VangS § 53 lg 1 kohaselt on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus, seda ka kartserirežiimil. Tervishoiutöötajad jälgivad kinnipeetavat ka kartserirežiimi ajal. Muu hulgas on 01.09.2017 kinnipeetavat välja viidud Tartu Ülikooli Kliinikumisse neurokirurg L. K vastuvõtule, kes operatsiooni vajadust ei näinud. Samuti ei nähtu tõendist, et kinnipeetav oleks töövõimetu.
9.Viru Vangla märgib vastuses kohtule, et on teadlik õiguskantsleri 05.10.2016 kirjast nr 61/161019/1604041. Õiguskantsleri 05.10.2016 seisukoht nr 6-1/161019/1604041 on hetkel soovitusliku iseloomuga ja see on suunatud Justiitsministeeriumile, et viimane kaaluks õigusaktide muutmist. Õiguskantsleri 05.10.2016 märgukirjas nr 6-1/161019/1604041 juhiti tähelepanu vajadusele vaadata üle kartserikaristuste pikkuste regulatsioon ja viia VangS § 63 lõige 1 punkt 4 ja lõige 2 ning § 100 lõige 1 punkt 3 ja lõige 2 kooskõlla rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite, EIK ja rahvusvaheliste ekspertide, sh CPT väljendatud seisukohtadega. Märgime, et 02.01.2017 vastuskirjaga nr 10-2/7188 selgitas justiitsminister õiguskantslerile, et rahvusvaheline praktika suunab seadusandjat teatud muudatusi tegema ja selgitas, et vangistusseaduse eelnõu on Justiitsministeeriumil kavas ette valmistada 2017. a esimesel poolaastal. Eelnõu ettevalmistamise käigus töötatakse läbi ka kartserikaristuste pikkuste muutmise küsimus. Haldusasutusena järgib vangla aga kehtivat õigust. Kehtiv õigus lubab karistada distsiplinaarkorras kinnipeetavat maksimaalselt kuni 45 ööpäevase kartserikaristusega.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus või täitmine (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
11.Vangistusseadusest (VangS) ei tulene piirangut, millise perioodi vältel järjestikku võib kinnipeetav viibida kartserirežiimil. VangS § 63 lg 1 p 4 sätestab üksnes, et konkreetse distsiplinaarkaristuse raames võib kinnipeetavale määrata karistuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Seevastu ei ole Riigikohus 21.03.2013 otsuse nr 3-3-1-7912 p-s 10 pidanud õigusvastaseks seda, et kinnipeetav viibib kartserirežiimil erinevate distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise korral järjestikku üle 45 päeva.
12.Käesoleval juhul on A. P esindaja vandeadvokaat Küllike Namm esialgse õiguskaitse taotluses palunud peatada 21.08.2017 käskkirja nr 6-3/830-1 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemes olevas nõudes.
13.Kaebaja esitas 28.08.2017.a. vastustajale vaide.
14.Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 21.08.2017 käskkirjaga nr 6-3/830-1 määrati A. P 25 ööpäevane kartserikaristus. Käesoleval hetkel pole karistust täitmisele veel pööratud.
15.Käesoleval juhul on taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatud olukorras, kus koos nimetatud taotlusega ei esitatud halduskohtule põhikaebust taotluses viidatud vangla käskkirja peale ja esialgse õiguskaitse kohaldamise alusena toodi välja taotleja arvamus, et vaidlustatud kartserikaristuse täitmine on võimalik lugeda EIÕK artikli 3 rikkumisena. Taotleja on ka märkinud, et EIK on mitmes otsuses rõhutanud, et pelgalt (rahumeelselt) vangla korraldustele allumatus või vanglakeskkonnaga kohanematus ei ole tõsiduseastmelt sellised rikkumised, millele tuleks reageerida üksikvangistusega (vt Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, p 470; Mathew vs. Holland, p 202). 06.06.2017.a. on õiguskantsler saatnud oma seisukoha nr 14-3/170718/1702452, millises kinnitatakse, et on tõepoolest kahetsusväärne, et Viru Vangla ei kohanda oma praktikat õiguskantsleri 05.10.2016 nr 61/161019/1604041 ettepanekus toodud käsitlusele vastavaks. Lisatud kirjas on märgitud, et kõige paremad võimalused neid vanglateenistuse ametnikke, kes õiguskantsleri kujutlust kartserikaristuse pikkusest ei jaga, ametialaselt mõjutada on ennekõike Justiitsministeeriumil, kuhu on saadetud nii teave selle kohta, et Viru Vanglas ei järgita avalikult teatavaks tehtud õiguskantsleri seisukohta kartserikaristuse pikkuse kohta, kui ka õiguskantsleri 06.06.2017.a. tauniv seisukoht Viru Vangla halduspraktika kohta.
16.Nii õiguskantsler ja Justiitsministeerium on seisukohal, et vangla peab kartserikaristuse kohaldamisel lähtuma rahvusvahelisest praktikast, sh rahvusvahelistest kinnipidamisstandarditest, EIK ja rahvusvaheliste ekspertide, sh Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (Committee for the Prevention of Torture – CPT) poolt väljendatud seisukohtadest. Riigikohtu lahendi nr 3-31-2-06 kohaselt peetakse kartserisse paigutamist intensiivselt põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgitavalt halvendavaks karistuseks. Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt pelgalt vangla korraldustele allumatus või vanglakeskkonnaga kohanematus ei ole tõsiduseastmelt sellised rikkumised, millele tuleks reageerida üksikvangistusega.
17.Käesoleva haldusasja raames kaebust vangla 21.08.2017.a. käskkirja nr 6-3/830-1 peale esitatud ei ole ja nimetatud haldusakti osas kohus ka mingisuguseid otsuseid ei tee.
18.Viru Vangla selgitas 04.09.2017 vastuses, et alates 05.04.2017 kella 12:15-st kuni 05.06.2017 kella 12:15-ni oli kinnipeetav kartserirežiimil ning alates 04.07.2017 kella 16:30-st kuni käesoleva ajani on kinnipeetav käskkirjade nr 6-3/632-1, 6-3/687-1 ja 63/789-1 alusel kartserirežiimil. Käskkirja nr 6-3/789-1 täitmine lõpeb 07.09.2017 kell 16:30. Kohtule vastamise seisuga on täitmisele pööramata üks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-3/830-1.
19.Siiski on A. P esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseta on võimalik, et kinnipeetavat hoitakse kartserirežiimis, viimata teda vahepeal ajutiselt tavarežiimiga kinnipidamistingimustesse. A. P nõuet ei saa pidada ka perspektiivituks. Ülemäära pikka aega kestva kartserirežiimis hoidmisega võidakse kahjustada kinnipeetava inimväärikust. Kartserisse paigutamine on siiski mõeldud lühiajaliseks abinõuks. Kui kartseris viibimise perioodid on pikad ning jätkuvad lühikeste vaheaegadega, on võimalus kinnipeetava
psüühika kahjustamiseks suur. Kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust (VangS § 41 lg 1). Sellist ohtu ei ole võimalik täielikult ära hoida ka perioodiliste arstlike ülevaatustega.
20.Käesoleval hetkel on A. P kartserirežiimil, tema kinnipidamine on kestnud mõnda aega ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on muutunud põhjendatuks. Käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakti mõju tulenevalt HMS §-dest 4 ja 6 menetlusosalisele olemas, mistõttu ei saa esitatud taotlust asjasse puutumatuks pidada ja see võib olla ajutise abinõuna vajalik ka menetlusliku selguse huvides. Eeltoodust tulenevalt halduskohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ning keelab seetõttu esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglal A. P edasise jätkuva kinnipidamise kartserirežiimis viie ööpäeva vältel alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pärast seda on vanglal võimalik jätkata kartserikaristuste täitmist.
21.HKMS § 252 lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.