lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-854/7

Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-854/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2263
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KeHJS § 6 lg 1, 2, 4Olulise keskkonnamõjuga tegevusPlanS § 124 lg 2, 5, 6, 7HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangudKeHJS § 33Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkusPlanS § 125 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

Kohtuasja number

3-17-854

Määruse kuupäev ja koht

05.09.2017, Tartu

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Kristo Ormani, Urmo Rausi, Meelis Kardi ja Kristo Kooviti kaebus Viljandi Linnavalitsuse 27.03.2017 korraldusele nr 121 ja Viljandi Linnavalitsuse korraldusele 20.02.2017 nr 73

Menetlusosalised

Kaebajad: Kristo Orman, Urmo Raus, Meelis Kard ja Kristo Koovit Vastustaja: Viljandi linn

Resolutsioon

Jätta Kristo Ormani, Urmo Rausi, Meelis Kardi ja Kristo Kooviti kaebus läbi vaatamata. Kohtumäärus saata kaebajatele ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Kristo Orman, Urmo Raus, Meelis Kard ja Kristo Koovit esitasid 21.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, vaidlustamaks Viljandi Linnavalitsuse 27.03.2017 korraldust nr 121 „Vaide läbivaatamine Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korralduse nr 73 „Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi ka Viljandi Linnavalitsuse 27.03.2017 korraldus nr 121).
2.Kuna Viljandi Linnavalitsuse 27.03.2017 korralduse nr 121 näol on tegemist vaideotsusega, jättis kohus kaebuse 16.05.2017 kohtumäärusega käiguta ja märkis, et kaebajatel tuleks vaidlustada alushaldusakti ehk siis Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korraldust nr 73 „Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi ka Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korraldus nr 73) kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Samas, kuna tasutud on nelja kaebaja poolt ühiskaebuse esitamisel riigilõiv 15 eurot, määras kohus ka sama kohtumäärusega, et riigilõivu tuleb tasuda igal kaebajal nimetatud summa ulatuses ehk siis kokku 60 eurot (4 x 15.-).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 17.09.20263-24-365/17Riigikohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1442/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
PlanS § 4 lg 2
3.Kaebajad esitasid 26.05.2017 kaebuse täienduse, milles taotlevad tühistada lisaks vaideotsusele ka Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korraldus nr 73. Kaebajad tasusid nõutud riigilõivu.
4.Tartu Halduskohus 05.06.2017 määrusega võttis menetlusse Kristo Ormani, Urmo Rausi, Meelis Kardi ja Kristo Kooviti kaebuse Viljandi Linnavalitsuse 27.03.2017 korralduse nr 121 ja Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korralduse nr 73 tühistamiseks. Sama määrusega tunnistati vastustajaks Viljandi linn ja kohustati vastustajat esitama kohtule hiljemalt 30.06.2017 kirjalik vastus kaebusele koos võimalike materjalidega kaebuse kohta.
5.29.06.2017 esitas Viljandi linn kirjaliku vastuse kaebusele koos asjasse puutuvate materjalidega.

Kohtu seisukoht

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7.Kaebuse esitajate eesmärgiks on tühistada Viljandi Linnavalitsuse 27.03.2017 korraldus nr 121 ja Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korraldus nr 73.
8.Kaebajad on põhjendanud, et Viljandi Linnavalitsus on rikkunud kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi, sest Viljandi Linnavalitsus ei ole arvestanud kohalike elanike keskkonna probleemidega. Kaebajate elukoht asub Roo tänaval, Viljandi linnas. Seega saab järeldada, et tegu on subjektiivsete õiguste rikkumisega seotud kaebusega.
9.Kohus leiab, et kaebajatel puudub käesolevas asjas kaebeõigus ning kaebus tuleb tervikuna läbi vaatamatult tagastada alljärgnevatel põhjustel.
10.Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et planeeringu algatamise näol on tegemist planeerimismenetluse esimese menetlustoimingu ja etapiga. Planeeringu algatamise etapis ei tehta veel planeeringu sisu puudutavaid otsuseid, vaid pannakse paika raamid otsuse tegemise protsessi jaoks – ajakava, tegevusplaan jmt. Planeeringu sisu arutatakse läbi ning pannakse paika alles järgnevate planeeringu etappide käigus. Planeeringu algatamise staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas üldse ning kui, siis milline planeering kehtestatakse. Seega, detailplaneeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mille eraldiseseisev vaidlustamine on lubatud vaid juhul, kui menetlustoiming rikub kaebajate õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (HKMS § 45 lg 3).
11.Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsuses nr 3-3-1-62-08 on rõhutatud, et menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Sellisel juhul saab enne haldusakti andmist kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
12.Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud Roo tn 1 detailplaneeringu vastuvõtmise otsust, vaid kaebajad on vaidlustanud Roo tn 1 detailplaneeringu koostamise algatamise ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise. Seega, Roo tn 1 detailplaneeringu menetlus alles kulgeb. Eeltoodust järeldub, et Viljandi Linnavalitsuse

20.02.2017 korralduse nr 73 näol on tegemist menetlustoiminguga, mis on vaidlustatav vaid väga piiratud juhtudel.

13.Kohtu hinnangul võiks menetlustoimingu vaidlustamine käesoleva vaidluse puhul kõne alla tulla juhul, kui vastustaja oleks tõepoolest otsustanud algatada planeeringu, mis ei ole kooskõlas Viljandi linna üldplaneeringuga või jätnud ilmselgelt kohustusliku keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata või KSH eelhinnangu koostamata. Kuivõrd kaebajate kaebus on hõlmatud ühelt poolt nii KSH algatamata jätmise kui detailplaneeringu algatamise osas, analüüsib kohus alljärgnevalt nimetatud aspektidega seotud kaebeõigust eraldiseisvalt.
14.Pärast 01.07.2015 algatatud detailplaneeringute koostamise menetlus sõltub sellest, kas viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine või mitte. Detailplaneeringu algatamise etapis otsustab kohalik omavalitsus, kas on tarvis läbi viia KSH. KSH tuleb läbi viia juhul, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kui KSH läbi viiakse, kohaldatakse üldplaneeringu menetlusreegleid. Kui KSH-d läbi ei viia, koosneb menetlus järgmistest etappidest: 1) planeeringu algatamine, 2) planeeringu koostamine, 3) planeeringu vastuvõtmine, 4) planeeringu avalik väljapanek, 5) planeeringu avalik arutelu, 6) planeeringu kehtestamine.
15.Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korralduse nr 73 p-s 5 on otsustatud mitte algatada Roo tn 1 detailplaneeringule KSH-d. Nimetatud punktis on põhjendatud, et kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tegevuste hulka.
16.Riigikohtu halduskolleegium on 3-3-1-101-09 otsuse p-s 15 rõhutanud, et keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
17.Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lg 1 järgi planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 4 lg-s 2 on nimetatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded. PlanS §-s 124 on kehtestatud nõuded detailplaneeringule ja selle koostamise korraldajale. PlanS § PlanS § 124 lg 2 järgi on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. PlanS § 124 lg 5 järgi detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lg 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. PlanS § 124 lg 6 järgi detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, ja PlanS § 125 lg 1 p-s 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. PlanS § 124 lg 7 järgi kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.
18.KSH algatamata jätmise otsus on kohtupraktika järgi käsitletav kui menetlustoiming. Riigikohtu halduskolleegium on 17.11.2011 otsuses nr 3-3-1-64-11 ja 21.11.2011 otsuses nr 3-31-48-11 märkinud, et juhtudel, kus haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel kaalutlusruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas, ei ole KSH algatamata jätmine halduskohtus vaidlustatav lõplikust haldusaktist eraldi.
19.Kaebuses on märgitud, et KeHJS § 6 lg 2 p 22 järgi kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas muu tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Kaebajad on seisukohal, et Viljandi Linnavalitsus oleks pidanud algatama Roo tn 1 kinnistu KSH. Kaebajad leiavad, et kuna detailplaneeringuga kavandatakse 10 uut kinnistut, milledele rajatakse kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon),

häiritakse nimetatud tegevuse käigus oluliselt pinna- ja põhjavee loomulikku režiimi, mistõttu tuleks kindlasti tegeleda põhjavee uuringutega. Kaebajate hinnangul tuleks kindlasti algatada Roo tn 1 KSH ja alles peale põhjavee probleemile lahenduse leidmist algatada võimalik detailplaneering.

20.Viljandi linn on 29.06.2017 vastuse nr 13-14/2237-1 p-s 1 selgitanud, et kaebajate väide, et vastustaja ei ole sisuliselt kaalutlenud KSH vajadust planeeringualal, on sisuliselt põhjendamata ja olemuselt väär. Vastustaja on tegelikkuses põhjalikult KSH vajadust kaalunud ning konsulteerinud selles küsimuses ka Keskkonnaametiga (Keskkonnaamet on andnud seisukoha spaahotelli planeeringuala ja Roo tn 1 planeeringualale). Vastustaja on märkinud, et Keskkonnaameti seisukohale tuginedes otsustas Viljandi Linnavalitsus KSH-d mitte algatada. Kuivõrd vaidlusaluse detailplaneeringuga ei kavandata KeHJS § 6 lg-s 1 (KSH on kohustuslik) ja sama sätte lg-s 2 (KSH eelhinnang on vaja anda) nimetatud tegevusi, ei ole vajalik KSH. Viljandi linn on märkinud, et kuni kümne elamukrundi kavandamine olemasoleva elamupiirkonna kõrvale ei too kaasa olulist keskkonnamõju ja Roo tn 1 detailplaneeringule pole vaja keskkonnamõju eelhinnangu koostamist, kuna elamuala planeerimine ei ole KeHJS § 6 lõike 4 tegevusvaldkondade loetelus, mis eelhinnangut nõuaks. Roo tn 1 detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei avalda olulist mõju Viljandi maastikukaitsealale ja Natura 2000 loodusalale, kuna Roo tn 1 planeeringuala jääb tervikuna välja nii järve ehituskeelu- kui ka piiranguvööndist ning asub kaitseala piirist ca 100 meetri kaugusel. Viljandi linna hinnangul on kaebajate esitatud seisukohad, et Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu elluviimise läbi võiks tekkida oluline keskkonnamõju või et Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringut peaks tingimata käsitlema koos spaahotelli detailplaneeringuga, alusetud. Roo tn 1 planeeringuga ei muudeta Viljandi linna üldplaneeringut. Roo tn 1 detailplaneeringuga ei avaldata mõju kõrghaljastusele ja planeeringualale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
21.Käesolevaga ei nähtu kohtule, et Roo tn 1 planeeringuga kavandataks KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ja KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevusi. Roo tn 1 detailplaneeringule ei ole vajalik KSH koostamine ega KSH eelhinnangu koostamine, sest elamuala planeerimine ei ole KeHJS § 6 lg 4 tegevusvaldkondade loetelus (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224). Kohus märgib, et kui planeeritava tegevuse iseloomust nähtub, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, ei pea KSH eelhindamist (see on eelhinnangu andmist ja seisukoha küsimist asjaomastelt asutustelt) läbi viima.
22.Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei ole käesolevas Roo tn 1 detailplaneeringu menetlemise etapis KSH ega KSH eelhinnangu andmine kohtu arvates kohustuslik ning kohaliku omavalitsuse poolt KSH-st loobumine ei vii iseenesest õigusvastase otsustuseni. Eelnevast nähtuvalt puudub kaebajatel selles asjas õiguslik alus nõuda käesolevas planeerimisetapis KSH koostamist, mistõttu kaebajate kaebus KSH-d puudutavas osas on ennatlik. Seega, eeltoodust nähtub, et haldusorgani otsustust KSH algatamata jätmise üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega, mil kohus saab hinnata KSH tegemata jätmise õiguspärasust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul KSH algatamata jätmise vaidlustamine ilmselgelt põhjendamatu ja ennatlik kaebus. Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Halduskohus 07.11.2016 määruse nr 3-16-1951 p-s 7.
23.Seega, kuna KSH algatamata jätmisel ei ole Roo tn 1 detailplaneeringu algatamise korralduses eksitud, võiks kaebajatel olla kaebeõigus Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korraldusele nr 73 juhul, kui Roo tn 1 detailplaneeringu algatamise otsustamine oleks ilmselgelt vastuolus Viljandi

linna üldplaneeringuga või kõnealusest korraldusest nähtuks, et menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt oleks igal juhul õigusvastane.

24.Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korralduses nr 73 p-s 2 on märgitud Roo tn 1 detailplaneeringu koostamise eesmärgiks jagada Roo tn 1 kinnistu kümneks sarnase suurusega elamumaa krundiks ja määrata kruntide ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Samas p-s on märgitud, et Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Viljandi linna üldplaneeringuga.
25.Kohtule ei nähtu käesolevate materjalide pinnalt, et Viljandi linnas asuva Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu algatamise eesmärk (nimetatud 20.02.2017 korralduse nr 73 p-s 2) oleks vastuolus Viljandi linna üldplaneeringuga. Vastustaja on 29.06.2017 vastuses märkinud, et Roo tn 1 kinnistu piirkonda on üldplaneeringu tasandil kavandatud hoonestus ja see piirkond ei ole perspektiivis mõeldud rohealana. Vastustaja soovib linna üldplaneeringut ellu viia. Seega ei saa käesolevas menetlusetapis järeldada, et Viljandi Linnavalitsuse poolt oleks Roo tn 1 kinnistu detailplaneeringu algatamisel tehtud selliseid menetlusvigu, mis viitaksid sellele, et menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt oleks igal juhul õigusvastane. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole enne planeeringu järgnevate etappide läbimist ja kehtestamist võimalik hinnata, kas menetluslikud otsused toovad kaasa vale lõppotsuse. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Halduskohus 07.11.2016 määruse nr 3-16-1951 p-s 9, järeldades, et kuivõrd detailplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusruum ja kui ei ole alust pidada planeeringu algatamist ilmselgelt õigusvastaseks, ei ole kohtul kaebeõiguse laiendavaks tõlgendamiseks alust.
26.Kaebajad on kaebuses märkinud, et nende hinnangul peaks Roo tn 1 planeering olema seotud spaahotelli planeeringuga. Kaebajad on märkinud, et spaahotelli planeeringu KMH eelhinnangu dokumendis on Roo tn 1 kinnistu esitatud osaliselt haljasalana, mis viitab kaebajate hinnangul sellele, et Viljandi linnal puudub terviklik käsitlus piirkonnast ja lahendusi muudetakse jooksvalt ja juhuslikult. Kohus märgib, et kohalikul omavalitsusel on detailplaneeringute menetlemisel ulatuslik kaalutlusruum. Viljandi Linnavalitsus on menetlenud Roo tn 1 detailplaneeringut Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringust eraldiseisvalt, sest planeeringute eesmärgid on erinevad ja Roo tn 1 detailplaneering on kooskõlas Viljandi linna üldplaneeringuga. Kontrollimaks kaebajate väidet, justkui esitletakse Roo tn 1 kinnistut erinevates planeeringutes erinevalt, kontrollis kohus Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu materjalide põhjal eelpool nimetatud väidet. Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu materjalid on leitavad: http://www.tarkvarastuudio.ee/vil_atlas/planskeem/AAAAWP.pdf. Nimetatud materjalide hulgas oli vaid Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt 08.01.2015 detailplaneeringu esialgsele eskiisile koostatud eelhinnangu lk 4 kaardil märgitud Roo tn 1 kinnistu osaliselt madalhaljastuse alaks. Ülejäänud spaahotelli planeeringuala materjalides oli Roo tn 1 kinnistut kajastatud kui üldkasutatava maa krunti, millel puudub hoonestus, kuid mis üldplaneeringu järgi on väikeelamumaa. Arvestades, et kaebajad viitavad spaahotelli detailplaneeringu esialgsele eskiisile, ei kaalu kaebajate väide üles ülejäänud planeeringuala kaardi- ja eskiismaterjalidel kajastatud infot. Seega, kohtu hinnangul ei anna kaebajate kõnealune väide (käesolevas Roo tn 1 detailplaneeringu menetlusetapis) õigustust Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2017 korralduse nr 73 vaidlustamiseks.
27.Arvestades eeltoodut, on täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldused ja kohus jätab läbi vaatamata Kristo Ormani, Urmo Rausi, Meelis Kardi ja Kristo Kooviti kaebuse Viljandi

Linnavalitsuse 27.03.2017 korraldusele nr 121 ja Viljandi Linnavalitsuse korraldusele 20.02.2017 nr 73 HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

28.HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Seega, tasutud riigilõiv ei kuulu kaebajatele tagastamisele.
29.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium