Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2815
Haldusasi
MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus kaebus Eesti Töötukassa 13.10.2015 leppetrahvi nõude nr 76.4/15/0063 tühistamiseks või alternatiivselt leppetrahvi vähendamiseks mõistliku suuruseni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus, esindaja Marko Tiirik Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. mai 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2815 muutmata.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.10.2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-2815 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa kuulutas 10.02.2014 välja hanke tööharjutuse raamlepingu sõlmimiseks. Hanke tulemusena sõlmisid Eesti Töötukassa ja MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus 27.04.2014 tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/14/0047. Nimetatud raamlepingu esemeks on Tallinnas läbiviidav tööharjutus (vene keeles).
2.Eesti Töötukassa kuulutas 26.05.2015 tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/14/0047 raames välja minikonkursi tööturuteenuse tööharjutuse osutamiseks. Minikonkursi eesmärgiks oli leida tööharjutuse teenuse osutaja vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) §-le 17. Eesti Töötukassa tunnistas 08.06.2015 MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus pakkumuse soodsaimaks pakkumuseks.
3.Eesti Töötukassa ja MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus vahel sõlmiti 09.06.2015 tööharjutuse haldusleping nr 7-6.4/15/0063 ja selle lisana kokkulepped nr 7-6.4/15/006304 ja nr 7-6.4/15/006305 tööharjutuse toimumiseks. Kokkulepete kohaselt toimus tööharjutus perioodil 27.07.2015–22.09.2015.
4.Eesti Töötukassa esitas MTÜ-le Töötute Adaptatsioonikeskus 13.10.2015 kirjaga nr 76.4/15/0063 leppetrahvi nõude halduslepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu (10% kokkulepete nr 7-6.4/15/006304 ja nr 7-6.4/15/006305 kogumaksumusest ehk 1560 eurot) ja tasaarvestas nõude summas 1560 eurot MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus poolt esitatud arvete nr TH-T-02-0915 ja nr TH-T-03-0915 alusel maksmisele kuuluvate summadega. Eesti Töötukassa ja MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus sõlmisid 09.06.2015 tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 ja selle lisana kokkulepped nr 7-6.4/15/006304 ja nr 7-6.4/15/006305 tööharjutuse toimumiseks. Lepingu p 4.3.4 kohaselt peab tööharjutuse läbiviija korraldama tööharjutuse lepingus ja selle lisades sätestatud viisil. Lepingu p 4.3.9 kohaselt kohustub tööharjutuse läbiviija pidama arvestust tööharjutusest osavõtu kohta tellija antud osavõtulehe vormis, koguma igal tööharjutuse päeval osalejate allkirjad tööharjutusel osalemise kohta osavõtulehele ning märkima tööharjutusel vastaval päeval osaletud tundide arvu. Lepingu lisa 1 p-s 2.2 on määratud tööharjutuse päeva pikkus. Lepingu lisa 1 p 2.3 kohaselt on osalejate tööharjutuselt varem ära lubamine ja hiljem tulemine lubatud ainult põhjendatud vajaduse korral. Nimetatud juhtudel ning osaleja omavolilise lahkumise korral tuleb sellest koos põhjusega samal päeval teavitada e-kirjaga kokkuleppe kontaktisikut juhul, kui osakonnaga pole eelnevalt teisiti kokku lepitud. Lepingu p 4.3.10 kohaselt on tööharjutuse läbiviija kohustatud esitama osavõtulehe tellijale iga kalendrikuu 5. kuupäevaks. Eesti Töötukassa saatis 22.07.2015 tööharjutuse läbiviijale e-kirja, milles tuletas meelde, et info tööharjutusel osalejate osalemise mahu kohta on oluline, kuna see annab ülevaate lepingu lisas 1 kirjeldatud teenuse eesmärgist, mille kohaselt peab tööharjutusel osalemine aitama kaasa rutiini, kohusetunde ja täpsuse ning tööharjumuste tekkele, mida näitab suutlikkus viibida teenusel kogu selle toimumise aja ning kokkulepitud aegadest ehk alguse ja lõpu aegadest kinnipidamine. Septembrikuu osavõtulehtedelt nähtub, et nii kokkuleppe nr 7-6.4/15/006304 kui kokkuleppe nr 7-6.4/15/006305 raames on tööharjutuse läbiviija jätnud täitmata kohustuse teavitada osalejatest, kes lahkuvad teenuselt varem või saabuvad hiljem. Ka perioodide juuli ja august 2015 osavõtulehti vaadeldes on selgunud, et tööharjutuse läbiviija on süstemaatiliselt jätnud teenuse tellijale esitamata nõutud ning teenuse tellija jaoks vajalikud andmed. 2(8)
3-15-2815 Kokkuleppe nr 7-6.4/15/006304 osavõtulehel on AT kliendinumber märgitud valesti. Kokkuleppe nr 7-6.4/15/006305 osavõtulehel on JG, IB ja OZ nimi ning IM kliendinumber märgitud valesti. 24.09.2015 on saadetud uus meeldetuletus seoses kliendiandmetega. Ka pärast korduvaid meeldetuletusi esitada tööharjutusel osalejate andmed korrektselt, ei ole tööharjutuse läbiviija vastavaid parandusi teinud.
5.MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Töötukassa 13.10.2015 leppetrahvi nõue nr 7-6.4/15/0063 ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus on teostanud arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastanud need Eesti Töötukassale. Esitatud andmetes on esinenud vigu. MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus kohustused on sätestatud halduslepingu p 4.3 alapunktides, milles ei ole kokku lepitud selliste kohustuste täitmises, mida heidab ette Eesti Töötukassa. Leppetrahvi nõude esitamisel tuginetakse lepingu lisale 1, kuid halduslepingu sõlmimise eesmärgiks ei ole MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus poolt Eesti Töötukassa viivitamatu teavitamine isiku(te) puudumistest ega esitatud andmetes igasuguste vigade vältimine. Seega ei seondu etteheited halduslepingu tegeliku eesmärgiga. Eesti Töötukassa ei ole teinud kaebajale etteheiteid seoses TTTS § 17 lg-st 1 ja halduslepingu lisast 1 tuleneva tööharjutuse teenuse osutamata jätmisega. Leppetrahvi nõudest nähtub, et MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus peab tagama klientide osavõtu koolitusest. See nõue ei vasta halduslepingule ega ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. Kaebaja ei saa takistada klientide omavolilist lahkumist tööharjutuselt, vaid saab selle üksnes fikseerida. Lisaks ei ole Eesti Töötukassa 13.10.2015 leppetrahvi nõude esitamisel sellele väitele tuginenud, mistõttu ei ole asjakohased ka Eesti Töötukassa poolt esitatud andmed erinevate klientide puudumisest tööharjutusest. Juhul, kui MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus on esitanud osalejate kohta ekslikud andmed, ei tähenda see lepingu rikkumist, vaid seda, et halduslepingu p-st 3.3.3 lähtuvalt keeldub Eesti Töötukassa saadud arvete tasumisest. Halduslepingu p-s 3.3.3 ja p-s 5.3 kokku lepitud õiguste teostamine üheaegselt ei ole proportsionaalne. Eesti ettevõtluspraktikast tuleneb, et leppetrahvi ei nõuta selle eest, et lepingupartner esitab tasu saamiseks ekslikud andmed. Kaebaja taotleb leppetrahvi vähendamist. Jääb ebaselgeks, millised on Eesti Töötukassa kahjud seoses ette heidetava tegevusega. Leppetrahvi nõue ei ole mõistlik ning Eesti Töötukassa tegevus ei vasta hea usu põhimõttele. Hea usu põhimõttega oleks olnud kooskõlas leppetrahvi nõude esitamine juhul, kui Eesti Töötukassa oleks kaebajat eelnevalt hoiatanud, et ette heidetud rikkumiste korduva esinemise puhul esitatakse leppetrahvi nõue. Eesti Töötukassa ei ole kordagi nimetanud, mis on leppetrahvi nõudes loetletud rikkumistega seonduvate kohustuste eesmärk. Seetõttu jääb ebaselgeks, kui oluline on Eesti Töötukassa jaoks rikkumise ärahoidmine. Puuduvad põhjendused, mille alusel Eesti Töötukassa leidis, et leppetrahvi nõue just 10% suuruses on põhjendatud. Olukord, kus MTÜ-l Töötute Adaptatsioonikeskus jääb saamata planeeritud tasu, viib selleni, et kaebaja muutub püsivalt maksejõuetuks ning tekivad rahalised raskused. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, oleks see põhjendatud ainult 1% ulatuses teenuse kogumaksumusest. See oleks ka kooskõlas Eesti Töötukassa varasema praktikaga.
6.Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. MTÜ-l Töötute Adaptatsioonikeskus on kohustus esitada andmed tööharjutuse teenusel osalejate kohta, kes on lahkunud teenuselt varem või saabuvad hiljem, samal päeval, esitades vastavasisulised põhjendused. Tööharjutuse läbiviija nimetatud kohustust täitnud ei ole, samuti 3(8)
3-15-2815 ei ole tagatud klientide osavõtt tööharjutuse teenusest ettenähtud mahus. Ka pärast korduvaid meeldetuletusi ei ole tööharjutuse läbiviija vastavaid parandusi teinud. Vaatamata teavitustele olid kokkuleppe nr 7-6.4/15/006304 osavõtulehtedel ka edaspidi samad vead seoses tööharjutusel osalevate isikute andmetega. Juuli ja augusti 2015 osavõtulehtedelt nähtub, et tööharjutusel on osaletud ettenähtud mahust vähem, samas ei ole nimetatud asjaolust Eesti Töötukassat teavitatud ning esitatud on ebaõigeid andmeid. Halduslepingu lahutamatuteks osadeks on nii halduslepingu sõlmimise aluseks olev tööharjutuse raamleping nr 7-6.4/14/0047 koos selle aluseks olevate hankedokumentidega kui ka tööharjutuse tellimise haldusleping nr 7-6.4/15/0063 koos lisadega. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, nagu tuleneksid tema kohustused üksnes lepingu p-st 4.3. Korrektsete ja tähtaegselt esitatud andmete esitamine on lepingu nõuetekohase täitmise aluseks. Nimetatud kohustuste täitmine on otseselt seotud lepingu eesmärgipärase elluviimisega ning on eesmärgi täitmise tagamise vahendiks. Vastustaja ei pea oluliseks klientide teenuselt lahkumise takistamist, vaid osalemise tagamiseks mõeldud vahendite ning meetodite kasutamist, et tagada võimalikult kõrge osalemise määr. Infot puudumiste ning varem lahkumise või hiljem tulemise kohta kasutab Eesti Töötukassa abivahendina, et hinnata teenuse tulemuslikkust kliendi jaoks ning planeerida edasisi tegevusi. Halduslepingu p-s 5.3 on sätestatud, et olukorras, kus tööharjutuse läbiviija ei täida lepingus või kokkuleppes sätestatud kohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi. Nimetatud punktist ei tulene, et õigus leppetrahvi nõuda on vaid juhul, kui tööharjutuse teenus jääb osutamata. Õigus nõuda leppetrahvi on kõigi lepingus ja selle lisades sätestatud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Leppetrahvi määramisel ei ole oluline, kas rikkumise tagajärjel on kahjustatud poolel tekkinud kahju. Leppetrahvi eesmärgiks on ka lepingupoole lepingu täitmisele sundimine ja teise poole rikutud huvi heastamine. Kuna lepingu p 5.1.2 kohaselt on tegemist olulise rikkumisega ja leppetrahvi nõude esitamise võimalus tuleneb lepingu p-st 5.3, ei olnud vajalik kaebaja eelnev hoiatamine. Leppetrahv on proportsionaalne. Selle suuruse kujunemisel on lähtutud rikkumise olulisusest ja sisust ning ka sagedusest ja ulatusest, samuti asjaolust, et varasemalt saadetud teavitused ja tähelepanu juhtimised ei ole täitnud oma eesmärki. Eesti Töötukassa kohaldab leppetrahvi iga konkreetse rikkumise asjaoludest lähtuvalt. Seetõttu ei ole kaebaja viide 01.04.2015 leppetrahvi nõudele nr 7-6.4/15/0022 asjakohane. Kaebaja mittenõuetekohane asjaajamine mõjutab oluliselt Eesti Töötukassa kohustuste täitmist ning vajalike tööturuteenuste saamist. Teenuse läbiviija poolt ebaõigete andmete esitamine ja andmete esitamata jätmine mõjutab tööharjutuse läbiviija poolt esitatud arvete menetlemist ning osalejate kohta arvestuse pidamist. Nõuetekohane arvestuse pidamine on otseselt seotud teenusel osaleja ja Eesti Töötukassa vahel kokku lepitud individuaalse tööotsimiskava täitmise ning teenusel osalejale ettenähtud stipendiumi ja sõidutoetuse maksmisega. Vastustaja ei kasutanud võimalust nõuda leppetrahvi maksimaalses määras. Samuti ei määranud vastustaja leppetrahvi kohe pärast esimest rikkumist.
7.Tallinna Halduskohtu 17.05.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Ekslik on kaebaja järeldus, et vastustaja etteheited kaebajale ei seondu halduslepingu eesmärgiga. Halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 lisa 1 kohaselt on tööharjutuse eesmärk töötu sotsiaalse kaasamise suurendamine ja tema ettevalmistamine iseseisvaks töö otsimiseks ning tööl käimiseks. Tööharjutusel osalejatelt tuleb nõuda kokkulepitud aegadest ja tegevustest kinnipidamist ning leida neile tööga sarnast tegevust, mis hoiaks neid aktiivsena ja 4(8)
3-15-2815 motiveerituna. Halduslepingu üldsätetest tulenevalt juhinduvad pooled lepingu sõlmimisel, täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel halduskoostöö seadusest, tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ja selle alusel välja antud õigusaktidest, lisas 1 viidatud raamlepingust ning selle sõlmimise aluseks oleva hanke alusdokumentidest ning lepingu lisadest. Halduslepingu p 4.3.9 kohaselt peab tööharjutuse läbiviija pidama arvestust tööharjutusest osavõtu kohta tellija antud osavõtugraafiku vormis ning koguma igal tööharjutuse päeval osalejate allkirjad tööharjutusel osalemise kohta osavõtugraafikule ning märkima tööharjutusel vastaval päeval osaletud tundide arvu. Lepingu p-ga 4.3.10 on tööharjutuse läbiviijale pandud kohustus esitada osavõtugraafik tellijale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. Kui tööturult kaua aega eemal olnud isik osaleb tööharjutusel sellistel aegadel ja mahus, nagu ta ise paremaks peab, ei täida vastustaja tellitud teenus oma eesmärki. Kui sõlmitud lepingut ei viida eesmärgipäraselt ellu, tekib küsimus tööharjutuse kui tööturuteenuse tellimisele kulutatud rahaliste vahendite kasutamise põhjendatusest ning konkreetse tööturuteenuse kasust. Kaebajale pandud kohustused on selle eesmärgi täitmise tagamise vahendiks. Üksnes kahju puudumine ei õigusta leppetrahvi nõude tühistamist. Halduslepingu p-st 5.3 nähtuvalt on leppetrahvil ennekõike survefunktsioon. Puuduvad asjaolud, millele tuginedes saaks lugeda leppetrahvi nõude esitamist mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Leppetrahvi suuruse määramisel on võetud arvesse rikkumise olulisust ja sisu, sagedust ja ulatust ning asjaolu, et teenuse osutajale saadetud teavitused ei ole avaldanud soovitud mõju. Lisaks on selgitatud, milles väljendub rikkumiste negatiivne mõju vastustajale. Leppetrahv on proportsionaalne tuvastatud rikkumistega. Kaebaja väide püsivalt maksejõuetuks muutumise kohta on paljasõnaline ning viide vastustaja poolt leppetrahvi suuruse rakendamise praktikale ei ole asjakohane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.MTÜ Töötute Adaptatsioonikeskus palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.05.2016 otsus ja saata asi samale halduskohtule uueks menetlemiseks või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Vastustajal ei ole olnud kaebajale etteheiteid seoses tööharjutuse korraldusega, vaid üksnes puudustega aruandluses. Halduslepingu eesmärgiks ei ole aruannete koostamine ja esitamine, vaid töötutele tööharjutuse korraldamine. See tuleneb halduslepingu nr 7-6.4/15/0063 lisast 1. Vastavalt väljakujunenud ettevõtluspraktikale ei nõuta leppetrahvi selle eest, kui lepingupartner esitab tasu saamiseks ekslikud andmed. Nimetatu annab teenuse saanud isikule õiguse rakendada võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud erinevaid õiguskaitsemeetmeid. Lepingu p-s 3.3.3 on pooled kokku leppinud, et kui kaebaja ei esita konkreetseid andmeid, ei saa ta vastustajalt tasu vaatamata sellele, et teenus on osutatud. Leppetrahvi nõude esitamine olnuks kooskõlas hea usu põhimõttega juhul, kui vastustaja hoiatanuks kaebajat, et ette heidetud rikkumiste korduva esinemise korral esitatakse leppetrahvi nõue. Leppetrahvi tuleb vähendada, võttes arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ning võlausaldaja varalist ja muud tähelepanuväärivat huvi. Neid aspekte ei ole halduskohus kaalunud. Juhul, kui halduskohus ei olnud pädev teostama kohtulikku kontrolli lepingu täitmise õiguskaitsevahendite rakendamise üle, oleks halduskohus pidanud kaaluma asja lahendamise andmist maakohtu pädevusse. Arvestada tuleb ka üldist praktikat leppetrahvi väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab 5(8)
3-15-2815 üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende leppetrahvinõudeid aktsepteerivad. Samuti oleks halduskohus pidanud andma hinnangu teiste halduslepingus kokku lepitud õiguskaitsevahendite kohaldatavusele.
9.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kaebajale halduslepinguga pandud kohustuste täitmine on tööharjutuse eesmärgi tagamise vahendiks. Tööharjutusel osalejate kohta käivad andmed annavad ülevaate muu hulgas töötu poolt talle tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevate kohustuste täitmisest või mittetäitmisest. Samuti on töötute huvides, et vastustajal oleks võimalikult kiiresti olemas vajalikud andmed, mis on aluseks sõidu- ja majutustoetuse ning stipendiumi maksmiseks. Tööharjutuse nõuetekohane korraldamine, sh vajaliku aruandluse ja andmete nõuetekohane esitamine on halduslepingust tulenevad kohustused, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on õigus kohaldada leppetrahvi. Leppetrahvi suurus on proportsionaalne, arvestades lepingu rikkumise olulisust, sagedust ja sisu, rikkumiste jätkumist pärast saadetud tähelepanujuhtimisi ning lepingu kogusummat. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et leppetrahv toob talle kaasa püsiva maksejõuetuse. Vastustajal on põhjendatud huvi halduslepingust tulenevate kohustuste korrektse täitmise ja andmete õigeaegse saamise vastu. Lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine toob lõppastmes kaasa konkreetsed õiguslikud tagajärjed töötule, samuti ei võimalda see vastustajal täita temale pandud kohustusi töötute ees ning toob kaasa täiendava halduskoormuse. Halduslepinguga on pooled kokku leppinud, milliste kohustuste rikkumine loetakse lepingu p 5.1.2 kohaselt oluliseks rikkumiseks ja annab lepingu p 5.3 kohaselt leppetrahvi kohaldamise võimaluse. Seetõttu ei olnud eelnev hoiatamine leppetrahvi nõude esitamiseks vajalik. Vastustaja saatis kaebajale enne leppetrahvi kohaldamist meeldetuletuse tööharjutuse korrektseks läbiviimiseks enne konkreetse kokkuleppe täitmist. Samuti juhiti kaebaja tähelepanu puudustele tööharjutuse läbiviimise käigus. Vaidlusalune haldusleping on sõlmitud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel avalikõiguslikus suhtes. Sellest tulenevalt kuuluvad vaidlused halduslepingu rikkumise ja mittenõuetekohase täitmise üle halduskohtu pädevusse. Halduskohus ei pidanud sisulise kohtuliku kontrolli teostamise raames kaaluma asja lahendamise andmist maakohtu pädevusse. Kaebaja väited väljakujunenud ettevõtluspraktikaga seonduvalt on paljasõnalised ning tõendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.05.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-st 4.
11.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Poolte vahel on sõlmitud tööharjutuse tellimise haldusleping nr 7-6.4/15/0063. Halduslepingust tulenevate vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Leppetrahvi nõude esitamise võimalus on ette nähtud halduslepingu p-s 5.3. Halduskohus ei saanudki kaaluda vaidluse lahendamise üleandmist maakohtule, vaid oli ise pädev andma hinnangu leppetrahvi nõudele. 6(8)
3-15-2815 Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus oleks pidanud hakkama hindama teiste halduslepingus ette nähtud õiguskaitsevahendite rakendamise võimalikkust. Praeguses haldusasjas on vaidluse all kaebajale esitatud leppetrahvi nõude õiguspärasus. Seega tuli halduskohtul anda hinnang, kas see konkreetne nõue on õiguspärane ning leppetrahvi suurus proportsionaalne. Neid aspekte on halduskohus vaidlustatud otsuses käsitlenud. Seejuures on halduskohus leppetrahvi nõudele hinnangu andmisel lähtunud võlaõigusseaduse regulatsioonist ning viidanud ka asjakohasele Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikale.
12.Kaebaja on tööharjutuse osavõtulehti täitnud ebakorrektselt ning esitanud vajaliku teabe hilinenult. Pooled on eri meelt küsimuses, kas vastustaja poolt etteheidetavate kohustuste rikkumine sai endaga kaasa tuua leppetrahvi nõude esitamise. Kuigi lõppastmes on sõlmitud halduslepingu eesmärgiks tööharjutuse korraldamine ning selle eesmärgipärane läbiviimine, ei saa vähem tähtsaks pidada kaebaja halduslepingust tulenevaid kohustusi korrektse dokumentatsiooni pidamisel ja esitamisel ning Eesti Töötukassa korrektsel teavitamisel tööharjutusel osalevate isikutega seonduvatest asjaoludest. Nimetatud kõrvalülesanded aitavad tagada kaebaja põhiülesande – tööharjutuse korraldamise – korrektset täitmist. Samuti on Eesti Töötukassa nii 19.11.2015 vastuses nr 7-6.4/15/0063, vastuses kaebusele kui ka vastuses apellatsioonkaebusele veenvalt selgitanud, mil moel tagab korrektse dokumentatsiooni esitamine Eesti Töötukassale pandud ülesannete täitmise.
13.Lepingust ega selle lisadest ei tulene, et leppetrahvi määramine oli ette nähtud ainult olukordadeks, kui kaebaja jätab tööharjutused läbi viimata või viib neid läbi ebakorrektselt. Lepingu p 5.3 sätestab, et vastustajal on õigus määrata leppetrahv lepingus või kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Halduslepingu nr 76.4/15/0063 kohaselt on tööharjutuse läbiviijale tasu maksmise eelduseks tööharjutuse läbiviija poolt esitatud vormikohased osavõtulehed ning nende alusel koostatud arve (p 3.3.1); tööharjutuse läbiviija on kohustatud korraldama tööharjutuse lepingus ja selle lisades sätestatud viisil (p 4.3.4); tööharjutuse läbiviija on kohustatud pidama arvestust tööharjutusest osavõtu kohta tellija antud osavõtulehe vormis ning koguma igal tööharjutuse päeval osalejate allkirjad tööharjutusel osalemise kohta osavõtulehele ning märkima tööharjutusel vastaval päeval osaletud tundide arvu (p 4.3.9); osavõtulehed tuleb tellijale esitada iga kuu 5. kuupäevaks (p 4.3.10). Samuti tuli kaebajal täita lepingu lisas 1 sätestatud kohustusi, mis on poolte vahel sõlmitud halduslepingu osaks. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse p 2.3 kohaselt on osalejate tööharjutuselt varem ära lubamine ja hiljem tulemine lubatud ainult põhjendatud vajaduse korral. Nimetatud juhtudel ja osaleja omavolilise lahkumise korral tuleb sellest koos põhjusega samal päeval teavitada e-kirjaga kokkuleppe kontaktisikut juhul, kui osakonnaga pole eelnevalt kokku lepitud teisiti. Seega olid kaebajale etteheidetavad kohutused sätestatud poolte vahel sõlmitud lepingus ja lisades ning nende täitmine oli kaebajale kohustuslik. Kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral oli vastustajal õigus esitada kaebajale leppetrahvi nõue.
14.VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi nõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine või selle olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla leppetrahvi alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t 7(8)
3-15-2815 võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2005 otsuse nr 3-2-1-66-05 p 17). Kui leppetrahvi funktsioon on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, siis tuleb leppetrahvi vähendamisel arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jne (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn 2016, § 162, lk 826).
15.Vastustaja ei ole leppetrahvi nõudmisel kaalutlusõigust rikkunud. Kaebaja rikkumised olid korduvad ning vastustaja on mitmel korral juhtinud neile kaebaja tähelepanu. Vastustaja ei esitanud kohe pärast esimese rikkumise ilmnemist leppetrahvi nõuet, vaid andis kaebajale võimaluse vigu edaspidi vältida. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väited võimalike tekkivate majanduslike raskuste kohta on tõendamata. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, miks tal esines põhjendatud huvi dokumentatsiooni korrektse ning õigeaegse esitamise vastu. Vastustaja on pidanud osavõtulehtede korrektse täitmise kohustust oluliseks. Seda kinnitab lepingu p 5.1.2, mille kohaselt võib p-des 4.3.9 ja 4.3.10 nimetatud kohustuste mittenõuetekohane täitmine olla muu hulgas aluseks lepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele. Ei nähtu muid asjaolusid, mis annaksid alust pidada leppetrahvi summat ebaproportsionaalseks või selle määramist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Vastustaja on 13.10.2015 leppetrahvi nõudes selgitanud asjaolusid, mis tingisid leppetrahvi määramise. Seejuures on vastustaja võtnud aluseks just konkreetse juhtumi asjaolud, mistõttu on põhjendamatud kaebaja viited varasematele leppetrahvide määramistele.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda. Eesti Töötukassa ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.