Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52608
Haldusasi
Matise Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
28.augusti 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/16794-13 ja
7.oktoobri 2014. a vaideotsuse nr 6-1/2381-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. mai 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Matise Ehitus OÜ, esindaja v.adv Siret Saks Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin
Menetluse alus ringkonnakohtus
Matise Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Matise Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. mai 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-52608 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. oktoobril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-14-52608 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 31.07.2013 korralduse nr 12.2-3/16794-1 alusel Matise OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodidel 2012. a aprill kuni september, mille tulemuste kohta koostati 18.02.2014 kontrollakt nr 12.2-3/167948. Matise OÜ esitas kontrollaktile 18.03.2014 oma arvamuse ja vastuväited. Matise OÜ-st (registrikood 11739352) eraldus äriregistri 10.03.2014 kande kohaselt jagunemise teel Matise Ehitus OÜ (registrikood 12355694), kellele anti üle ka kõik pooleliolevad tööd ning transpordivahendite kasutus- ja kapitalirendi lepingud. Alates 15.04.2014 on Matise OÜ uueks ärinimeks Merlen Grupp OÜ. MTA koostas Matise Ehitus OÜ-le ja Merlen Grupp OÜ-le 01.08.2014 uue kontrollakti nr 12.2-3/16794-11. Kumbki äriühing selle suhtes oma arvamust ei esitanud.
2.Maksu- ja Tolliamet määras 28.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/16794-13 Matise Ehitus OÜ-le ja Merlen Grupp OÜ-le solidaarselt tasumisele kuuluvat käibemaksu 43 084 eurot. Matise OÜ deklareeris kontrolliperioodil Cova Grupp OÜ (registrikood 11650652) poolt 23.03.2012–28.04.2012 tõstetööde eest väljastatud kuue arve (kogusummas 42 432 eurot) alusel mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu 7072 eurot ning Arhitc Visioon OÜ (registrikood 12229995) poolt 31.05.2012–04.09.2012 peamiselt tõste- ja ehitustööde eest väljastatud 19 arve (kogusummas 179 781,67 eurot) alusel sisendkäibemaksu 35 956,33 eurot. Cova Grupp OÜ arvetel puudub teenuse osutamise kuupäev, mistõttu ei vasta need käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 7 nõuetele. Kuna Matise OÜ ei ole pidanud raamatupidamisarvestust projektipõhiselt, puudub võimalus kontrollida kulude seotust konkreetsete objektidega. Cova Grupp OÜ-ga ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut ja tööde kohta on vormistatud üldsõnaline akt, milles ei ole märgitud teostatud tõstetööde kogust ega kohta. Cova Grupp OÜ juhatuse liige RV ei ole olnud maksuhaldurile seletuste andmiseks kättesaadav ning äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist (KMKR) 28.08.2012 seoses asjaoluga, et ettevõtlusega tegelemine ei olnud tõendatud. Cova Grupp OÜ-l puudusid põhivara ja töötajad ning tavapärane majandustegevus. Arhitc Visioon OÜ üldsõnaliste arvete ega muude dokumentide alusel ei ole võimalik selgitada välja tehingute tegelikku sisu (teostatud tööde ja materjalide kogust ning koosseisu – vt KMS § 37 lg 7 p-d 6 ja 7). Matise OÜ esitas 19.11.2013 maksuhaldurile Arhitc Visioon OÜ-ga 01.05.2012 sõlmitud alltöövõtulepingu, kuid see on üldsõnaline ning puuduvad andmed objektide, teostatavate tööde, tähtaegade ja summade kohta. Ka arvete kohta koostatud aktid sisaldavad vaid tööde üldnimetusi ja summasid, kuid mitte tööde kirjeldust, mahtusid jmt. Lepingule ja aktidele on alla kirjutanud RV, kes sai Arhitc Visioon OÜ juhatuse liikmeks alles 25.06.2012. Arhitc Visioon OÜ ei olnud reaalselt tegutsev äriühing ning kustutati 08.10.2012 KMKR-st seoses tema ettevõtluse tõendamatusega. Matise OÜ on esitanud kontrolliperioodi käibedeklaratsioonides valeandmeid, sest Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ nimel vormistatud arved ei kajasta tegelikke 2(8)
3-14-52608 majandustehinguid. Matise OÜ juhatuse liikme MA seletused Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ andmete kontrollimise kohta on muutlikud ja ebausaldusväärsed ning ei kinnita hoolsuskohustuse täitmist. Tehingute kohta vormistatud dokumentide puudulikkus ja neis esinevad vead viitavad dokumentide ebausaldusväärsusele. Pole usutav, et Matise OÜ soetas Arhitc Visioon OÜ-lt pika aja vältel teenuseid ca 1,5 korda kallimalt, kui neid edasi müüs, soetades samal ajal samasisulisi teenuseid (tõstetööd) oluliselt odavamalt ka teistelt äriühingutelt (ART Tõstetööd OÜ ja Kint Logistics OÜ). RV ei ole maksuhalduri korduvatele nõuetele vaatamata seletusi ega dokumente esitanud, kinnitades 24.03.2014 e-kirjas vaid üldsõnaliselt tööde teostamist. Matise OÜ tellijad OÜ Mapri, PR Betoon OÜ, Nordecon Betoon OÜ ja 1Partner Ehitus OÜ pole olnud teadlikud Matise OÜ poolt väidetavalt alltöövõtjate kasutamisest. Matise OÜ on mitmel juhul esitanud tellijatele arved enne väidetava alltöövõtja arve saamist, kusjuures alltöövõtjate arved on esitatud suuremas summas ja MA ei ole suutnud seda mõistlikult põhjendada. Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ vastavad variäriühingute tunnustele. Kuna vaidlusalused arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid, ei saa nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1). Asjaoludest tulenevalt on ilmne, et MA oli teadlik, et arvete alusel tegelikult kaupu ega teenuseid ei müüdud.
3.Maksu- ja Tolliamet jättis 07.10.2014 vaideotsusega nr 6-1/2381-2 rahuldamata Matise Ehitus OÜ 18.09.2014 vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maksuhaldur on täitnud omapoolse tõendamiskoormuse ja kogutud tõendid on piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Vaide esitaja väide maksuotsuses valehinnangute andmise ja väärtõlgenduste kohta on paljasõnaline ja kontrollimatu, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Maksuhaldur on Matise Ehitus OÜ-le 22.08.2014 edastanud kõik kontrollitoimikus olevad Matise OÜ ostuarvete koopiad. Matise OÜ müügiarvetest maksuhaldur koopiaid ei teinud ja need olid tagastatud Matise OÜ-le 19.11.2013. Seejuures väljastati esimene kontrollakt ajal, mil kõik dokumendid olid veel MA valduses. Matise Ehitus OÜ-l on olnud piisavalt aega esitada kontrollaktile eriarvamus. Maksumenetluses on korduvalt püütud saada seletusi ja tõendeid ka RV-lt, kuid isik on hoidnud menetlusest kõrvale. Maksuotsus on piisavalt motiveeritud ja maksukohustuslane pole tõendanud, et maksusumma oleks määratud valesti (vt maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1).
4.Matise Ehitus OÜ esitas 27.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.08.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16794-13 ja 07.10.2014 vaideotsuse nr 6-1/2381-2 tühistamiseks. Maksuhaldur on rikkunud Cova Grupp OÜ-ga ja Arhitc Visioon OÜ-ga tehtud tehingute mittetoimunuks lugemisel MKS 11 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõtet, jättes võtmata seletuse Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ juhatuse liikmelt RV-lt ning lisamata või kogumata nende äriühingute valduses olevad tõendid tehingute toimumise kohta. Kaebaja juhatuse liige MA kinnitab, et Cova Grupp OÜ on arvetel märgitud tööd teinud. Cova Grupp OÜ on arved väljastanud ja Matise OÜ on need tasunud. Matise OÜ ja Arhitc Visioon OÜ sõlmisid tööde teostamiseks 01.05.2012 alltöövõtulepingu, iga arve kohta on eraldi koostatud aktid teostatud tööde kohta. Aktides on toodud lepingulise töö üldnimetused ja summad, mis ühtivad arvete koondsummaga. Matise OÜ on arved tasunud. Tehingute teostamise hetkel oli Arhitc Visioon OÜ kantud käibemaksukohuslaste registrisse, mistõttu oli äriühingul kohustus väljastada teenuste eest arved koos käibemaksuga. RV on 24.03.2014 e-kirjas kinnitanud, et kui arvetel on tema nimi, siis viidi need tööd läbi tema ettevõtete poolt. Seega on osapooled kinnitanud tehingu toimumist. MTA on lugenud RV selgitused ebausaldusväärseteks, kuid ei ole seda põhistanud. Asjas esitatud tõendid kinnitavad tehingute tegelikku toimumist. MTA on rikkunud ärakuulamisõigust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1), sest ei teinud kaebajale kättesaadavaks kõiki Matise OÜ-le maksuotsuse koostamise aluseks olnud dokumente. 3(8)
3-14-52608
5.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Maksumenetluses ei leidnud Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ ning Matise OÜ vahel vaidlusalustel arvetel (maksuotsuse lk 2 tabel 1 ja lk 4 tabel 2) näidatud tehingute tegemine kinnitust ning kogutud tõendid viitavad, et Matise OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik MA oli teadlik, et tehinguid ei tehtud arvetel märgitud äriühingutega. Isegi juhul, kui tehingute tegemine arvetel märgitud äriühingutega leiaks kinnitust, puuduks kaebajal ikkagi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest mahaarvamine saab toimuda vaid nõuetekohase arve alusel. Vaidlusalused arved on seevastu oluliste puudustega ega vasta KMS § 37 lg 7 nõuetele, sest neist pole piisavalt selgelt võimalik tuvastada kauba või teenuse iseloomu. Väide uurimispõhimõtte rikkumisest on alusetu, sest Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ juhatuse liige RV ei ole esitanud maksuhaldurile tehingute kohta sisulisi seletusi ega dokumente. MTA on suhelnud ka Cova Grupp OÜ teise juhatuse liikme AA-ga, kuid tema 28.02.2014 seletuse kohaselt puudus tal informatsioon RV tegevuse kohta. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud, sest kaebajal on olnud võimalus esitada maksuhaldurile asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
6.Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2016 otsusega Matise Ehitus OÜ kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on maksusumma määramist ja vaide rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Kohus nõustub MTA põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Maksuotsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnõudeid (HMS § 40 lg 1 ning MKS § 11 ja § 14 lg 3). Kaebajale anti enne maksuotsuse tegemist võimalus esitada MTA 01.08.2014 kontrollaktile vastuväiteid. Asjaolu, et kaebaja seda võimalust ei kasutanud, ei anna alust rääkida tema ärakuulamata jätmisest. Samuti oli kaebajal võimalus tutvuda maksumenetluse toimikuga, kuid ta pole selleks soovi avaldanud. Kaebaja poolt 21.08.2014 e-kirjaga nõutud koopiad väljastas vastustaja talle juba järgmisel päeval (v.a koopiad Matise OÜ-le 19.11.2013 tagastatud dokumentidest). Kaebaja kriitika uurimispõhimõtte rikkumise osas on alusetu. Vaidlust ei ole selles, et Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ juhatuse liige RV hoidis maksuhalduriga suhtlemisest kõrvale. Vastustaja tagajärjetut tegevust RV-ga kontakteerumisel on maksuotsuse p-des 1.1 ja 1.2 kirjeldatud piisava põhjalikkusega. Seega puudub asjas RV sisuline seletus vastustajast sõltumatutel asjaoludel. Põhjendamatu on etteheide, et maksuotsus tugineb suures osas kaudsetele tõenditele (vt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Maksuotsuse vaidlustamisel on kaebajal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1), kuid praegusel juhul piirdub kaebus paljasõnalise kriitikaga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Matise Ehitus OÜ palub 02.06.2016 apellatsioonkaebuses (ja 06.07.2017 täiendavas seisukohas) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõigust, samuti jätnud põhjendamatult võtmata seisukoha mitmete kaebuse väidete osas. Halduskohus ei võinud HKMS § 165 lg 2 alusel jätta sedavõrd olulises asjas kaebaja väiteid analüüsimata. MTA ja halduskohtu järeldused ei tugine tõenditele ja on nendega vastuolus. Kuna vaidlusaluste tehingute osapooled olid käibemaksukohustuslased, oli Matise OÜ-l õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Cova Grupp OÜ on väljastanud apellandile tõstetööde eest perioodil 23.03.2012–28.04.2012 kuus arvet kogusummas 42 432 eurot (sh käibemaks 7072 eurot). Asjas esitatud tõendite põhjal on tehingute toimumine eluliselt usutav ning seda kinnitavad ka MA ja RV (vt ka 4(8)
3-14-52608 Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p 14). Arusaamatul põhjusel on halduskohus ja vastustaja hinnanud tehingud siiski mittetoimunuks. Maksuhaldur on rikkunud MKS § 11 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõtet, jättes kogumata tehingute teise poole esindaja RV seletused ja lisamata Cova Grupp OÜ tõendid tehingute toimumise kohta. Kuigi MTA on püüdnud RV-lt seletusi saada, ei järeldu sellest veel uurimispõhimõtte piisavat täitmist. Tehingu teise poole juhatuse liikme kättesaamine ei ole risk, mida peaks kandma apellant, ja sellises olukorras maksusumma määramine ei ole õigustatud. Kui vajalikud tõendid ei ole maksuhaldurile kättesaadavad, tuleb maksukohustus jätta määramata. Praegusel juhul ei ole tegemist ka sellise maksuõigussuhtega, kus piisab pelgalt põhjendatud kahtlusest ja tõendamiskoormus ei ole MKS § 150 lg 1 järgi apellandile üle läinud. Ebamõistlik on heita apellandile ette, et ta ei ole ka ise RV-ga ühendust saanud, sest maksumenetluses ei saa tõendite kogumise koormust panna maksukohustuslasele. MA kinnitab, et Cova Grupp OÜ tegi arvetel märgitud tööd, arved on Cova Grupp OÜ poolt allkirjastatud ja Matise OÜ on arved tasunud. Ka RV on 24.03.2014 e-kirjas kinnitanud tööde tegemist, kuid maksuhaldur on seadnud selle usaldusväärsuse põhjendamatult kahtluse alla. Kui MTA väidab, et maksu määramise aluseks ei ole olnud kahtlus nimetatud kirja usaldusväärsuses, siis jääb üldse arusaamatuks, mille alusel on täiendav maksusumma määratud. Olukorras, kus tehingu mõlemad pooled on esindusõiguse olemasolu kinnitanud, peaksid maksuhalduril olema väga kaalukad tõendid, et väita esindusvolituse puudumist ja tehinguosaliste teadlikkust sellest asjaolust. Esindusõigusega seotud küsimused ei ole tehingute toimumise seisukohalt ka määravad. Seejuures on Matise Ehitus OÜ kasumlikult tegutsev ja töötajaid omav äriühing, kes teostab ehitustöid väga esinduslikele peatöövõtjatele ning olulistel ja mahukatel objektidel. Korrektselt toimiva ettevõtte puhul ei ole väidetavate fiktiivsete tehingute tegemine eluliselt usutav. Maksu määramine ei tohi olla karistusliku iseloomuga. Maksuotsust ei ole motiveeritud vastavalt MKS § 46 ja § 95 lg 2 nõuetele. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta apellandi väidete osas, et maksuotsuse p-des 1.3 ja 2 esitatud hinnangud on ebaloogilised ja vastuolulised ning eluliselt ebausutavad. Matise OÜ raamatupidamise dokumentide puudumise tõttu ei saa apellant viidata kõigile edasimüügi arvetele ja tehingutele, millega Cova Grupp OÜ-lt soetatud teenused edasi müüdi. Matise OÜ ei ole rikkunud tehingute tegemisel hoolsuskohustust, sest tuvastas Cova Grupp OÜ esindusõigusliku isiku (RV oli äriühingu juhatuse liige alates 13.02.2012) ja äriühing oli ka käibemaksukohustuslane 27.05.2011–28.08.2012. Vastustaja oletused Cova Grupp OÜ asutamise eesmärkide ja tegevuse osas on paljasõnalised ning müüja poolsetest rikkumistest ei saa ka järeldada, et tehinguid ei ole toimunud. MTA ei ole nõuetekohaselt motiveerinud, miks on Cova Grupp OÜ loetud teenuste osutamise ajal mittetegutsevaks ettevõtteks. Kuna arvetel märgitud tehingud on tegelikkuses aset leidnud, oli apellandil ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. MTA on lisaks rikkunud apellandi õigust olla ära kuulatud (HMS § 40 lg 1). Arhitc Visioon OÜ on esitanud Matise OÜ-le perioodil 31.05.2012–04.09.2012 kokku 19 arvet (peamiselt tõste- ja ehitustööde eest) kogusummas 179 781,67 eurot (sh käibemaks 35 956,33 eurot). Matise OÜ ja Arhitc Visioon OÜ sõlmisid nimetatud tööde teostamiseks 01.05.2012 alltöövõtulepingu ning iga arve kohta on koostatud eraldi aktid teostatud tööde kohta (esitatud MTA-le 19.11.2013). Aktides on toodud lepinguliste tööde üldnimetused ning summad ühtivad arvete koondsummaga. Matise OÜ on arved tasunud ja kuna Arhitc Visioon OÜ oli arvete väljastamise ajal käibemaksukohustuslane, oli Matise OÜ-l õigus sisendkäibemaks maha arvata. MA ja RV on kinnitanud tehingute toimumist. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta luges RV 24.03.2014 e-kirjas toodud selgituse ebausaldusväärseks. Esitatud tõendite põhjal on usutav, et tehingud leidsid poolte vahel tegelikkuses aset. Maksuotsus ei ole motiveeritud vastavalt MKS § 95 lg 2 nõuetele, sest sellest ei selgu, kuidas 5(8)
3-14-52608 on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Samuti ei ole apellandil võimalik hinnata, kas maksuhaldur on arvestanud kõiki tõendeid, sest need ei ole olnud talle kättesaadavad. Maksuotsuse p-des 1.3 ja 2 esitatud hinnangud on ebaloogilised ja vastuolulised ning ei ole eluliselt usutavad. Kuna apellandil puuduvad Matise OÜ raamatupidamisdokumendid, ei ole tal võimalik kõiki maksuhalduri tõendeid ka üle kontrollida. MTA on lisaks rikkunud ärakuulamisõigust ja uurimispõhimõtet. Maksuhaldur ei ole võtnud seletust Arhitc Visioon OÜ juhatuse liikmelt ega nõudnud välja Arhitc Visioon OÜ raamatupidamisdokumente. Kuna maksuhaldur ei ole tõendanud ka apellandi poolt hoolsuskohustuse rikkumist, puudub alus arvata, et tehinguid ei ole toimunud.
8.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 06.07.2016 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kuna apellant on põhiosas korranud kaebuses juba esitatud väiteid, jääb ka MTA 01.12.2014 vastuses esitatud seisukohtade juurde ega korda neid. Apellandi seisukoha järgi oleks maksuhaldur järginud uurimispõhimõtet vaid siis, kui tal õnnestub kätte saada isik, kellelt maksumenetluses seletusi soovitakse, ning kui see ei õnnestu, sest isik hoiab seletuse andmisest kõrvale, siis on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Selline järeldus ei ole õige, sest MKS § 11 lg-st 1 tulenev uurimispõhimõte ei ole piiramatu. Vastupidisel juhul muutuks maksumenetluste läbiviimine sisuliselt võimatuks. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et maksuhalduril ega ka apellandil endal ei ole õnnestunud RV-ga ühendust saada. Samas ei ole maksusumma määramise aluseks olnud pelgalt RV 24.03.2014 e-kirja ebausaldusväärseks lugemine, vaid ka muud maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mis tekitasid põhjendatud kahtluse, et Matise OÜ ning Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ vahel ei ole vaidlusalustel arvetel märgitud tehinguid tegelikkuses toimunud ning mille ümberlükkamiseks ei piisanud RV üldsõnalisest kinnitusest (vt ka Riigikohtu 13.02.2014 otsus nr 3-3-1-83-13). Kuna halduskohus nõustus maksu- ja vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2), siis laieneb see ka kaebuse p-s 40 toodud üldsõnalistele väidetele, millele on juba vastatud MTA 07.10.2014 vaideotsuses. Kaebuse p-s 42 toodud väite osas, et apellandi hoolsuskohustuse rikkumine ei ole leidnud maksumenetluses tõendamist, märgib vastustaja, et maksuotsuses ei ole heidetud ette, et RV ei olnud vaidlusaluste tehingute ajal Cova Grupp OÜ juhatuse liige, vaid maksuotsuse lk-l 9 käsitleti hoopis asjaolu, et Arhitc Visioon OÜ esimese arve väljastamise (31.05.2012) ja lepingu sõlmimise (01.05.2012) ajal ei olnud RV veel nimetatud äriühingu juhatuse liige ja puuduvad andmed ka tema volituse alusel tegutsemise kohta. Samas on MA 03.04.2014 seletuses ise märkinud, et ka Cova Grupp OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingutes ei kontrollinud ta RV esindusõigust, vaid lähtus pelgalt usaldusest, mis ei ole tegelikult toimunud tehingute puhul aga tavapärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Matise Ehitus OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Apellant on heitnud maksuhaldurile ette kõigis vaidlusalustes tehingutes teist poolt esindanud RV-lt seletuste võtmata jätmist ning RV 24.03.2014 e-kirjaga (vt MTA ja RV 19.– 25.03.2014 e-kirjavahetus – I kd, tl 195-196) mittearvestamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur ei ole rikkunud MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet, sest RV-lt on maksumenetluse käigus püütud korduvalt seletusi ja dokumente saada (vt MTA 21.10.2013 korraldus nr 12.2-3/16794-3 – I kd, tl 192-194p; I kd, tl 197-198; MTA ekirjadega saadetud korduvad meeldetuletused ja vastuseta jäänud küsimused – I kd, tl 194198; MTA logi suhtlusest RV-ga – III kd, tl 87), kuid isik on hoidnud sisuliste vastuste ja 6(8)
3-14-52608 dokumentide esitamisest kõrvale. Põhjusel, et RV ei ole senini võimalik kätte saada, loobus apellant esimese astme kohtumenetluses ka ise tema ülekuulamise taotlusest (III kd, tl 120). Asjaolu, et maksumenetluses (ega sellele järgnenud kohtumenetluses) ei ole õnnestunud saada RV-lt sisulisi vastuseid maksuhalduri küsimustele ega temalt nõutud dokumente, ei välista apellandile maksu määramist, kui muud asjas kogutud tõendid on selleks piisavad.
11.KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvel märgitud müüja ei ole kauba või teenuse tegelik müüja. Kui tehingu teine pool ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis ei ole mahaarvamisõiguse kasutamine võimalik, sest puudub alus eeldada, et müüja on käibemaksukohustuslane (nt Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsus C18/13: Maks Pen, p-d 25, 32). Olukorras, kus kaup on reaalselt olemas või teenus tegelikult osutatud, kuid väidetavalt ei saadud seda arvel märgitud käibemaksukohustuslaselt, tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendada ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata tema sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ostja heausksust eeldatakse, kuid see eeldus ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on maksumenetluses kogutud asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (nt Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 9). Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16-17 ja 28).
12.Apellant on rõhutanud, et vaidlusaluste tehingute toimumine Cova Grupp OÜ-ga ja Arhitc Visioon OÜ-ga nähtub nende kohta vormistatud dokumentidest (Cova Grupp OÜ nimel väljastatud arved ja akt tõstetööde kohta – II kd, tl 56-62; Arhitc Visioon OÜ-ga 01.05.2012 sõlmitud alltöövõtuleping – II kd, tl 18-20; Arhitc Visioon OÜ nimel väljastatud arved ja aktid – I kd, tl 199-200; II kd, tl 1-39) ning tehingutes osalenud äriühingute esindajate (MA ja RV) kinnitustest. Ringkonnakohus nõustub MTA 28.08.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/16794-13 (I kd, tl 8-15; I kd, tl 138-145) tehtud järeldustega, et tehinguid kajastavate üldsõnaliste dokumentide (sh arved ja 01.05.2012 alltöövõtuleping) ega paljasõnaliste kinnituste (sh RV 24.03.2014 e-kiri: „Miks Te väidate MA-le, et mina ei ole Matise OÜ-le tööd teinud? Mina tegin tööd antud perioodil. Ilmselgelt esitas Hr. A Teile dokumendid kus on selgelt välja loetav minu nimi. Võin Teile kinnitada et, et need tööd viidi läbi minu ettevõtete poolt!“ – I kd, tl 195) alusel ei ole võimalik veenduda, et tehingud oleksid tõepoolest toimunud. Arvetel majandustehingu sisuna pelgalt teenuse liigi märkimine (nt „tõstetööd“, „lammutustööd“, „üldehitustööd“) ei ole ilmselgelt piisav ega taga kontrollitavust (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p-d 15-17). Tehingupartnerite leidmise ning nende poolt väidetavalt teostatud tõste- ja ehitustööde sisu ja mahu kohta antud selgitused on olnud paljasõnalised ja ebakonkreetsed (nt MA seletused maksuhaldurile – I kd, tl 183-189p). Dokumentatsiooni näilikkusele viitab ka asjaolu, et Cova Grupp OÜ poolt 2012. a aprillis väidetavalt teostatud tõstetööde kohta vormistatud aktis (II kd, tl 62) on viidatud hoopis Arhitc Visioon OÜ-ga 01.05.2012 sõlmitud lepingule. Maksuhaldur on lisaks näidanud, et vaidlusaluste tehingute tegemine ei olnud apellandi jaoks tegelikult vajalik (st tõstetööd olid tellitud peatöövõtja poolt) või polnuks need majanduslikult põhjendatud (st Matise OÜ on samu teenuseid tellinud samal ajal odavamalt ART Tõstetööd OÜ-lt ja Kint Logistics OÜ-lt või müüdi teenused peatöövõtjale edasi oluliselt varem ja oluliselt odavamalt, kui teenuseid ise sisse osteti), mistõttu ei ole tehingute tegelik toimumine 7(8)
3-14-52608 eluliselt usutav. Samuti ei ole vaidlust selles, et ükski Matise OÜ tellijatest (OÜ Mapri, PR Betoon OÜ, Nordecon Betoon OÜ ja 1Partner Ehitus OÜ) pole olnud teadlik väidetavatest alltöövõtjatest Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ ning nende tegutsemist Matise OÜ ehitusobjektidel ei nähtu ka ühestki dokumendist (nt ehitustööde päevikutest). Kaebaja on teinud pelgalt üldsõnalisi ja seetõttu sisuliselt kontrollimatuid etteheiteid, et maksuhalduri hinnangud on ebaloogilised ja vastuolulised ega ole eluliselt usutavad. Asja materjalidest nähtuvalt on MTA edastanud apellandile kõik temal olemas olnud dokumendid, kuid Matise OÜ edasimüügiarveid ei olnud võimalik edastada, sest MTA-l need puudusid (vt MTA ja MA 21.–22.08.2014 e-kirjavahetus – I kd, tl 146; MTA 07.10.2014 vaideotsuse p 22 – I kd, tl 1820). Apellandi väited Matise OÜ raamatupidamisdokumentide puudumisest ja sellega seonduvalt tema ärakuulamisõiguse rikkumisest on ilmselgelt otsitud, sest apellant ei ole esitanud mingeid andmeid, et tal puuduks võimalus saada vajalikke dokumente soovi korral Merlen Grupp OÜ-lt.
13.Kuigi vaidlustatud maksuotsuses (lk-d 9-10) on viidatud muu hulgas sellele, et Matise OÜ (MA) ei ole olnud piisavalt hoolas tehingu teise poole ja tema pädevuse tuvastamisel (nt ei kontrollitud majandustegevuse registris asjakohase registreeringu olemasolu ning jäeti tähelepanuta, et RV sai Arhitc Visioon OÜ juhatuse liikmeks alles 25.06.2012, kuid selleks ajaks oli RV selle äriühingu nimel sõlminud Matise OÜ-ga juba 01.05.2012 alltöövõtulepingu ja esitanud 31.05.2012 arve nr 3105-1 – I kd, tl 199), nähtub maksuotsuses toodud järeldustest (lk 12) siiski selgelt, et maksuhaldur on Matise OÜ poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise hinnanud teadlikuks ja tahtlikuks tegevuseks. Arvestades, et MA pole osanud anda tehingute sisu kohta maksuhaldurile mõistlikke seletusi, esineb ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et apellant oli hästi teadlik, et Cova Grupp OÜ ja Arhitc Visioon OÜ nimel vormistatud dokumendid ei kajasta tegelikke majandustehinguid, kuid kajastas neid sellele vaatamata oma raamatupidamisarvestuses, esitades seega teadlikult valeandmeid. Maksuhalduri põhjendatud kahtlust ei saa ümber lükata pelgalt väide, et Matise OÜ (ja praegune Matise Ehitus OÜ) on reaalselt tegutsevad ja makse tasuvad äriühingud.
14.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Matise Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.05.2016 otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Matise Ehitus OÜ on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 750 eurot (III kd, tl 149) ja kandnud õigusabikulusid 1244 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad Matise Ehitus OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.