lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-985/8

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 25.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-985/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TTTS § 9 lg 1, 2, 3, 4TTTS § 10 lg 1, 2, 4HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHKMS § 2 lg 3Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-985

Haldusasi

A.L. kaebus Eesti Töötukassa tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.L. Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta A.L. kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 25.09.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HMS § 36Haldusorgani selgitamiskohustus
HMS § 5 lg 1Vormivabadus ja eesmärgipärasus
RVastS § 7 lg 2Vastutuse alused
TTTS § 1 lg 3
TTTS § 13 lg 1
TTTS § 14
TTTS § 2
TTTS § 26 lg 3
TTTS § 6 lg 5
TTTS § 7 lg 1
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Töötukassa (vastustaja) võttis 20.09.2012 otsusega nr TA12-0124735 A.L. (kaebaja) alates 20.09.2012 töötuna arvele.

3-17-985

2.Vastustaja lõpetas 15.01.2013 otsusega nr TA13-0007999 kaebaja töötuna arveloleku alates 15.01.2013, sest kaebaja andis teada, et õpib alates 16.01.2013 Sheffield Hallami ülikoolis Suurbritannias.

Vastustaja osutas kaebajale 08.04.2015 ja 14.04.2015 karjäärinõustamist.

4.Kaebaja osales 17.06.2016–16.02.2017 Aide Autokool OÜ korraldataval C- ja CEkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel, mille kohta väljastati arve summas 922 eurot.
5.Kaebaja esitas 17.04.2017 vastustajale kaebuse selle kohta, et vastustaja ametnik oli teda 2014. a toimunud visiidi käigus koolituste finantseerimise osas valesti nõustanud. Kaebaja soovis, et talle hüvitataks mootorsõidukijuhi koolitus summas 1064 eurot.
6.Vastustaja keeldus 28.04.2017 e-kirjaga kaebaja taotlust rahuldamast, sest kaebaja ei olnud 2015. a aprilli seisuga töötuna arvel ja tal puudus õigus saada tööturukoolitust.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1064 eurot. Kaebaja läks 2015. a töötukassasse töövõimetuna abi paluma, et töötukassa kompenseeriks tema kui töö kaotanud inimese koolituskulud uuesti tööle saamise eesmärgil. Vastustaja seda ei võimaldanud ega nõustanud kaebajat piisavalt. Kaebajale ei tutvustatud tema õigusi, mistõttu kandis ta kahju 1064 eurot. Vastustaja pidanuks aru saama, et olukord on tõsine ja et töötu vajab abi.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja nõuab kulude hüvitamist, mis ei seondu kuidagi vastustajaga. Kaebaja läbitud koolitus ei ole tööturukoolitus tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 13 lg 1 mõistes. Vastustaja ei ole kaebajaga individuaalses tööotsimiskavas kokku leppinud nimetatud koolitusel osalemises, suunanud kaebajat sellele koolitusele ega väljastanud kinnituskirja vms koolituskulude tasumiseks. Tegemist ei ole tööturukoolitusega, mille hüvitamist saaks vastustajalt nõuda. Kaebaja ei olnud koolitusel osalemise ajal ega ka karjäärinõustamise ajal registreeritud töötu, mistõttu puudub tal õigus koolituskulude hüvitamisele. Kaebaja viited karjäärinõustamisel toimunud puudulikule nõustamisele ei ole asjakohased. Karjäärinõustamine on abiks peamiselt karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. See hõlmab nii õppimise kui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimusi ja teemasid. Tegemist on teenusega, mis on mõeldud nii töötutele kui ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamisel ei otsustata isiku tööturukoolituse vajaduse ja selle võimaldamise üle. Karjäärinõustamisega ei tekitata kellelegi õigusi ega kohustusi, vaid tegemist on nõustamisega. Seega tööturukoolituse vajaduse hindamine ja tööturukoolitusele suunamine ei toimu karjäärinõustamise käigus. Tööturuteenuseid, sh tööturukoolitust, osutatakse töötule individuaalse tööotsimiskava alusel (TTTS § 9 lg 2). Selle koostamiseks viiakse töötuga läbi intervjuu, mille käigus hinnatakse mh, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada (TTTS § 10 lg 4 p 4). TTTS § 9 lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuste osutamisel isiku erialast, töökogemusest, vajadusest, võimalustest ning tööturu olukorrast. Tööturuteenusele suunamine peab olema põhjendatud. TTTS § 13 lg 1 kohaselt on koolituse eesmärk omandada või arendada ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb vastustaja tööotsingute, mitte karjäärinõustamise käigus. Karjäärinõustamise 14.04.2015 kokkuvõttest nähtub, et kaebajaga üksnes arutati koolitusvõimalusi, lähtuvalt kaebaja erialastest soovidest ning juhendati asjakohaste materjalideni vastustaja veebilehel. See, et kaebaja nimetatud materjalidega ei tutvunud või ei pidanud vajalikuks tutvuda, ei tähenda vastustaja selgituskohustuse rikkumist. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Isegi kui kaebajale oleks andnud puudulikku infot, ei ole kaebajale sellega varalist kahju tekkinud, kuna puudub põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel.

2(5)

3-17-985

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 järgi võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
10.Kaebaja peab tema õigusi rikkuvaks vastustaja ebapiisavat nõustamist, mille tulemusena ei osanud kaebaja taotleda vastustajalt tööturuteenusena mootorsõidukijuhi koolitust. Kaebaja peab seetõttu tema poolt kantud koolituskulu vastustaja õigusvastase tegevusetusega tekitatud kahjuks.
11.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja lähtub ekslikust eeldusest, et vastustaja peab tagama igale töö kaotanud isikule 2000 euro ulatuses koolitusi.
12.Tööturukoolitus on tööturuteenus, mida osutatakse töötule individuaalse tööotsimiskava alusel (TTTS § 9 lg 1 p 3 ja lg 2). TTTS § 13 lg 1 järgi on tööturukoolitus töötule ja TTTS-s sätestatud juhul muule isikule korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Seega seab seadus tööturukoolituse saamisele kolm tingimust: 1) tegemist peab olema töötuga (TTTS § 9 lg 2 võimaldab osutada tööturukoolitust vaid töötule); 2) tööturukoolituse vajadus tööotsimiskavast;

peab

tulenema

töötule

koostatud

individuaalsest

3) täienduskoolitusel osalemine peab soodustama isiku töölerakendumist.

13.Töötu ei ole TTTS järgi mitte iga inimene, kes ei tööta. TTTS § 2 p 3 järgi on töötu selle seaduse tähenduses isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Seega tuleb isikul tööturuteenuste saamiseks end töötukassas töötuna arvele võtta. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja oli töötuna arvel vaid perioodil 20.09.2012–15.01.2013. Pooled ei vaidle selle üle ja asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud töötuna arvel ka 2015. a toimunud karjäärinõustamise ajal või 2016.-2017. a toimunud koolituse ajal. Karjäärinõustamist osutatakse nii töötule kui ka tööotsijale (TTTS § 9 lg 1 p 4, § 9 lg 2, § 14). Seega ainuüksi karjäärinõustamise teenuse saamine ei tõenda kaebaja töötuna arvelolekut. TTTS § 2 eristab selgelt tööotsijaid ja töötuid.
14.TTTS § 6 lg 5 p 6 järgi ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS § 26 lg 3 p-des 1–2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel. TTTS § 7 lg 1 p 3 järgi teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta TTTS § 6 lg 5 p-des 2-11 loetletud juhtudel. Vastustaja 15.01.2013 otsusest nähtub, et kaebaja töötuna arvelolek lõpetati seetõttu, et ta asus õppima ülikooli. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas kaebaja õppis ka 2015. a toimunud karjäärinõustamise ajal. Kuna kaebaja ei ole asjaoludest nähtuvalt vaidlustanud vastustaja 15.01.2013 otsust ega taotlenud enda uuesti töötuna arvelevõtmist, siis ei kontrolli

3(5)

3-17-985

kohus, kas kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine oli õiguspärane ja kas kaebaja tulnuks uuesti töötuna arvele võtta. Kohus saab lahendada asja vaid kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Kuna kaebaja oli juba varem töötuna arvel olnud, siis pidi ta sellise võimaluse olemasolust teadlik olema ja oskama seda vajadusel taotleda. Asja lahendamisel tuleb lähtuda faktist, et kaebajat ei olnud töötuna arvele võetud, seega oli tema puhul tööturukoolituse saamise tingimus täitmata. Juba ainuüksi selle tingimuse täitmata jätmise tõttu puudus kaebajal subjektiivne õigus tööturukoolitusele. Seetõttu ei pidanud vastustaja juhtima kaebaja tähelepanu töötutele ettenähtud koolituse saamise võimalusele ning selle tegemata jätmine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja kahju hüvitamise nõudel puudub alus.

15.TTTS §-st 10 nähtuvalt koostatakse töötule individuaalne tööotsimiskava. Selle eesmärk on isikule töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamine (TTTS § 10 lg 1). TTTS § 10 lg 4 p-st 4 nähtuvalt viib Eesti Töötukassa individuaalse tööotsimiskava koostamiseks töötuga läbi intervjuu, mille käigus hinnatakse mh, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada. Kuna kaebajat ei ole töötuna arvele võetud, ei ole koostatud temale ka individuaalset tööotsimiskava, kus oleks hinnatud tema vajadust tööturuteenuste, sh tööturukoolituse, järele.
16.Ainuüksi kaebaja enda soov mingi koolituse järele ei anna talle õigust nõuda vastustajalt selle koolituse võimaldamist. TTTS § 9 lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (TTTS § 9 lg 3). Koolituse vajadust hinnatakse mitmetest asjaoludest lähtuvalt. Kuna koolituse korraldamine toob kaasa kulud avalikele ressurssidele, siis peab koolituse vajadus olema põhjendatud. Kui töötul on olemas piisavad oskused ja teadmised tööturul vabalt saada olevate ametikohtade täitmiseks ning koolituse saamine ei ole tingimata vajalik töökoha leidmiseks, siis ei ole koolituse võimaldamine põhjendatud. Tööturukoolitusi ei võimaldata pelgalt enesetäiendamise soovi rahuldamiseks. Kuna kaebaja ei olnud 2015. a töötuna registreeritud, siis ei ole tema vajadust tööturukoolituse järele hinnatud. Antud juhul pole tuvastatud, kas C- ja CE-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse läbimine oli kaebaja tööle rakendumiseks tingimata vajalik. Seega ei saa väita, et kaebaja valitud koolitus vastas tööturukoolitusele ettenähtud eesmärkidele.
17.TTTS § 9 lg-st 4 nähtuvalt teeb otsuse tööturuteenuse osutamise kohta Eesti Töötukassa. Vastustaja ei ole otsustanud kaebajale tööturukoolitust osutada, seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust tema valitud koolituse finantseerimiseks vastustaja poolt. Kaebaja pidi koolitust läbides arvestama selle kulu tema enda kanda jäämisega.
18.Ka karjäärinõustamise käigus antakse töötule ja tööotsijale soovitusi koolituste läbimise kohta, kuid karjäärinõustamise teenuse saamine ei anna veel õigust saada tööturukoolitust. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes (TTTS § 14). Seega on selle teenuse eesmärk aidata isikul valida enda jaoks sobivat tööd, mitte aidata isikul otsida tööd ja pakkuda koolitusi töölesaamiseks. Kui karjäärinõustamise teenust on osutatud töötule, sisaldab töötu individuaalne tööotsimiskava karjäärinõustaja soovitusi (TTTS § 10 lg 2 p 4) ning nendega saab arvestada isikule sobiva töö leidmiseks tegevuste kavandamisel.

4(5)

3-17-985

19.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 paneb haldusorganile haldusmenetluses selgitamiskohustuse. Selline kohustus laieneb TTTS § 1 lg 3 kaudu ka töötukassale. 14.04.2015 karjäärinõustamise kokkuvõttest nähtub, et kaebajale selgitati, kellel on õigus saada tööturukoolitusi (töötul, koondamisteatega tööotsijal ja vanaduspensioniealisel tööotsijal, kes ei ole tööga hõivatud). Seega on vastustaja oma selgitamiskohustuse täitnud. HMS § 36 ega TTTS ei näe ette, et selgitamiskohustust tuleks täita alati suuliselt. HMS § 5 lg 1 näeb haldusorganile menetlustoimingu vormi valikul ette kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib selgitusi jagada ka kirjalikult. 14.04.2015 karjäärinõustamise kokkuvõte on 1,5 lk pikk ja tavalise kirjasuurusega, seega ei saanud selle läbilugemist pidada kaebaja jaoks ebamõistlikult raskeks. See, et kaebaja ise ei soovinud vastustaja jagatud selgitustega tutvuda, oli tema enda risk, mille eest ei vastuta vastustaja.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudus subjektiivne õigus tööturukoolitusele, vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt ega ole rikkunud kaebaja õigusi. Seega puudub alus kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
21.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja