3-15-1689 EM kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.03.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/26837-31 tühistamiseks Kaebaja – EM, esindaja vandeadvokaat Anto Variku Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.10.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EM apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta EM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1689 muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 09.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/26837-1 (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 1) ning samal päeval läbi viidud vaatlusega (protokoll MTA 08.10.2015 vastuse lisa 51) EM suhtes kontrolli, mis hõlmas Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 38 asuva eramu ehitajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu ja kogumispensionimakse, arvestatud sotsiaalmaksu ning kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel september kuni oktoober 2014.
2.MTA koostas kontrolli tulemusel 05.01.2015 kontrollakti nr 12.2-3/26837-29 (tl 93-98), milles selgitas muu hulgas, et kontrolli raames kuuluvad juurde määramisele maksud ka maksustamisperioodi august 2014 eest, kuivõrd kontrolli käigus selgus, et EM on teinud väljamakseid ka augustis 2014. Kontrollaktis on esitatud kokkuvõtvalt järgmised asjaolud. EM oli Vabaõhumuuseumi tee 38 ehitusobjektil tööandjaks viiele isikule (DK, AA, RE, MK ja AA), jagades neile tööülesandeid, juhatades töid ning tehes töötasu väljamakseid, jättes aga väljamaksetelt arvestamata, kinni pidamata ja tasumata seaduses ette nähtud maksud ja maksed. Kuigi EM on kandnud töid teostanud isikud osaliselt (v.a MK) töötamise registrisse vabatahtlikena, ei tehtud tööd vabatahtlikena. Töötajate maksumenetluses antud selgitustest nähtub, et kõik töötajad on saanud EM-lt töötamise kestel töötasu või muid hüvesid. Need selgitused lükkavad selgelt ümber EM väite, et ta ei ole maksnud töötasu tema poolt vabatahtlikena registreeritud isikutele Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil teostatud tööde eest. Maksuhaldurile esitatud Scandic Home Building OÜ (mille juhatuse liige on EM) ning Scandic Home Group OÜ (mille juhatuse liige on EM tütar ja millise äriühingu esindamiseks on EM-l tema kinnitusel suuline volitus) pangakonto väljavõtetelt nähtuvatest tehingutest saab järeldada, et EM-l olid olemas piisavad rahalised vahendid töötajatele töötasu maksmiseks.
3.EM esitas 03.02.2015 kontrollaktile eriarvamuse (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 5). Eriarvamuse kohaselt täitsid EM ja Scandic Home Group OÜ Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil kinnistu omanikuga sõlmitud käsunduslepingust tulenevat kohustust valmistada kinnistu koos sellel oleva elamuga ette müügiks. Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil teostasid töid EM tuttavad AA ja AA, kes on Soomes registreeritud äriühingu Tarmeco OY juhatuse liikmed. Scandic Home Group OÜ pidi tasuma tehtud töö eest Tarmeco OY-le.
4.Maksu- ja Tolliamet (MTA) suurendas 10.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/26837-31 (tl 31-32) maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 1 ja § 95 lg 1, tulumaksuseaduse § 40 lg-te 2 ja 5 ning § 41 p 1, sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p-de 1 ja 4, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p-de 1-3 ning kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel EM maksukohustust perioodidel 2014. a august ja september kokku summas 1965,44 eurot. Maksuotsuse kohaselt on selle lahutamatuks osaks MTA 05.01.2015 kontrollakt nr 12.23/26837-29. Otsuse põhjendused on järgmised. 1) EM on teinud kontrollitaval perioodil sularahas palgaväljamakseid füüsilistele isikutele AAle, AA-le, REele, DK-le ja MK-le, kuid ei ole deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse. Kuivõrd töid teostanud isikud on kinnitanud töötasu kokkuleppeid ja töötasu maksmist EM poolt ning puuduvad seosed töid teostanud isikute ja Tarmeco OY vahel, ei ole võimalik arvestada eriarvamuses toodud väidet Scandic Home Group OÜ ja Tarmeco OY vahel arveldamise kokkuleppe olemasolu osas. Ka EM ei väitnud kontrolli käigus, et tööde eest tasumise osas oleks olnud kokkulepe Tarmeco OY-ga. Lisaks ei olnud kinnistu omanik J-PH teadlik Tarmeco OY tegutsemisest objektil (J-PH 16.10.2014 seletus). Olukorras, kus EM oli registreerinud töötamise registris vabatahtlikena kokku 13 inimest, sh AA, AA, DK ja RE, on vastuoluline EM poolt töötajate seostamine mõne teise tööandjaga. Eluliselt ei ole usutav, et isikud töötasid objektil pikema aja vältel vabatahtlikena. 2(8)
3-15-1689 2) EM ja objektil töötanud isikute vahel oli tugev sõltuvussuhe, mis on üheks töölepingu määravaks tunnuseks. Intensiivset sõltuvussuhet poolte vahel iseloomustab töötajate allumine EM juhtimisele ja kontrollile ning piiratud otsustamisvabadus tööülesannete täitmisel. Töid teostati töötajate poolt isiklikult ning eranditult teise isiku kasuks. Töötajad sõltusid oma sissetulekus EM makstavast tasust. Samuti kasutasid töötajad töö tegemiseks EM soetatud ehitusmaterjale. Töölepingu olemasolu kinnitab ka see, et tööd tegevad isikud ei allunud mõnele teisele juriidilisele isikule, mis oleks pakkunud teenust EM-le. Töötajatega kirjaliku töölepingu sõlmimata jätmine ei välista suhte kvalifitseerimist töösuhteks, vaid kinnitab elulist usutavust, et isikud töötasid objektil mitteametlikult. Mitteametlikule töötamisele viitavad ka töötasu maksmine sularahas ning EM poolt töötajatele antud soovitus nimetada end objektil abistajaks või vabatahtlikuks.
5.EM esitas 07.05.2015 MTA-le maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 26-28), milles leidis, et maksuhaldur on maksumenetluses üle kuulatud isikute paljasõnaliste ja vastukäivate selgituste põhjal jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maksuhalduri järeldused on tõendamata ja haldusakt nõuetekohaselt motiveerimata.
6.MTA jättis 02.06.2015 vaideotsusega nr 6-1/2781-2 (tl 23-25) EM vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on AA, AA, RE, DK ja MK seletused üksikasjalikud ning kooskõlas üksteise ja muude asjas kogutud tõenditega. EM ei ole esitanud maksuhaldurile väidetavaid käsunduslepinguid, tööde eest tasumise kokkuleppeid Tarmeco OY-ga ega muid dokumente, mis tõendaksid tema ütluste õigsust. Arvestades nn ümbrikupalga maksmise varjatud iseloomu, on sedalaadi töötasu saajate seletused ühed kaalukamad tõendid. Töötajaid ei saa seostada ühegi teise tööandjaga peale EM. Maksuhalduri seisukohad on tõendatud ning maksuotsus on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt motiveeritud.
7.EM esitas 02.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-6) MTA 10.03.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/26837-31 tühistamiseks. 1) Kaebaja ja Scandic Home Group OÜ täitsid Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil käsunduslepingust (tl 90-91p) tulenevat kohustust, millega kohustusid käsundiandjat J-PH esindades valmistama müügiks ette objektil asuva kinnistu koos selle oluliseks osaks oleva ja pooleliolnud elamuga. Tarmeco OY juhatuse liikmed AA ja AA lubasid teostada Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil tööd Scandic Home Group OÜ alltöövõtjana ning Scandic Home Group OÜ pidi poolte kokkuleppe kohaselt teostatud ja tellijale üleantud tööde eest tasuma arvete alusel Tarmeco OY-le. Tarmeco OY seaduslik esindaja AA koostas enda ja oma töötajate tööaja arvestuse aluseks olnud tunnilehed (tl 63-66). Alltöövõtja Tarmeco OY sisemine töökorraldus ja palgasüsteem ei olnud kaebajale teada. Tarmeco OY koostas ja esitas kaebajale kaetud tööde aktid kuni omavoliliselt ehitusobjektilt lahkumiseni (tl 67-78p). 2) Kaebaja ning AA, AA, RE, DK ja MK vahel ei ole olnud töölepingulisi suhteid ning kokku ei ole lepitud töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg-s 1 nimetatud tingimustes. AA poolt maksuhaldurile antud selgitustest ilmneb selgelt, et tema poolt objektile toodud töömeeste ja kaebaja vahel ei eksisteerinud sõltuvussuhet. Töömehed ei viibinud objektil igapäevaselt ning seda ei nõudnud ka kaebaja. Töövõtulepingule omaselt nõudis kaebaja tööde üleandmist töövõtja poolt, kelleks oli AA ja AA juhitud Tarmeco OY. Ka DK, MK ja RE seletustest nähtuvalt kutsus nad objektile tööle ja leppis nendega kokku töötasu suuruses AA, mitte kaebaja. Seega ei ole kaebaja kuidagi saanud sõlmida nende isikutega töölepinguid. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja suhtles omaniku esindajana tööde teostamise käigus objektil viibinud isikutega, ei tähenda, et ta oleks olnud töötajatele füüsilisest isikust tööandjaks.
8.MTA palus jätta kaebus rahuldamata (tl 50-52).
3(8)
3-15-1689 1) Esmakordselt kohtumenetluses tõenditena esitatud käsundusleping ning ehituspäevikud tuleks jätta kohtu poolt vastu võtmata või arvestamata, kuivõrd need tulnuks esitada juba maksu- või vaidemenetluses. Kaebaja ei väitnud maksumenetluses kordagi, et ta tegutseb käsunduslepingu alusel ning tegelikkuses omasid töötajate üle kontrolli AA ja AA. 2) Kaebaja on tööandjana teinud töötasuväljamakseid AA-le, AA-le, DK-le, RE-le ja MK-le, mis on tõendatud nimetatud isikute seletuste, muude tõendite ja maksumenetluses selgunud asjaolude analüüsiga. Vastupidist pole kaebaja usutavalt põhistanud ega tõendanud. 3) Ühestki tõendist ei tulene seda, et Scandic Home Building OÜ-l, Scandic Home Group OÜ-l või Tarmeco OY-l oleks olnud tööleping objektil tööd teinud ehitustöölistega. Ka MTA andmebaaside kohaselt ei ole AA-le, AA-le, DK-le, RE-le ja MK-le kontrollperioodil muudelt isikutelt või asutustelt tulu laekunud. Asjaolu, et EM võttis need isikud vabatahtlikuna MTA andmebaasis arvele, viitab selgelt sellele, et EM ja töötajate vahel oli sõlmitud tööleping. Seda, et töötajad ei töötanud tegelikult objektil vaba tahte alusel, kinnitavad töötajate suulised seletused, mille kohaselt said nad EM-lt tehtud töö eest sularahas tasu. Töötamine tasu saamata mitme kuu vältel pole ka eluliselt usutav. Sularahas tasumine aga viitab sellele, et EM-l oli soov temaga seotud äriühingute maksukoormust vähendada, mitte palgata neid isikuid äriühingute poolt ning jätta riigile maksud tasumata. Arvestades seda, et kaebaja oli eelnevalt tegutsenud kinnisvaramaaklerina ja tegutses kinnistu omaniku huvides, valmistades kinnistut müügiks ette, on loogiline järeldada, et kaebaja kutsus kinnistule sellele parenduste tegemiseks oma tuttavaid, et saada kinnistu müügist võimalikult suurt kasumit ning teenida vahendustasu. Kui ka Tarmeco OY oleks objektil töid teostanud, võttis kaebaja maksumenetluses seda asjaolu kinnitavate tõendite esitamata jätmisega endale vabatahtlikult riski, et talle võidakse tööjõumaksud tagantjärele tasumiseks määrata.
10.Tallinna Halduskohus jättis 05.10.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kohus nõustus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. 2) Kohus ei arvestanud kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendeid (leping ja aktid, tl 63-78p, 90-91p), kuna ei pidanud neid usaldusväärseks. Puudub vaidlus, et kaebaja pole esitanud nimetatud tõendeid maksumenetluses. Samuti pole kaebaja maksumenetluses kordagi väitnud, et tegutses käsunduslepingu alusel. Maksukohustuslane peab esitama maksukohustust vähendavad tõendid maksumenetluse ajal enne maksuotsuse koostamist ning maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest (Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2007 otsus nr 3-06-219, p 10). Asjas pole tuvastatud, et nimetatud tõendite esitamine maksumenetluses oli kaebajal objektiivselt takistatud. Lubamatu on pärast maksuotsust asuda püstitama uut versiooni maksukohustusest vabanemiseks. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendite arvestamata jätmisel jääb kaebaja kriitika maksuotsuse suhtes paljasõnaliseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.EM palub 04.11.2016 apellatsioonkaebuses (tl 110-112) Tallinna Halduskohtu 05.10.2016 otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule või uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Kohus ei tuvastanud, milles seisnes väidetav kaebaja tahtlus või hooletus maksumenetluses, mis oleks võimaldanud jätta MKS § 102 lg 1 p 2 alusel kohtumenetluses esitatud tõendid arvestamata. Kohus võttis kaebaja esitatud tõendid vastu, kuid ei andnud kaebajale võimalust tõendite hilisemat esitamist põhjendada. Tõenditega arvestamine oleks toonud kaasa kaebuse 4(8)
3-15-1689 rahuldamise. Samuti on kohus jätnud analüüsimata maksuotsuses sisalduvad vasturääkivused. Kaebaja on nõuetekohaselt täitnud kaasaaitamiskohustust ega olnud teadlik täiendava tõendamise vajalikkusest pärast suulise teabe andmist. Asjaolude täiendava tõendamise vajadus ilmnes alles pärast 10.03.2016 maksuotsuse kättetoimetamist. 2) Maksuotsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, MTA järeldused on tõendamata ja MTA antud hinnang tõenditele on ebaõige ja subjektiivne. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid töölepinguliste suhete olemasolu töötajate ja kaebaja vahel (nt mistahes kokkulepped, e-kirjad, kõneeristused vms). Maksuotsus põhineb ainult väidetavate töötajate suulistel ütlustel. Kaebaja tuttavad AA ja AA on Soomes registreeritud äriühingu ja ehitusega tegeleva Tarmeco OY juhatuse liikmed, kes lubasid teostada objektil tööd Tarmeco OY poolt Scandic Home Group OÜ alltöövõtjana. Tööd teostati mittenõuetekohaselt ning AA, AA ja nendega seotud isikud lahkusid ehitusobjektilt üheskoos omavoliliselt 2014. a septembris. AA ja kaebaja läksid seejärel omavahel tülli, mis on tõenäoliselt tinginud ka alusetud kaebused MTA-le nn ümbrikupalga maksmise kohta. Kõik Tarmeco OY töölised märkisid Tarmeco OY tunnilehtedele oma töötatud aja arvestuse, millest mõned olid kaebaja valduses ja millised kaebaja esitas kohtule. Kaebajale ei ole teada, milline oli Tarmeco OY sisemine töökorraldus ja palgasüsteem või millised olid õigussuhted Tarmeco OY ja AA kaasatud töömeeste vahel. AA koostatud kaetud tööde aktidel on selgesõnaliselt märgitud ehitusettevõtjaks Tarmeco OY, mitte kaebaja. Kaebaja ja ehitusel töötanud isikute vahel ei ole kunagi kokku lepitud TLS § 5 lg-s 1 nimetatud tingimustes. Samuti ei viibinud AA ja tema toodud töömehed igapäevaselt objektil. Kaebaja ja töötajate vahel sõltuvussuhte puudumine nähtub selgelt ka AA selgitustest. Maksuotsuses ei ole väidetavate töötajate ja kaebaja vahel sõlmitud töölepingu olemasolu millegagi põhjendatud ega tõendatud, mistõttu on eksitud MKS § 46 lg-tes 1-3 ja § 95 lg-s 2 sätestatu vastu. 3) MTA ei ole millegagi põhjendanud ega tõendanud oma seisukohta, et kaebaja sõlmis väidetavad töölepingud füüsilise isikuna. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja suhtles objektil tööde teostamise käigus omaniku esindajana alltöövõtja töötajatega, ei tähenda, et ta oleks olnud füüsilise isikuna nende tööandjaks. Selline tõlgendus võimaldaks käsitleda tööandjana igat objektijuhti, kes koordineerib erinevate võlaõiguslike lepingute alusel tööd tegevate isikute tegevust.
12.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 121-122). 1) Halduskohus on õigesti jätnud kõrvale kaebaja poolt alles kohtumenetluses esitatud tõendid, sest kaebaja on püstitanud kohtumenetluses maksustamise vältimiseks täielikult uusi väiteid. Selliselt püüab kaebaja demonstreerida enda kaasaaitamiskohustuse rikkumist MTA uurimispõhimõtte rikkumisena. Kaebaja ei ole tõendanud, mis tingis võimatuse esitada nimetatud tõendid maksumenetluses. Maksukohustuslane saab kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui selle esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest (Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, p-d 10-22). Pahatahtlikult esitatud tõendite vastuvõtmine ning selle tulemusel maksuotsuse tühistamine muudaks sisutühjaks MKS-is ja maksuseadustes maksukohustuslasele seatud nõuded deklareerimise ja maksuarvestuse kohta ning annaks võimaluse korrata maksumenetlust, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub (Riigikohtu 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p 21). 2) MTA poolt tuvastatud vastastikused sooritused kaebaja ja töötajate vahel toovad kaasa tööjõumaksudega maksustamise. Väär on kaebaja väide, et MTA ei ole tuginenud maksustamisel tõenditele. MTA on esitanud tõendid ka kohtumenetluses ning neid uuriti kohtuistungil (kaebuse vastuse lisad 1-60). Tõendamiskoormus on antud juhul läinud üle 5(8)
3-15-1689 kaebajale (MKS § 150 lg 1, Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 19). Isegi kui Tarmeco OY oleks kuidagi saanud olla objektil alltöövõtja, ei tulene ühestki seletusest ega dokumentaalsest tõendist, et Tarmeco OY oleks pidanud maksuotsuses kajastatud töötajaid oma töötajateks või objektil viibinud töötajad oleksid objektil täitnud just Tarmeco OY korraldusi, et saada viimaselt töötasu. Sellise versiooni lükkab täielikult ümber asjaolu, et EM kajastas ise töötajaid MTA registris vabatahtlikena. Esitatud ei ole ühtki seletust ega tõendit, miks vormistati isikud algselt vabatahtlikena. Asjaolud, et AA oli Soome äriühingu Tarmeco OÜ juhatuses ning EM oli samuti seotud äriühingutega, ei välista seda, et EM eesmärgiks oli palgata isiklikult ehitusobjektile tuttavatest füüsilisi isikuid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks.
14.Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme, kui jättis lahendi tegemisel arvestamata esmakordselt kohtumenetluses esitatud käsunduslepingu, tunnilehed ja väljavõtted ehitustööde päevikust (tl 63-78p, 90-91p). HKMS § 62 lg-st 6 tuleneb kohtule võimalus jätta arvestamata menetlusosalise esitatud ja kohtu poolt vastu võetud tõendid, mille puhul on täidetud HKMS § 62 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused või mis on kohtu hinnangul ilmselt ebausaldusväärsed. Halduskohus on õigesti märkinud, et millestki ei nähtu selliste objektiivsete asjaolude esinemist, mis oleksid takistanud kaebajal kõnealuste tõendite esitamist juba maksuvõi vaidemenetluses. Kaebaja ei ole esitanud vastavaid põhjendusi ka apellatsioonkaebuses. Uute tõendite esitamine maksuotsuse vaidlustamisel on vaide- või kohtumenetluses lubatud vaid juhul, kui nende hilinenult esitamine ei ole põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, p-d 12-13). Isik ei saa hakata ümber lükkama maksuhalduri põhjendatud kahtlusi enda valitud ajal. Olukorras, kus MTA on maksumenetluse käigus korduvalt kohustanud kaebajat esitama MTA-le kõik Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil toimunud ehitustegevusega seotud dokumendid, sh eramu ehituseks tellijaga sõlmitud lepingud ning eramu ehitamisel töötanud ja töötavate füüsiliste isikute esitatud aktid (MTA 09.10.2014 ja 12.11.2014 korraldused, MTA 08.10.2015 vastuse lisad 1 ja 22), ning kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid nende esitamata jätmiseks, ei ole võimalik järeldada, et kaebajale ei olnud maksumenetluses kõnealuste tõendite esitamise vajadus arusaadav. Seega on kaebaja poolt alles kohtumenetluses esitatud tõenditele maksu- ja vaidemenetluses tuginemata jätmine käsitatav kaebaja kaasaaitamiskohustuse rikkumisena ning vastavalt MKS § 102 lg 1 p-le 2 ei ole nendele tõenditele tuginedes võimalik muuta maksuotsust kaebajale soodsas suunas.
15.Maksuhaldur ei ole rikkunud MKS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustust selgitada maksuotsuses sellega määratava maksusumma kujunemist. Maksuotsuses ja kontrollaktis esitatud selgituste ning nendes käsitletud tõendite pinnalt on maksusumma kujunemine piisava selgusega jälgitav. Maksuhalduri kogutud tõenditega saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja tegi Vabaõhumuusemi tee 38 objektil töötanud AA-le, AA-le, RE-le, DK-le ja MK-le 2014. a augustis ja septembris füüsilise isikuna tööjõumaksudega maksustatavaid väljamakseid.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud isikud tegid objektil tööd. Kaebaja ei vaidle vastu ka sellele, et tema kutsus objektile tööd tegema AA ja AA, kes omakorda kutsusid objektile töötama RE, DK ja MK. Kuigi kaebaja ei kinnita töötajatele töötasu maksmist, on töötajad seda maksuhaldurile antud seletustes selgesõnaliselt kinnitanud. DK 30.10.2014 selgituste kohaselt sai ta EM-lt 2014. a augustis töötasu 460 eurot sularahas (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 15); AA 13.11.2014 seletuste kohaselt sai ta EM-lt töötasu 2014. a augusti lõpus summas 820 eurot sularahas ja 2014. a septembris avanssi summas 200 eurot sularahas (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 13); RE kinnitas 21.11.2014 seletustes, et sai EM-lt töötasu 2014. a augustis summas 6(8)
3-15-1689 330 eurot sularahas (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 17); MK 02.12.2014 seletuste kohaselt sai ta Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil teostatud tööde eest ca 100 eurot sularahas (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 19); ning AA kinnitas 13.11.2014 seletustes, et ta ei ole saanud Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil töötamise eest palka, kuid sai EM-lt töötamise ajal bensiinikulude hüvitist kokku 700−800 eurot sularahas ning sööki ja sigarette maksumuses 400−500 eurot (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 11). Kohtul puudub alus kahelda nende ütluste tõele vastavuses.
17.Olukorras, kus isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, tuleb eeldada, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2). Asjaolu, et kaebaja ja ehitusobjektil tööd teinud isikute vahel ei olnud kirjalikult või muul viisil selgesõnaliselt kokku lepitud TLS § 5 lg-s 1 nimetatud töötingimustes, ei tähenda, et nendevahelist suhet ei oleks võimalik kvalifitseerida töölepinguliseks suhteks. Kontrollaktis ja maksuotsuses käsitletud asjaolud ja tõendid kogumis viitavad selgelt sellele, et töötajad teostasid ehitusobjektil töid kaebaja soovil, kaebaja suunas tööde kulgu ning ka tasustas tehtud tööd sularahas palga maksmisega. Nendest asjaoludest saab selgelt järeldada sõltuvussuhet töötajate ja kaebaja vahel, mis väljendus töötajate poolt kaebaja juhtimisele ja kontrollile alludes Vabaõhumuuseumi tee 38 objektil ehitustööde tegemises ning kaebaja poolt tehtud töö eest töötajatele tasu maksmises (TLS § 1 lg 1). Kaebaja osutatud asjaolust, et RE, DK ja MK kutsus objektile tööle AA, mitte kaebaja, ning osaliselt andis töötajatele juhiseid AA kui kogemustega ehitustööline, ei tulene, et töötajad oleksid olnud AA ja AA alluvuses. Ehitustöid tehti objektil kaebaja soovil ja juhatusel ning AA poolt objektile töötajate leidmine oli kokku lepitud kaebajaga (AA 13.11.2014 seletused, MTA 08.10.2015 vastuse lisa 11). Ka kohtule esitatud töötamise registri väljavõtte (MTA 08.10.2015 vastuse lisa 31) kohaselt oli AA, AA, RE ja DK tööandjana nende poolt vabatahtliku töö tegemisel registreeritud just kaebaja.
18.Millegagi pole tõendatud, et töötajatel oleks olnud töösuhe mõne teise isikuga, sh Tarmeco OY-ga, Scandic Home Building OÜ-ga või Scandic Home Group OÜ-ga. Ka AA ja AA kui väidetava alltöövõtja juhatuse liikmete selgitustes puuduvad igasugused viited sellele, et tegemist oleks olnud tööde teostamisega Tarmeco OY poolt alltöövõtjana. Vastavat alltöövõtulepingut ei ole kaebaja maksuhaldurile ega kohtule ka esitanud. Eluliselt ei ole usutav, et kui Tarmeco OY oleks äriühinguna pakkunud ehitusteenust kaebajaga seotud Scandic Home Group OÜ-le, ei oleks sellist lepingulist suhet kirjalikult vormistatud või puuduksid selle kohta muud kirjalikud dokumendid (nt hinnapakkumine vm). Ka teised töötajad ei ole oma seletustes kordagi viidanud, et nad tegid tööd Tarmeco OY-le või neil oli viimasega kokkulepe töötasu maksmise osas. Kohus peab usutavaks maksuhalduri käsitlust, et kaebajal oli isiklik huvi kinnistu müügiks ettevalmistamisel, mistõttu kutsus ta objektile ehitustöid tegema oma tuttava AA, kelle kaudu tulid objektile ka teised töötajad, ning need töötajad ei teinud objektil tööd allvöövõtulepingu alusel, vaid allusid kaebajale.
19.Halduskohtu otsuse tühistamist ei too kaasa asjaolu, et halduskohus pole eraldiseisvalt analüüsinud maksuotsuses esitatud väiteid ja kajastatud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul olid täidetud eeldused HKMS § 165 lg 2 kohaldamiseks, kuivõrd kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist oli maksuotsuses ja vaideotsuses juba põhjendatud.
20.Eelnevalt esitatud põhjendustel ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2016 otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud, s.o riigilõiv 58,96 eurot (maksekorraldus
7(8)
3-15-1689 tl 118) jääb seetõttu tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.