lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-374/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-374/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1222
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-374

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla 09.01.2017 käskkirja nr 51/69 ja 13.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/27-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Martisen

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Lõpetada haldusasja nr 3-17-374 menetlus.

2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda ning menetlusabi kulud riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla (vastustaja) kohaldas 09.01.2017 käskkirjaga nr 5-1/69 kinnipeetav A.N.i (kaebaja) suhtes alates 08.01.2017 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja põhjendustest nähtub, et kaebaja viibis 08.01.2017 kl 19.50 paiku I üksuse kambris 229 koos kahe kaaskinnipeetavaga ja lõhkus kambri sisustust – veetorud, akna, radiaatori. Kaebaja seadis oma tegevusega või tegevusetusega ohtu vangla üldise julgeoleku ja võis olla negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele. Lukustatud kambrisse paigutamine on vajalik, selgitamaks välja asjaolud, kes, millistel motiividel ja millises ulatuses lõhkus kambri 229 sisustuse. Lisaks kontaktide piiramiseks kinnipeetavaga, kellega koos väljendati oma agressiooni. Samuti, et kinnipeetav ei saaks oma ettearvamatu käitumisega seada ohtu vangla üldist julgeolekut ja olla negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kaebaja esitas käskkirja peale 09.01.2017 vaide, mida täiendas 07.02.2017.

3-17-374

3.Tallinna Vangla direktor jättis 13.02.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/27-4 vaide rahuldamata. Käskkirja andmise aluseks oli vanglaametnik I. Rajaste 08.01.2017 ettekanne, millest nähtuvalt takistasid kaebaja ja temaga samas kambris viibinud isikud oma käitumisega järelevalve teostamist kambris viibijate üle (kambri vaateava oli blokeeritud), kontrolli teostamisel tuvastati, et lõhutud on ulatuslikult kambri sisustust ning kamber on üle ujutatud (lõhutud torustik, radiaator ja aken, tualeti uks hingedelt eemaldatud). Sellise tegevusega põhjustati vanglale ulatuslikku varalist kahju ja ohustati vangla julgeolekut. Pidades silmas, et kaebaja on vangla vara lõhkunud eelneva kalendriaasta jooksul korduvalt, on ka antud juhul põhjust eeldada kaebaja seotust rikkumistega. Kambris viibinud kinnipeetavate suhtes oli viivitamatu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik, selgitamaks välja rikkumise täpsed asjaolud ja takistamaks edasiste rikkumiste toimepanemist. Käskkirjast nähtuvad põhjendused, miks isiku suhtes oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vältimatult vajalik. Kaebaja ei ole põhjendanud vastupidist. Lisaks võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine olla põhjendatud preventiivsetel eesmärkidel, milleks antud juhul oli vajadus takistada edasiste rikkumiste toimepanemist, selgitada välja juhtumi täpsed asjaolud ja piirata kambris viibinud isikute võimalusi omavahel suhtlemiseks, vältimaks, et juhtumi asjaolude väljaselgitamine ei osutuks võimalikuks.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 09.01.2017 käskkirja ja 13.02.2017 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja leidis kaebuses ja selle täienduses, et tegemist on tühise käskkirjaga, mis on põhjendamata, vormivigadega ja tugineb oletusele. Rikutud on menetlusnorme. Kaebaja ei ole midagi teinud ega näinud, kes tegi. Teised intsidendis osalenud isikud on vabanenud. Lukustatud kambrisse paigutamine rikub kaebaja õigust täita individuaalset täitmiskava. Lisaks ei saa kaebaja käia kirikus ja spordisaalis. Pärast Tartu Vanglasse ümberpaigutamist muutus käskkiri kehtetuks ja seda ei saanud enam kaebaja suhtes kohaldada. Kaebaja taotles põhiseaduspärasuse kontrolli, Euroopa kohtult eelotsust, esialgse õiguskaitse kohaldamist ning riigi õigusabi ja menetlusabi määramist.
5.Kohus rahuldas 21.02.2017 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata, võttis kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt vastust kaebusele.
6.Vastustaja lõpetas 13.03.2017 käskkirjaga nr 5-1/505 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alates 13.03.2017.

Vastustaja palus 23.03.2017 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

8.Kohus jättis 05.04.2017 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse Euroopa Kohtult või Euroopa Inimõiguste Kohtult eelotsuse küsimiseks, otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 13.10.2017, teise menetlusosalise poolt esitatule vastamiseks tähtaja kuni 27.10.2017 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.11.2017.

Kaebaja vabanes 15.06.2017 vanglast seoses karistuse ärakandmisega.

10.Vastustaja esitas 31.07.2017 taotluse menetluse lõpetamiseks analoogselt HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2, kuna kaebaja vabanemise tõttu vanglast ei ole tühistamiskaebuse menetlemine enam asjakohane ega lubatav. Käskkiri on kaotanud oma regulatiivsuse ja kehtivuse ega oma puutumust kaebaja õigustesse.
11.Kohus andis 31.07.2017 määrusega kaebajale 10-päevase tähtaja vastustaja taotluse kohta seisukoha esitamiseks.

2(4)

3-17-374

12.Kohtute infosüsteemi andmetel toimetati kohtu 31.07.2017 määruse kaebajale avaliku e-toimiku kaudu kätte 09.08.2017. Kaebaja ei ole tähtaegselt kohtule midagi vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 13.11.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-14 (p 12), et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p ga 4 ja lg ga 2. /.../ Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega). Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada.
14.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja vanglast vabanemise tõttu seoses karistuse ärakandmisega ei oma vastustaja 09.01.2017 käskkiri, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kaebaja õigustele enam mingit mõju. Käskkiri on täielikult ammendunud. Seejuures on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine otsustatud lõpetada juba vastustaja 13.03.2017 käskkirjaga. Kui kaebaja peaks uuesti vanglasse sattuma, ei saa vaidlusaluse käskkirja alusel tema suhtes enam täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Kui kaebaja käitumine tingib uuesti täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse, tuleb vastustajal koostada uus haldusakt, mida kaebajal on võimalik vaidlustada. Uue käskkirja koostamisel tuleb vastustajal uute asjaolude valguses hinnata julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust ja proportsionaalsust. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, mitte karistuslikul eesmärgil. Seega ei saa vaidlusalusel käskkirjal abinõude kohaldamise lõpetamist olla kaebaja õigusi mõjutavaid tagasiulatuvaid tagajärgi. Vastustaja 09.01.2017 käskkirjast nähtub, et julgeolekuabinõusid kohaldati kaebaja suhtes asjaolude väljaselgitamise võimaldamiseks ja kaebaja kontaktide vältimiseks teiste asjaosalistega, samuti kaebaja poolse vangla julgeolekut ohustava käitumise vältimiseks. Praeguseks on 08.01.2017 toimunud sündmuse asjaolude uurimine lõppenud (kaebaja esitas selle kohta vastustaja 09.03.2017 väärteomenetluse lõpetamise määruse) ja kaebaja ei saa väljaspool vanglat enam vanglasisest julgeolekut ohustada.
15.Kaebaja ei ole avaldanud soovi muuta kaebuse nõudeid ning taotleda käskkirja tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Samuti ei ole ta põhjendanud, kuidas tuvastamiskaebus tema õigusi kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Seetõttu tuleb asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
16.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
17.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei ole praeguses asjas menetluskulusid kandnud, sest tal ei olnud

3(4)

3-17-374

esindajat ning kohus vabastas ta lõivukuludest, seega ei teki vajadust jagada kaebaja menetluskulusid. Eelduslikult ei ole ka vastustaja menetluskulusid kandnud, sest tegemist oli vastustaja igapäevatööd puudutava vaidlusega ning vastustajat esindas kohtus tema töötaja. Seetõttu ei jaga kohus praeguses asjas menetlusosaliste menetluskulusid, vaid jätab võimalikud kulud menetlusosaliste enda kanda.

18.Kohus andis kaebajale 21.02.2017 määrusega menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest. Nimetatud kulu tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium