Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1563
Haldusasi
TS kaebus AS Ühisteenused 02.08.2016 viivistasu otsuse nr 0186004424 ja Tallinna Transpordiameti 03.08.2016 käskkirja nr 123865 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – TS Vastustajad – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger Räpp; Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-1563 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1563 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Ühisteenused koostas 02.08.2016 viivistasu otsuse nr 0186004424, kuna sõiduauto Citroën, registrimärgiga XXX XXX, oli pargitud Pronksi tn 7 kl 13.08 parkimistasu maksmata. Otsusega määrati tasumiseks viivistasu 31 eurot.
Sõiduki vastutav kasutaja TS esitas viivistasu otsuse peale vaide.
3.Tallinna Transpordiamet jättis 03.08.2016 käskkirjaga nr 123865 vaide rahuldamata. Vaidlusalune sõiduk oli pargitud avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis parkimistasu maksmata. Sõiduki kontrollimise hetkel 02.08.2016 kl 13.08 oli mobiilsideoperaatori vahendusel parkimistasu tasutud eraõigusliku parkimisoperaatori EuroPark eravalduses paikneval parkimisalal EP13 parkimise eest, mootorsõiduk oli aga reaalselt pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal. Eraõigusliku parkimisoperaatori EuroPark parkimisala EP13 paikneb aadressil Aedvilja tn 1a / Jõe tn 2c, sissepääsuga Jõe tänavalt ja Aedvilja tänavalt ning on tähistatud vastavasisuliste infotahvlite ja liikluskorraldusvahenditega. Mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad tähistatakse vastavasisuliste liikluskorraldusvahenditega. Vastavad mõjualamärgid paiknevad nii parkimistsooni alguses kui ka sees. Mootorsõiduki juht peab täitma hoolsuskohustust ja jälgima liikluskorraldusvahendeid. Mootorsõiduki juhi hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust veenduda, et mobiilsideoperaatorile saadetud sõnumisse sisestatud andmed ja mobiilsideoperaatori poolt edastatud kinnituses sisalduvad andmed oleksid korrektsed. Eraõiguslikule parkimisoperaatorile tasutud parkimistasu ei kanta üle linnale ehk linn ei saa aktsepteerida eraparklale makstud parkimistasu. Kuivõrd sõiduki parkimisel kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal oli parkimistasu maksmata, on viivistasu määramine põhjendatud. Viivitasu määr on kooskõlas õigusaktidega.
4.TS esitas 03.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 02.08.2016 viivistasu otsuse nr 0186004424 ja Tallinna Transpordiameti 03.08.2016 käskkirja nr 123865 tühistamiseks. Kaebaja alustas parkimist aadressil Pronksi tn 7 02.08.2016 kl 12.19 ja registreeris selle AS-le Ühisteenused kuuluva mobiilse rakenduse PARKIMINE kaudu. Kuna kaebaja ei olnud parkimist alustades kindel asukoha aadressis, siis kasutas ta rakenduses kuvatud võimalust current location oma asukoha ja parkimistsooni määramiseks. Kaebaja telefonile edastati sõnumid parkimise alustamise ja lõpetamise kohta, mis tõendavad kaebaja heasoovlikku käitumist tasulisel parkimisalal parkimisnõuete järgimisel. Parkimistoiminguid registreerides toimetas kaebaja oma tolle hetke oskuste ja teadmiste kohaselt. Kaebaja tegutses parimate kavatsustega ja ei rikkunud teadlikult ühtegi parkimisnõuet. Kaebaja on valmis tasuma parkimise eest 1,4 eurot (56 minutit parkimisaega × 0,025 eurot/minutis). Viivitasu otsus koostati põhjusel, et kaebaja jättis sõiduki parkimise eest maksmata. Tegelikult oli sõiduki eest parkimistasu makstud. Kaebaja võis tahtmatult eksida tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi vormistamisel, määrates parkimisrakenduses parkla asukoha valesti.
5.AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata. Parkimistasu kontrollimisel selgus, et parkimistasu oli maksmata. Kaebusele lisatud sõnumi väljavõttest nähtub, et kaebaja märkis parkimise eest tasumisel parkimise tsooniks EuroPark eraparklal parkimist tähistava parkimistsooni EP13, mille tulemusena tasuti parkimise eest EuroPark Estonia OÜ-le. Seega ei ole kaebaja tasunud sõiduki avalikul tasulisel parkimisalal parkimise eest. Asjaolu, et 2(5)
3-16-1563 kaebaja valis parkimise eest tasumisel ekslikult eraparklale kuuluva parkimistsooni, ei ole viivistasu otsuse tühistamise aluseks. Kui kaebaja soovis avalikul tasulisel parkimisalal parkimiseks kasutada parkimisrakendust www.parkimine.ee, oli kaebaja elementaarseks hoolsuskohustuseks valida parkimise eest tasumisel konkreetsele parkimisalale vastav parkimistsoon (antud juhul avalikul tasulisel parkimisalal parkimist tähistav tsoon kesklinn).
6.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Asjas kogutud tõendid näitavad, et kaebaja parkis avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Kaebaja märkis parkimistasu makstes parkimistsooniks EP13, mis tähistab Europark Estonia OÜ opereerimisel olevat eraparklat ProKapitali hoovis aadressil Narva mnt 13. Parkimisrakendust PARKIMINE kasutades peab parkija juhinduma operaatori juhistest ja olema hoolas parkimiskoha valikul, et rakenduse kaudu õigesti määrata sõiduki asukoht parkimisel. Parkimisrakenduse abil on võimalik parkida sõidukit Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ja ka tasulisel parkimisalal asuvates eraparklates. Parkimisrakenduse avalehel kuvatakse Tallinna avaliku tasulise parkimisala parkimistsoonid ja tasulisel parkimisalal asuvad eraparklad. Parkimisel kuvatakse nutiseadmes parkimisrakenduse ekraanitõmmisel sõiduki faktiline reaalajas asukoht, millest annab märki vilkuv sinine ring. Klikates parkimiskohale, kus sõiduk asub, avaneb sõiduki asukohale vastav parkimistsoon ning parkija saab alustada parkimist. Kui kaebaja oleks olnud hoolas parkimisrakenduse kasutamisel ja tuvastanud õigesti sõiduki asukoha parkimisel, oleks seade aktiveerinud parkimise Tallinna avaliku tasulise parkimisala kesklinna parkimistsoonis. Ilmsest hooletusest ja parkimisrakenduse kasutamise kogenematusest valis kaebaja parkimisrakenduse ekraanitõmmisel parkimiskohaks Narva mnt 13 asuva eraparkla EP13, mis asub reaalsest parkimiskohast oluliselt eemal. Seega ei ole kaebuse väited aluseks viivistasu otsuse tühistamiseks. Ka vaideotsus on seaduslik ja põhjendatud ega riku kaebaja õigusi.
7.Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2016 menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kuna ta oli parkimistasu tegelikult tasunud, siis puudus alus talle viivistasu otsuse koostamiseks. Parkimistasu saab lugeda tasutuks vaid juhul, kui see on tasutud õigele isikule (vt ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3). Avalikul tasulisel parkimisalal parkimisel tuleb parkimistasu tasuda kohaliku omavalitsuse üksusele, eraparklas parkimisel eraparkla omanikule või tema näidatud isikule. Kohaliku omavalitsuse üksus ja Europark Estonia OÜ eraõigusliku juriidilise isikuna on erinevad isikud ning parkimistasu tasumisel ühele neist ei saa lugeda parkimistasu makstuks ka teisele. Kaebaja ei täitnud oma kohustust tasuda avalikul tasulisel parkimisalal parkimise eest sellega, kui tasus parkimistasu Europark Estonia OÜ-le parkimise eest eraparklas. Seega oli kaebajal sõiduki parkimisel aadressil Pronksi tn 7 parkimistasu maksmata ning AS-l Ühisteenused oli linna esindajana õigus koostada kaebajale viivistasu otsus (liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1). See, et kaebaja tasus parkimistasu valele isikule, oli kaebaja risk. Kaebaja kohustuseks parkimise alustamisel ja parkimistasu maksmisel oli välja selgitada, kas tegemist on tasulise parkimisalaga, mis parkimistsooniga on tegemist ja kellele tuleb parkimise eest tasuda. Tasulisel parkimisalal näitavad seda informatsiooni liikluskorraldusvahendid. Tallinna linna esitatud fotolt nähtuvalt on ka Pronksi tänaval vastavad liiklusmärgid üleval. See, et kaebaja ei vaevunud parkimistsooni tuvastama ja tasus parkimistasu valele isikule, näitab kaebaja enda hooletust parkimisel. See ei too kaasa viivistasu otsuse õigusvastasust. Kui kaebaja käitunuks hoolsamalt ja kohusetundlikumalt, olnuks võimalik nimetatud eksimust vältida. Seega on tegemist kaebaja vastutusalasse jääva välditava eksimusega. Kaebajal ei ole võimalik vabaneda temale koostatud viivistasu otsusest sellega, et tasub tagantjärele eelnevalt tasumata jäänud parkimistasu. LS sellist võimalust ei anna. Viivistasu 3(5)
3-16-1563 maksmise kohustuse panemine on distsiplineeriva toimega ja selle eesmärgiks on motiveerida parkijaid nõuetekohaselt parkimistasu maksma. Võimaldades parkimisreeglite rikkujatel vabaneda oma kohustuse täitmisest vaid tagantjärele parimistasu maksmisega, koheldakse ebavõrdselt neid parkijaid, kes on oma kohustuste täitmisse hoolsalt ja kohusetundlikult suhtunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.TS palub 23.01.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Viivistasu otsuse koostamise alusena näidatud parkimise alus (parkimistasu maksmata jätmine) on faktiliselt sisutu, kuna kõnealuse sõiduki eest oli viivistasu otsuses osutatud perioodil parkimistasu makstud. Kuna kaebaja ei olnud parkimist alustades kindel asukoha aadressis, siis kasutas ta oma asukoha ja parkimistsooni määramiseks rakenduses kuvatud võimalust current location. Kaebaja usaldas Tallinna linna poolt soovitatud ja AS-le Ühisteenused kuuluvat mobiilset rakendust oma sõiduki parkimise asukoha määramisel. Kaebaja võis tahtmatult eksida tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi vormistamisel, määrates parkimisrakenduses parkla asukoha valesti, kuid sellisel juhul peaks viivistasu otsuse aluseks olema LS § 188 lg 1 p 3.
9.AS Ühisteenused palub 27.02.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Parkimisrakenduse www.parkimine.ee abil on võimalik tuvastada sõiduki konkreetne asukoht (current location) parkimisalas ning tasuda sõiduki parkimise eest nii avalikus tasulises parkimisalas kui ka tasulises eraparklas. Sõiduki asukoha positsioneerimisel kuvatakse parkimisrakenduses lisaks sõiduki asukohale ka avaliku tasulise parkimisala tsoonid ja tasulised eraparklad. Parkimisrakenduse abil sõiduki asukoha tuvastamine parkimisalas ei seo ega positsioneeri sõidukit konkreetse avaliku tasulise parkimisala tsooni või eraparklaga ning ei pane automaatselt sõiduki parkimise eest tasuma. Selleks, et parkimisrakenduse kaudu alustada sõiduki parkimise eest tasumist, tuleb parkijal endal klikata parkimisrakenduses kuvatud sõiduki asukohta tähistavale sinisele täpikesele, mille tulemusena avaneb sõiduki asukohale vastav parkimistsoon/parkla. Valiku, millises parkimistsoonis/parklas parkimise eest tasutakse, teeb parkija ise. Kaebaja tõenäoliselt enda hooletuse tõttu ei klikanud parkimisrakenduses sõiduki asukohta tähistavale sinisele täpikesele, vaid EuroPark eraparkla tähisele, mille tulemusena kaebaja eksimuse tõttu jäi tasumata parkimistasu avalikus tasulises parkimisalas parkimise eest.
10.Tallinna rahuldamata.
linn
palub
28.02.2017
kirjalikus
vastuses
jätta
apellatsioonkaebus
Vastustaja jagab halduskohtu seisukohta, mille kohaselt kaebaja ei vaevunud parkimistsooni tuvastama ja maksis parkimistasu valele isikule, rikkudes sellega hoolsuskohustust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et viivistasu otsuse õiguslikuks aluseks peaks olema LS § 188 lg 1 p 3. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja parkis sõiduki Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal, parkimistasu maksis aga eraõiguslikule äriühingule Europark Estonia OÜ. See faktiline asjaolu kvalifitseerub parkimistasu maksmata jätmisena ning on aluseks viivistasu otsuse määramisele. Seega on viivistasu otsuse määramise õiguslikuks aluseks LS § 188 lg 1 p 1, mitte LS § 188 lg 1 p 3. Kaebaja positsioneeris nutiseadmega sõiduki asukoha valesti ning määras parkimistsooniks eraparkla, mis ei tähenda tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohast täitmist LS § 188 lg 1 p 3 mõttes. Parkimistasu maksmist 4(5)
3-16-1563 tõendavaks dokumendiks on nõuetekohaselt märgistatud ühekordne parkimispilet (Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna linna tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 5 lg 1 p 1 (kuni 01.01.2016 kehtinud redaktsioonis)). LS § 188 lg 1 p-s 3 sätestatud koosseis on täidetud, kui parkimise õigust tõendav ühekordne parkimispilet ei ole parkija poolt nõuetekohaselt täidetud. Kuna alates 01.01.2016 ei ole ühekordsed parkimispiletid käibel, siis ei ole võimalik LS § 188 lg 1 p 3 alusel viivistasu määramist kohaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad viivistasu otsuse õiguslikku alust ning seda, et parkimistasu maksmisega valele isikule ei saa parkimistasu lugeda makstuks LS § 188 lg 1 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavaisuliste põhjendustega, järgib neid ega pea neid vajalikuks korrata HKMS § 201 lg 4 alusel.
13.Kaebaja etteheide, et parkimistasu maksmise valele isikule tingis rakendus PARKIMINE ja mitte kaebaja hooletus või teadmatus, ei vasta asjas kindlaks tehtud asjaoludele. AS Ühisteenused on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud ammendavalt rakenduse PARKIMINE toimimist ja kasutamist. Sõiduki asukoha positsioneerimisel kuvatakse parkimisrakenduses lisaks sõiduki asukohale ka avaliku tasulise parkimisala tsoonid ja tasulised eraparklad. Parkimisrakenduse abil sõiduki asukoha tuvastamine ei seo ega positsioneeri sõidukit konkreetse avaliku tasulise parkimisala tsooniga või eraparklaga ega pane automaatselt sõiduki parkimise eest tasuma. Selleks, et parkimisrakenduse kaudu alustada sõiduki parkimise eest tasumist, tuleb parkijal endal puudutada telefoni parkimisrakenduses kuvatud sõiduki asukohta tähistavat sinist täpikest, mille tulemusena avaneb sõiduki asukohale vastav parkimistsoon või parkla. Valiku, millise parkimistsooni või parkla parkimise eest tasutakse parkimisrakenduse abil, teeb parkija ise. Parkides sõiduki aadressil Pronksi 7 ja kasutades AS Ühisteenused parkimisrakendust PARKIMINE, määrab rakendus sõiduki asukohta tähistavat sinist ringi puudutades parkimisalaks Tallinna kesklinn, mitte EuroPark parkla EP13. Sama nähtub ka üheselt parkimiskohtade ees olevalt liikluskorraldusvahendilt (tl 24). Niisiis ei ole tegemist olnud parkimisrakenduse veaga. Tõenäoliselt ei puudutanud kaebaja hooletusest või teadmatusest parkimisrakenduses sõiduki asukohta tähistavat sinist täppi, vaid EuroPargi eraparkla tähist, mille tulemusena jäi kaebajal enda eksimuse tõttu tasumata parkimistasu avalikus tasulises parkimisalas parkimise eest. Selline eksimus on kvalifitseeritav LS § 188 lg 1 p 1 järgi parkimistasu maksmata jätmisena.
14.Eelneva tõttu jääb apellatsioonkaebus HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata. Kaebaja võib pöörduda EuroPark Estonia OÜ poole tasutud parkimistasu tagasisaamiseks alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1028 jj). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning § 109 lg 1 alusel vastustajate menetluskulud vastustajate endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.