ProSystem OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 23. mai 2017. a käskkirja nr 166 osaliseks tühistamiseks ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 13. juuni 2017. a otsuse vaidlustuses nr 8317/184435 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – ProSystem OÜ, lepinguline esindaja advokaat Sandor Elias Vastustaja (hankija) – Tartu linn, seaduslik esindaja Jüri Mölder
Resolutsioon
1.Jätta ProSystem OÜ kaebus haldusasjas nr 3-17-1345 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. august 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Linnavalitsus avaldas 05.04.2017. a avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke nr 184435 „Tartu linna elektrivõrgu käidu-, haldus- ja remonditeenus“ hanketeate.
Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 23.05.2017. a käskkirjaga nr 166 (tl 6–7) kvalifitseeriti riigihankel pakkujana ProSystem OÜ, Elektrilevi OÜ ja Empower AS, lükati tagasi ProSystem OÜ pakkumus ja tunnistati vastavaks Elektrilevi OÜ ja Empower AS ühispakkumus. Käskkirja kohaselt on ProSystem OÜ jätnud täitmata vormis 10 nõutud kaeveja taastamistööde maksumuse, millest tulenevalt ei vasta pakkumus HD p 9 nõuetele.
3.ProSystem OÜ esitas 30.05.2017. a vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile, mis jäeti 13.06.2017. a otsusega nr 83-17/184435 (tl 67–72) rahuldamata.
4.ProSystem OÜ esitas 26.06.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–5) riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.06.2017. a otsuse vaidlustuses nr 83-17/184435 täielikult tühistamiseks
ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 23.05.2017. a käskkirja nr 166 tühistamiseks osas, milles ProSystem OÜ pakkumus lükati riigihankes nr 184435 tagasi.
5.Tartu Halduskohtu 30.06.2017. a määrusega (tl 170–171) kohaldati esialgne õiguskaitse ja keelati riigihanke (viitenumber 184435) edasine läbiviimine ja hankelepingu sõlmimine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
6.Kaebuse ja kaebaja täiendavate seisukohtade kohaselt on nii vastustaja 23.05.2017. a käskkiri nr 166 kui riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 13.06.2017. a otsus õigusvastased, kuna hankedokumentide tingimused hinnatabeli esitamise osas olid vastuolulised, mida möönis vaidlustusmenetluses ka hankija. Seega tuleb tühistada ka VAKO otsus, millega jäeti vaidlustus rahuldamata. Kaebaja märgib, et järgis täpselt HD-s sätestatud juhist täita tabelis ainult sinisega märgitud lahtrid. Hankija leiab meelevaldselt, et tulnuks täita ka tabeli lahtrid, milles oli üheselt märgitud, et neid ei ole vaja täita. Hinnapakkumise tabeli muutmine oli HD järgi keelatud, ent hankija tõlgendus tähendanuks nii tabeli enese kui ka kehtestatud exceli-valemite muutmist. Teetöödele, mille ühikhindade esitamise üle vaidlus käib, ei viidata muudes hankedokumentides ning ka kõik kehtestatud kvalifitseerimistingimused on kehtestatud, et tõendada just elektritööde tegemise kogemust. Seega sai kaebaja mõistliku ja tingimusi järgiva pakkujana aru, et teetöid (kaeve- ja taastamistöid) hankemenetluse raames ei tellita ja nende tellimiseks kasutatakse eraldi hinnapakkumise võimalust, mis hankedokumentides oligi ette nähtud. Vaidlust ei ole selles, et vea tegi hankija. Hankija loogikat järgides on hoolsuskohustust rikkunud ka teised pakkujad. Kaebaja ei ole ainukesena rikkunud mitte ühtegi sätestatud HD tingimust.
7.Hankija vastuse kohaselt tuli kaeve- ja taastamistööde hinnad esitada pakkumuse koosseisus. Tühjadena esitatud lahtrite täitmine ei saa olla käsitletav hinnatabeli muutmisena. Sinine markeering oli mõeldud pakkujate abistamiseks. Selgitused siniste ridade täitmiseks ja märkus kaeve- ja taastamistöödel teostatavate tööde ja materjalide maksumuse näitamiseks hinnatabelis ei ole omavahel vastuolus. Vormil 10 oli inimlikust eksimusest tulenevalt sinise värviga märgistamata lahtrid ridade R.3.1-R.3.14 puhul veerus G, kuid ühikhindasid küsiti veerus G mitte veergudes D ja E põhjusel, et kaeve- ja taastamistööde puhul puudus vajadus küsida eraldi materjali hinda ja teostuse hinda, mis muude tööde puhul olid veerus G summeeritud (materjal (veerg D) ja teostus (veerg E)). Teised pakkujad mõistsid maksumuse vormi täitmist sarnaselt hankijaga, esitades omavahel võrreldavad hinnapakkumused. Pakkujale laieneb pakkumuse koostamisel hoolsuskohustus. Teede ehitus- ja remontööde registreeringu nõuet ei esitatud nende tööde väikese mahu tõttu hanke üldmahust ja tavapäraselt sellisel juhul vastava registreeringuga alltöövõtjalt sisse ostmise tõttu. Kohtu seisukoht
8.Käesoleva hankeasja puhul on tegemist riigihanke korraldamisest tingitud vaidlusega, milles kaebaja vaidlustab hankija tegevuse. Seetõttu omab õiguslikku tähendust ka see, menetluse millises faasis on kaebaja hankija tegevuse vaidlustanud ja mis on vaidluse esemeks. VAKO ja kohtu poolt tõlgendatuna on vaidlustuse aluseks olevaks elusündmuseks vastustaja poolt pakkumuse hinnatabeli vormis 10 esinev minetus. Vastustaja on omaks võtnud, et inimlikust eksitusest tulenevalt on vormis 10 ebaõigesti jäetud vastava sinise märgistusega tähistamata ridade osad, millesse tuli märkida asjakohane informatsioon kaeve- ja taastamistööde maksumuse kohta. Riigihange sisaldas aga kohtu veendumusel vaieldamatult neid töid, millest on sarnaselt aru saanud kõik teised pakkujad.
9.Kaebaja on hankeasjas esitatud nõuet menetluse kestel õiguslikult disaininud, millele on kohtu hinnangul põhjendatult kaebaja tähelepanu juhitud juba VAKO vaidlustatud otsuse punktis 7, milles on ära toodud vaidlustaja taotlus. Punktis 7.1. on VAKO kohtu hinnangul
asjakohaselt määratlenud vaidluse eseme ja selgitanud vastuseks vaidlustusele, et õiguslikult tuleb vahet teha hanke alusdokumentidele ja hankija otsustele esitatud vaidlustustes (RHS § 117 lg 2). Vastuseks vaidlustusele on VAKO õigesti konstateerinud, et hankemenetluse selles etapis, kus kaebaja oma vaidlustuse põhistuse esitas, ei saa enam vaidlustada hanke alusdokumente, st ei saa enam vaidlust olla hankedokumentide üle. Vaidlus saab olla üksnes selles, kas hankija otsused on kooskõlas objektiivse õigusega, käesoleval juhul RHS-iga.
10.Kaebaja on jätnud kaebuse halduskohtule esitamisel alusetult tähelepanuta VAKO otsuse p 7.1. kolmandas lõigus sisalduva VAKO otsuse võtmeseisukoha, milles on vastuseks vaidlustusele õiguslikult asjakohaselt konstateeritud tõsiasja, et VAKO saab hinnata üksnes kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise otsuse vastavust RHS-ile. VAKO ei saa aga hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel kohustada hankijat võrdlema hinnapakkumisi ilma teatud tööde maksumusteta. Teisisõnu ei riku VAKO otsus seetõttu kaebaja õigusi. VAKO on asjakohaselt tuvastanud, et vaidlustuse tegelikuks eesmärgiks on hilinenult vaidlustada hanke alusdokumentidest tuleneda võivat kaebaja õiguste riivet, kuna vastava edu saavutamiseta on hankija käskkirjalt õigusjõu võtmine praktiliselt võimatu.
11.Võttes arvesse, et VAKO on hankija käskkirja kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise osas õiguspärasust ka sisuliselt kontrollinud ja seega vaidlustuse lahendanud, siis tuleb kaebus VAKO otsusele jätta rahuldamata, kuna otsus ei riku kaebaja õigusi sisuliselt ega ka menetluse esemest sõltumatult.
12.Vaidlust ei saa olla selles, et kaebajal on halduskohtumenetluses õigus kohtulikule kaitsele Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 23.05.2017. a käskkirja nr 166 ja VAKO 13.06.2017. a otsuse nr 83-17/184435 osas tühistamiskaebusega. Käesolevas asjas kontrollibki halduskohus seetõttu kohtu menetlusse võetud kaebuse alusel, kas nimetatud haldusaktide tulemusel on rikutud kaebaja õigusi (tl 82–83).
13.Kohus saab kohtuliku kontrolli läbi viia aga kohtule antud pädevuses. Seetõttu ei saa kohus kontrolli teostada kaebaja õiguslikult disainitud kujul, kus püütakse jätkuvalt hilinenult vaidlustada hanke alusdokumente (vorm 10).
14.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et hankija käskkirja tühistamiseks puudub alus.
15.Halduskohus on asjas kogutud tõendeid hinnates seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et teised pakkujad on pakkumist tehes aru saanud, et vaidlusalune riigihange sisaldas mh ka kaeveja taastamistöid, mistõttu ei ole riigihangete põhimõtetega kooskõlas olukord, kus pakkuja ei ole hinnapakkumist teinud teiste pakkujatega võrdses mahus ja võrdsetel alustel. Seega puudus vastustajal vaidlustatud käskkirja andes sisuline võimalus arvestada kaebaja pakkumusega.
16.Niisiis vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt lükanud kaebaja pakkumuse tagasi põhjusel, et ProSystem OÜ jättis täitmata vormis 10 nõutud kaeveja taastamistööde maksumuse (millest tulenevalt ei vasta tema pakkumus HD p 9 nõuetele) olukorras, kus vorm 10 ei olnud üheselt mõistetav.
17.Sisuline vaidlus toimub seega hanke alusdokumentide tõlgendamise üle hankija ja pakkuja vahel. Kaebaja positsiooniks on, et ta sai dokumentidest aru õigesti ja ainumõeldaval viisil, mistõttu on välistatud tema poolsed minetused hoolsuskohustuse täitmisel. Vastustaja läbivaks positsiooniks on, et kaebaja on alusdokumente tõlgendanud ühekülgselt ja ebaõigesti vajalikku hoolsust kohaldamata.
18.Vastuseks kaebusele märgib halduskohus, et hanke alusdokumentide tõlgendamisel ei saa lähtuda avalikkusele suunatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest, vaid kohaldada tuleb õiguse tõlgendamise tavapärast metoodikat. Kohus tugineb seejuures RHS § 56 lg-le 1, mille kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta.
19.Hankedokumentide tõlgendamisel ei ole määrav pakkuja kui kõrvaltvaataja arusaam hanketingimustest, tingimuste süsteemsel tõlgendamisel on määravaks hanke korraldamise eesmärk ja hankemenetluse üldised põhimõtted.
20.Asjas kogutud tõenditele tuginedes ei jaga kohus kaebaja seisukohta, et HD-st võis aru saada viisil, et kaeve- ja taastamistööd ei kuulu hankesse. Kaebaja on kohtule esitatud tõendite kohaselt menetluses möönnud, et tal tekkis teatud hetkel kahtlus seoses kaeve- ja taastamistöödega. Asjakohase isiku kahtluse korral, aga ka sõltumata pöördumise alusest, lasub hankijal kohustus selgitada, milline on hankedokumentide tähendus ja millega tuleb pakkumuse esitamisel arvestada, sh kui dokumentidesse on genereeritud kaksiti mõistmise võimalus, nagu see oli käesoleval juhul.
21.Neil asjaoludel jagab halduskohus VAKO otsuse p-s 12 väljendatud seisukohta, et selgituste küsimata jätmisega võttis kaebaja endale riski esitada pakkumus, mida pole võimalik pärast selle esitamist parandada, mis ei vasta vastustaja tahtele ja mis pole esitatud kõikidele töödele, mille kohta sõlmitakse hankeleping.
22.Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja neil asjaoludel õigesti kohaldanud RHS §-i 47, kaebaja osas selle paragrahvi 2. lõike esimest lauset. Ükski kaebuse väidetest ei anna alust käskkirja tühistamiseks.
23.Neil õiguslikel ja faktilistel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu taotlust kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.