lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-610/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-610/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Andra Pärsimägi, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-610

Haldusasi

Taago Voolu kaebus kooseluseaduse rakendamiseks vajaliku seaduse andmata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Taago Voolu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Taago Vool

RESOLUTSIOON

Jätta Taago Voolu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määrus muutmata

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Taago Vool esitas 14. märtsil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Eesti Vabariigi tegevusetuse õigusvastasus seoses kooseluseaduse (KooS) rakendamiseks vajalike seaduste mitteandmisega. Kaebaja sõlmis 11. augustil 2016 kooselulepingu oma pikaajalise elukaaslase M.M.. Viru Vangla ei luba kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi M.M., kuna vangistusseaduse järgi ei ole kooseluleping aluseks pikaajalise kokkusaamise võimaldamisel. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab kaebaja kahjunõude esitamise kavatsusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 9. mai 2017. a määrusega Taago Voolu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Praeguses asjas ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud mitmetel põhjustel. Kuna kaebaja võimaliku kahju hüvitamise nõude muudab ilmselgelt perspektiivituks juba ühe põhjuse esinemine, siis ei käsitle kohus kõiki põhjuseid, miks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 või § 14 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole praeguses asjas täidetud. Kaebaja väitel on talle kahju tekitatud sellega, et Viru Vangla ei luba kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi isikuga, kellega kaebaja on sõlminud kooselulepingu. See tähendab, et väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses mitte õigustloova akti, vaid Viru Vangla haldusaktiga.

Õigustloova akti andmata jätmine kaebajale otseselt kahju põhjustanud ei ole. Kaebajal on võimalik esitada pikaajalise kokkusaamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue või seda ettevalmistav tuvastamisnõue Viru Vangla vastu. Kuna kaebaja eesmärk on pikaajalise kokkusaamise saavutamine, siis on kaebajal võimalik esitada ka tõhusam nõue ehk keelduva haldusakti tühistamise või pikaajalise kokkusaamise lubamiseks kohustamise nõue. Eeltoodud vaidluses saab kaebaja tugineda asjaolule, et pikaajalise kokkusaamise keelamine kooselulepingu sõlminud isikutele on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud kohtule kaebuse pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (kohtuasi 3-17-858). Seetõttu ei suuna kohus kaebajat muutma oma nõuet praeguses kohtuasjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Taago Vool esitas 25. mail 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määruse tühistamist ja enda kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja on 11. augustil 2016 sõlminud notariaalse kooselulepingu oma pikaajalise elukaaslasega, kuid rakendusaktide puudumise tõttu ei olnud lepingut võimalik kanda rahvastikuregistrisse ega varasuhteregistrisse. 4. jaanuaril 2017 ja 2. veebruaril 2017 on kaebaja taotlenud Viru Vanglalt pikaajalise kokkusaamise võimalust vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 25, kuid vangla on teinud keelduva otsuse, kuna kooseluleping ei ole siduv kolmandale osapoolele s.t Viru Vanglale. Justiitsministeerium ei ole andnud vastust küsimusele, kas kooselulepingu pool on abikaasaks VangS § 25 lg 1 tähenduses, sest küsimus, missugune on registreeritud elukaaslase positsioon Eesti õiguskorras, ei ole seadusandja poolt veel otsustatud. KooS rakendusaktide puudumine on kaasa toonud mitmete põhiseadusest tulenevate õiguste riive s.h perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse riive. Kaebajat on diskrimineeritud, kuna talle ei võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi registreeritud elukaaslasega võrdselt abielus olevate isikutega alandades seeläbi inimväärikust määral, mis on vastuolus põhiseaduses sätestatud piinamise, ebainimliku ja kohtlemise keeluga. Rakendusaktide mitte välja andmisega on riik käitunud sõnamurdlikult ja tegevusetus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse, õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiipidega.
4.Pärast riigilõivu tasumist võttis Tartu Halduskohus 5. juuni 2017. a määrusega menetlusse T. Voolu määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määrusele, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult asunud seisukohale, et T. Voolu kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on kohtu diskretsiooniline otsus ning kaebeõiguse ilmselge puudumise tuvastamiseks tuleb lähtuda HKMS §-s 44 reguleeritud kaebeõiguse tingimustest ja kaebeõigusele HKMS §-s 45 kehtestatud piirangutest.
7.Kaebaja hinnangul on kooseluseaduse rakendusaktide välja andmata jätmine õigusvastane ja sellega on rikutud mitmeid tema põhiõigusi, mistõttu on hilisem kahju hüvitamine põhjendatud. Halduskohus on jõudnud järeldusele, et tuvastamiskaebus hilisema kahjuhüvitamise eesmärgiga ei ole lubatav, kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu selgituste kohaselt peab selleks, et kahju oleks tekkinud põhiseadusevastase üldaktiga, olema tuvastatud otsene põhjuslik seos üldakti ja väidetava kahju vahel (RKHKo 30. aprill 2004, nr 3-3-1-64-04, p 24). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna kaebaja

õiguste piiramine on põhjuslikus seoses Viru Vangla haldusaktiga, millega on pikaajalise kohtumise võimaldamisest keeldutud, ei saa kaebaja nõuda kahju hüvitamist seoses õigustloova akti andmata jätmisega RvastS § 14 lg 1 alusel, sest nimetatud sätte alusel kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Seega oma õiguste kaitseks saab kaebaja vaidlustada pikaajalist kokkusaamist mittevõimaldavat haldusakti. Kaebaja käsutuses on tõhusam õiguskaitsevahend, s.o pikaajalisest kokkusaamisest keelduva haldusakti tühistamise või kokkusaamiseks kohustamise nõue. Nimetatud nõuete lahendamisel saab kohus ühtlasi anda hinnangu sellele, kas kaebuses nimetatud õigusaktide andmata jätmine või nende andmisega viivitamine on põhiseaduspärane. Kui vangla on kokkusaamise lubamisest keeldumisel tuginenud põhiseadusvastasele regulatsioonile võib see kaasa tuua haldusakti tühistamise, samuti haldusorgani kohustuse hüvitada kaebaja taotluse rahuldamata jätmisega tekitatud kahju. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul puudub põhjuslik seos kaebaja võimaliku kahju ja seadusandja tegevuse vahel RVastS § 14 lg 1 mõttes. Seadusandjal on ulatuslik otsustusvabadus õigustloovate aktide väljaandmisel ning nende välja andmata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 14 lg 1 sätestatud eeldused. Vastavalt ei õigusta kaebaja kavatsus tulevikus seadusandja vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuvastamisnõude esitamist käesolevas asjas, sest hüvitamisnõudel pole eduväljavaateid.

8.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Ühe kaebuse lubatavuse eeldusena peab isikul olema kaebeõigus ja üheks kaebeõiguse tingimuseks on kaebaja subjektiivse avaliku õiguse riive. Kui kaebaja õiguste riivet ei eksisteeri, siis on seadusandja poolt antud kohtule õigus kaebus tagastada. Kuna käesolevas asjas kaebaja õiguste riive puudub, siis ei ole kaebus läbivaatamine põhjendatud. Kui vangla on käesolevas asjas vaidlustatud asjaolule tuginedes andnud haldusakti või teinud toimingu, mis vahetult rikub kaebaja õigusi, saab viimane kaitsta oma õigusi nimetatud akti või toimingu vaidlustamise kaudu.
9.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium