OÜ Rivalte Transport kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 24.04.2017 teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja kaebaja 17.04.2017 teabenõude täitmise kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Rivalte Transport, esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Rauno Klemm Vastustaja Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kaebusest loobumise tõttu
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ Rivalte Transport kaebusest loobumise avaldus ning lõpetada haldusasja menetlus, sealhulgas OÜ Rivalte Transport ja Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebuste menetlus.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Rivalte Transport kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 24.04.2017 teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja kaebaja 17.04.2017 teabenõude täitmise kohustamise nõudes.
Vastustaja esitas 06.06.2017 kohtule taotlused, milledes palub: 1) jätta kaebaja tuvastamisnõuded osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt käiguta ning kohustamisnõuete osas lõpetada osaliselt menetlus ja jätta osaliselt läbi vaatamata; 2) kaasata kolmandate isikutena menetlusse OÜ Tiinaraam, OÜ EMEKSEN ja OÜ Võsasalu; 3) kuulutada menetlus kinniseks 06.06.2017 esitatud OÜ Tiinaraam pakkumuse ID 124598, OÜ EMEKSEN pakkumuse ID 124561 ja OÜ Võsasalu pakkumuste ID 124477 ja ID 124502 osas ning piirata menetlusosaliste õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga, v.a. vastustajal ning kolmandatel isikutel nende endi pakkumuste osas.
3.Kohus kuulutas 08.06.2017 määrusega menetluse kinniseks osas, mis puudutab vastustaja poolt 06.06.2017 kohtule esitatud OÜ Tiinaraam pakkumust ID 124598, OÜ EMEKSEN
pakkumust ID 124561 ja OÜ Võsasalu pakkumusi ID 124477 ja ID 124502 ning piiras selles osas kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjaliga (määruse resolutsiooni p 1). Sama määrusega määras kohus kaebajale tähtaja seisukoha esitamiseks vastustaja 06.06.2017 taotlustele kaebaja nõuete ja kolmandate isikutena menetlusse kaasamise osas.
4.Kaebaja esitas 15.06.2017 seisukoha vastustaja taotluste osas ning 26.06.2017 määruskaebuse kohtu 08.06.2017 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks (menetluse osaline kinniseks kuulutamine ja selles osas kaebaja toimikuga tutvumise õiguse piiramine).
5.Kohus võttis 28.06.2017 määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse ning määras vastustajale tähtaja määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks. Sama määrusega jättis kohus vastustaja taotluse kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks rahuldamata (määruse resolutsiooni p 3) ning määras menetlusosalistele menetlustähtajad.
6.Vastustaja esitas 29.06.2017 vastuväited kaebaja 26.06.2017 määruskaebusele ning määruskaebuse halduskohtu 28.06.2017 määruse resolutsiooni p 3 (kolmandate isikute menetlusse kaasamise taotluse rahuldamata jätmine) tühistamiseks.
7.Kohus võttis 30.06.2017 määrusega vastustaja määruskaebuse menetlusse ning määras kaebajale tähtaja määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
8.Kaebaja esitas 04.07.2017 taotluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse lõpetamiseks seoses kaebusest ja määruskaebusest loobumisega. Taotluse kohaselt ei ole kaebajal seoses vaidluse lõppemisega haldusasjas 3-17-589 enam võimalik hankelepingut sõlmida, mistõttu ei ole mõistlik jätkata käesoleva haldusasja menetlust. Kaebaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teabenõudele vastamine ja sellega seonduvad küsimused (sh kaebuse aluseks olev küsimus sellest, kuidas on hankija teinud oma otsuseid riigihankes) on haldusorgani igapäevaseks tegevuseks ning vaidlus ei olnud ka ebatavaliselt keeruline. Seega puudus vajadus haldusorgani välise õigusabi kasutamiseks ning ei oleks õiglane jätta vastavat kulu kaebaja kanda. Arvestada tuleb ka seda, et vastustaja poolt informatsiooni andmisega viivitamine on viinud selleni, et kaebaja ei saaks ka kaebuse rahuldamisel oma õigusi realiseerida ja kaitsta.
9.Vastustaja esitas 11.07.2017 kaebusest loobumise avaldusele seisukoha, milles teatab, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele ega menetluse lõpetamisele. Vastustaja hinnangul tuleb vastustaja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebus on pahatahtlik ning esitatud üksnes eesmärgiga saada tõendeid haldusasjas nr 3-17-589, mis aga ei ole lubatav ega seadusega kooskõlas teguviis. Kaebuse pahatahtlikkus tuleneb ka asjaolust, et kaebaja esitas viis nõuet, millest vähemalt kahe nõude sisuliselt lahendamine ei oleks võimalik. Kaebuse eesmärk oli äriline ning sellises olukorras ei ole kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajat liigselt koormav. Õiguspraktikas on põhjendatud vastustajate menetluskulude jätmist vastustajate enda kanda sellega, et vastustajate menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt takistaks isikute põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole, kuna isik võtaks riski, et temalt mõistetakse välja vastustaja menetluskulud, mida isik ei pruugi olla suuteline kandma. Käesolevas asjas selliseid probleeme ei esine.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Avaldus kaebusest loobumiseks on esitatud enne kaebuse lahendamist kohtuotsusega.
11.HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3). Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul 2(4)
põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Kaebaja soovib menetluse lõpetamist kaebusest loobumise tõttu ning vastustaja on menetluse lõpetamisega nõustunud. Seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus viidatud sätte alusel lõpetada.
12.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
13.HKMS § 209 kohaselt võib määruskaebuse esitaja määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Kohus lõpetab määruskaebuse menetluse määrusega. Määruskaebuse esitaja ei saa enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab seoses kaebusest loobumisega käesoleva haldusasja menetluse, lõpetab kohus ka käimasolevad määruskaebuse menetlused.
14.HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja, sh vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud (HKMS § 104 lg 9). Sellest tulenevalt jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda.
15.Vastustaja on palunud enda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt põhjusel, et kaebuse eesmärk oli äriline ning kaebuse esitamine pahatahtlik. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Antud juhul on vastustaja osalenud menetluses menetlusosalisena. Kohus märgib, et Riigikohtu pikaajaliselt väljakujunenud praktika kohaselt peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi, mistõttu ei ole nende õigusabikulud põhjendatud (nt RKHKo 24.04.2001, nr 3-3-1-19-01, p 3; 18.12.2003, nr 3-3-175-03, p 9). Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud üksnes siis, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2012 lahend nr 33-1-26-12, p 29; 27.10.2011 lahend nr 3-3-1-53-11, p 31; 19.06.2007 lahend nr 3-3-1-24-07, p 16; 10.05.2001 lahend nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 lahend nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 lahend nr 3-3-1-16-07). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2007 lahend nr 3-3-1-52-07, p 10). Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2010 lahend nr 3-3-1-9-10, p-d 15 ja 17; 14.01.2009 lahend nr 3-3-1-62-08, p 15; 14.05.2007 lahend nr 3-3-3116-07, p 13; 15.10.2004 lahend nr 3-3-1-49-04, p 10). Lisaks leidis Riigikohtu halduskolleegium 27.10.2011 kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, et olenemata sellest, et konkreetsel juhul oli tegemist mahuka ja keeruka kahjuhüvitamise asjaga, ei olnud õigusabikulu hüvitamine põhjendatud, sest ka sellisel juhul ei ole põhjust pidada kohtuvaidlust täidesaatva riigivõimu institutsiooni põhitegevuse raamidest väljuvaks. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest antud juhul vaidlus ei välju. Seejuures tuleb eeldada vastustaja kõrgeid teadmisi ja laia pädevust riigihangete alases valdkonnas, sh vastavatele teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamine. Haldusorgani jaoks on riigihangete läbiviimine ning teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamine tavapärane ning 3(4)
käesoleva vaidlusega seonduv ei nõudnud ka erilisi õigusteadmisi. Asjaolu, et käesolevas asjas vaieldi muuhulgas kaebaja kaebeõiguse ja nõuete õiguspärasuse üle, ei tähenda, et vaidlus oleks väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest. Haldusorgan peab olema suuteline hindama isikute kaebeõigust ja nõuete lubatavust tema kehtestatud haldusaktide ja toimingute vaidlustamisel ning esitama vajadusel ka sellekohaseid põhjendatud seisukohti ja vastuväiteid. Eeltoodu põhjal on tegemist vastustaja igapäeva tegevusega seotud vaidlusega. Seejuures ei eeldanud antud vaidlus uusi ega erakordselt keerukate õiguslike küsimuste lahendamist, mis võimaldaks hinnata õigusteenuse kasutamist vajalikuks ja põhjendatuks ka juhul, kui vaidlus jääb põhitegevuse raamidesse. Kohtu hinnangul ei ole õigusteenuse kasutamine põhjendatud ja seetõttu ei ole põhjendatud ka vastustaja lepingulise esindaja kulude kaebajatelt väljamõistmine. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.