AS-i SEB Pank hagi ML vastu 111 861,56 euro ja viivise saamiseks ning ML ja MK vastu solidaarselt 127 949,59 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.07.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AS SEB Pank apellatsioonkaebuse hind 237 375,94 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AS SEB Pank (registrikood 10004252), tehinguline esindaja Janek Alvela Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): ML (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja (isikukood XXXXXXXXXXX)
II): MK
Kohtuistungi toimumise aeg
07.10.2016.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja Janek Alvela, kostja ML ́i tehinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 10.07.2015.a otsus jätta muutmata, sh jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja I vastu 109465,89 euro väljamõistmiseks.
2.AS-i SEB Pank apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
1(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630
3.Jätta maakohtu menetluskulud 99,35% ulatuses hageja AS-i SEB Pank kanda ja 0,65% ulatuses kostja ML ́i kanda. MK ́i maakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta hageja, AS-i SEB Pank kanda.
4.Välja mõista AS-lt SEB Pank ML ́i kasuks lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele ringkonnakohtu menetluskulu summas 495 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.10.2012.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt I välja 111 861,56 eurot, koos kõrvalnõuetega, kokku 144 577,07 eurot ja viivise, ning kostjatelt solidaarselt 127 949,59 eurot kõrvalnõuetega, kokku 187 859,89 eurot ja viivise. 04.06.2015.a loobus hageja osaliselt hagist intresside ja viiviste osas ning palus mõista hageja kasuks kostjalt I välja 111 746,15 eurot ning kostjatelt solidaarselt 127 910,05 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 08.06.2006.a laenulepingu summas 70 347 eurot (laenuleping 1). Laenusummat suurendati hiljem kaks korda 141 974 euroni. Hageja ja kostjad sõlmisid 20.02.2007.a laenulepingu summas 241 738 eurot (laenuleping 2). Mõlema lepingu alusel kohustus laenusaaja iga kuu 10. kuupäeval tasuma intressi ja tagastama laenu. Kuna kostjad ei tasunud intresse ega tagastanud laenu nõuetekohaselt, ütles hageja 08.10.2009.a saadetud teadetega mõlemad lepingud erakorraliselt üles alates 30.10.2009.a. Kostjad ei ole võlgu tasunud. Hageja lähtus laenu andmisel ja selle suurendamisel kostjate esitatud andmetest sissetulekute kohta, mis olid piisavad laenude teenindamiseks. Laenulepingute ülesütlemine on tõendatud. Juhul kui kostja I eitab ülesütlemise teadete kättesaamist, said kostjad ülesütlemise teatised kätte koos hagiga. Isegi kui lepingud ei ole üles öeldud, ei ole kostjad tasunud lepingujärgseid kuumakseid. Seetõttu tuleks hagi vähemalt osaliselt ikkagi rahuldada. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad leidsid, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, andes laenu, mida kostjad ilmselgelt ei suutnud teenindada. Hageja pidi aru saama, et kui laene väljastatakse tagavatest hüpoteekidest rohkem, ei ole võlgniku makseraskuste korral laen tagatistega tagatud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitas hageja kostjale I rahalise kahju, mille kostja I tasaarvestab hageja nõudega. Kostja leiab, et tõendamata oli laenulepingute ülesütlemine ja sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu. Hageja ei tõendanud laenulepingute ülesütlemise avalduste kättetoimetamist. Esimese astme kohtu otsus
2(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630
3.Pärnu Maakohus tegi 10.07.2015.a otsuse, millega lõpetas menetluse hagis kostja I vastu põhivõla 115,41 euro, intressi, teenustasu ning viivise saamiseks, samuti menetluse hagis kostjate vastu solidaarselt põhivõla 39,54 euro, intressi, teenustasu ning viivise saamiseks. Kohus jättis rahuldamata hagi solidaarselt kostjate vastu põhivõla 127 910,05 euro saamiseks ning rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 2280,26 eurot. Kohus jättis hageja menetluskuludest 99,35% hageja kanda ja 0,65% kostja I kanda. Kostja II menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 2481,94 eurot ja viivise. Otsuse kohaselt ei öelnud hageja laenulepinguid kehtivalt üles ja laenusumma tasumise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Ülesütlemise avaldustest ei saa järeldada, et need jõudsid kostjateni. Tähtsust ei ole hageja väitel, et kostjad said lepingute ülesütlemise teated kätte vähemalt kohtumenetluses. Lepingu ülesütlemise teadetes oli märgitud, et võla mittetasumisel hiljemalt 29.10.2009.a öeldakse leping erakorraliselt üles 30.10.2009.a. Kostja II sai hagi kätte 21.12.2012.a ja kostja I 23.09.2013. Lepingut ei saanud üles öelda kohtumenetluses, s.o tagasiulatuvalt peale hagi esitamist. Sellisel juhul ei vastaks lepingute ülesütlemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõuetele. Laenulepingust 2 tulenev põhivõlg oli lepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeval 2172,25 eurot. Enne hagi esitamist tehti tagasimakse 111 403,03 eurot. Seega olid kostjad lepingu ülesütlemise kuupäevaga põhivõla tasunud. Laenulepingust 1 tulenev põhivõlg oli lepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeval 2395,67 eurot. Kostja I ei ole seda võlga tasunud. Kuna hageja loobus osaliselt põhivõla nõudest, tuleb kostjalt I välja mõista 2280,26 eurot. Ülejäänud laenuvõlad ei ole muutunud sissenõutavaks. Lepingute ülesütlemine ei olnud kehtiv ja vastavalt lepingute p-le 5.2 ei saadetud igakuuliste maksete kohta kostjatele teateid. Kostja I väide, et põhivõlg on aegunud, ei ole põhjendatud. Hageja ei järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellele vaatamata ei olnud kostjal I nõuet, mida väljamõistetava põhivõlaga tasaarvestada. Hageja loobus kõrvalnõuetest ja kostjale I ei tekkinud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kahju põhivõla ulatuses. Hagi rahuldatakse vaid sissenõutavaks muutunud laenusumma osas. Kostja I apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja I apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjalt I mõisteti välja 2280,26 eurot ja jaotati menetluskulud. Kostja I palus teha uue otsuse, millega jäetakse hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja menetluskulud kostja I kasuks. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Hageja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 127 910,05 eurot ning mõistetakse kostjalt I hageja kasuks lisaks välja 109 465,89 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hagi osaliselt rahuldamata jättes ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 416 lg 1 ja hinnanud ebaõigesti tõendeid ja tuvastanud ebaõigesti asjaolud. Maakohus on ekslikult leidnud, et laenulepingud ei ole üles öeldud ja asjas ei oma tähtsust, et kostjad said lepingute ülesütlemise teated kätte vähemalt kohtumenetluses. Kostjad ei ole menetluses kordagi vastu vaielnud, et nad ei ole hageja poolt saadetud lepingu ülesütlemise teatisi kätte saanud. Samuti ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et asjaolu, et kostjad said lepingute ülesütlemise teated kätte vähemalt kohtumenetluses ei oma asjas tähtsust ja nagu oleks sellisel viisil ülesütlemisteatega lepingud üles öeldud tagasiulatuvalt vms ning sellisel
3(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630 juhul ei vastaks ülesütlemine ka VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Isegi kui asuda seisukohale, et laenulepingud on kehtivad, on kohus põhjendamatult rahuldanud hagi vaid ulatuses, milles oli välja toodud põhiosavõlgnevus ülesütlemiskirjade koostamise seisuga. Kohus on ekslikult leidnud, et hageja ei ole igakuuliste maksete kohta kostjatele vastavalt laenulepingu punktile 5.2 teateid saatnud. Hageja on vastavaid teateid saatnud ja kostjad on lepingust tulenevaid kohustusi ka täitnud kuni 2009.a alguseni ning lepingu mitteülesütlemise korral oleks pidanud kostjad jätkama samade maksete tegemist, mitte ei vabanenud maksete tegemisest üldse. Hageja ei ole lihtsalt teavitanud kostjaid maksete suuruse muutumisest peale lepingute ülesütlemist, mis ei tähenda, et hageja poleks teavitanud maksete suurusest kostjaid üldse kunagi. Nii tuleneb lepingu nr L060021587 laenumaksete tasumise aruandest, et intressi ja laenu makse kokku oli lepingu ülesütlemise ajal 780,45 eurot (2009.a oktoobri graafikujärgne intressi ja laenumakse kokku). Samuti tuleneb lepingu nr L070006459 laenumaksete tasumise aruandest, et intressi ja laenu makse kokku oli lepingu ülesütlemise ajal 736,40 eurot (2009.a oktoobri graafikujärgne intressi ja laenumakse kokku). Seega oleks pidanud kohus hagi osalise rahuldamise korral vähemalt arvestama uute lisanduvate lepingujärgsete maksetega alates novembrist 2009.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.07.2015.a, seega kokku 69 kuu eest ehk kogusummas 53 851,05 eurot lepingu L060021587 alusel ning kogusummas 50 811,60 eurot lepingu L070006459 alusel.
6.Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Edasine menetluse käik
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.12.2015.a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse täielikult tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus tühistas 14.06.2016.a otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjatelt solidaarselt 127 910,05 euro saamiseks, ning jättis lahendamata hageja nõude kostja vastu 109 465,89 euro saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tühistatud osas saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2015.a otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus lõpetas menetluse hageja hagis kostja I vastu põhivõla 115,41 euro, intressi, teenustasu ning viivise saamiseks, samuti menetluse hageja hagis kostjate vastu solidaarselt põhivõla 39,54 euro, intressi, teenustasu ning viivise saamiseks ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 2280,26 eurot.
8.Tallinna Ringkonnakohus andis 21.06.2016.a kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada Riigikohtu otsuses antud juhiste osas enda seisukoht. Tähtaegselt esitas enda seisukoha hageja. Seisukoha kohaselt ei näe laenulepingute p 5.2 ette iga kuu laenusaajale teadete esitamist makse suuruse kohta vaid laenusaaja igakuulise maksekohustuse. Kui hageja ei ole teatanud laenusaajale makse suuruse muutumisest ei vabasta see laenusaajat maksekohustusest. Hageja hinnangul oleks laenusaajad pidanud jätkama maksete tegemist neile teadaolevas viimases suuruses, kui hageja makse suuruse muutumise kohta enam teateid ei esitanud. Kuni hageja arvates lepingute ülesütlemiseni oli kostjatel maksekohustuse suurus teada, sest käesolevas asjas tuvastatud ja väljamõistetud võlgnevuse osas on lahend jõustunud. Nii tuleneb lepingu nr L060021587 laenumaksete tasumise aruandest, et intressi ja laenu makse kokku oli lepingu ülesütlemise ajal 780,45 eurot (2009.a oktoobri graafikujärgne intressi ja laenumakse kokku). Samuti tuleneb lepingu nr L070006459 laenumaksete tasumise aruandest, et intressi ja
4(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630 laenu makse kokku oli lepingu ülesütlemise ajal 736,40 eurot (2009.a oktoobri graafikujärgne intressi ja laenumakse kokku). Seega oleks pidanud maakohus hagi osalise rahuldamise korral vähemalt arvestama uute lisanduvate lepingujärgsete maksetega alates novembrist 2009.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.07.2015.a, seega kokku 69 kuu eest ehk kogusummas 53851,05 eurot lepingu L060021587 alusel (millest tuleb maha arvata tasutud 115,41 eurot ehk koguvõlg seega kokku 53 735,64 eurot). 17.05.2012.a laekus tagatise realiseerimisest 111 403,03 eurot, millega kaeti selleks perioodiks kogunenud lepingu nr L070006459 võlgnevus (31 makset alates 2009.a novembrist kuni 2012.a maini ehk kokku 22 828,40 eurot). Seega lepingust nr L070006459 tulenev võlgnevus maakohtu otsuse tegemise seisuga oli 27 983,20 eurot (alates 2012.a juunist ehk 38 kuumakset), millest tuleb maha arvata tasutud 39,55 eurot ehk koguvõlg seega kokku 27 943,65 eurot. Lisaks on käesolevaks hetkeks täiendavalt muutunud sissenõutavaks nõuded 13 kuumakse osas ehk kogusummas 10145,85 eurot lepingu L060021587 alusel ning kogusummas 9 573,20 eurot lepingu L070006459 alusel. 12.08.2016.a edastas hageja kostjatele teated mõlema laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 09.09.2016.a. Kuna lepingute ülesütlemise teated saadeti alles 12.08.2016.a, siis ei ole olnud võimalik hagejal nimetatud teateid varem kohtule esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel võib esitada tulevase nõude täitmise hagi juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuna laenusaajad pole juba ligemale seitse aastat makseid teostanud, on piisav alus hageja arvates eeldada, et laenusaajad ei tasu jooksvat võlgnevust ka ülesütlemise teadetes näidatud tähtajaks ning hageja on õigustatud nõudma ka tulevase nõude sissenõudmist. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb läbi vaatamisele kuuluvas osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused ML (kostja 1) ja AS SEB (hageja). Kostja 1 palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi täielikult kostja 1 suhtes rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles hagi kostja 1 suhtes rahuldati. Kostja 1 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus selles osas jõustunud. Maakohtu otsus on jõustunud ka osas, milles maakohus lõpetas kostjate suhtes osaliselt menetluse. Riigikohus saatis tsiviilasja ringkonnakohtule uueks lahendamiseks osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt 127910,5 euro väljamõistmiseks ning jättis lahendamata hageja nõude kostjalt 1 109465,89 euro väljamõistmiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus nimetatud osas, kas hagi rahuldamata jätmine oli põhjendatud, sh kas käesolevaks ajaks kohtu ette toodud asjaolude alusel saab teha maakohtust erineva otsuse.
10.Apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud ulatuses maakohtu otsuse seaduslikkust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust menetlusosaliste poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel. Uusi asjaolusid ja tõendeid saab ringkonnakohus asja lahendamisel arvesse võtta üksnes juhul kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. Kui Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule, jätkub tsiviilasja menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist (TsMS § 693 lg 1). Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja läbi vaatavale ringkonnakohtule kohustuslikud. Käesolevas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu otsuse p-dest 11-15 tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus leidis õigesti, et hageja tugines hagis sellele, et vaidlusalused laenulepingud on üles öeldud
5(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630 30.10.2009.a. Järeldust, et laenulepingud sellel kuupäeval ülesütlemise tõttu lõppenud oleksid, käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel teha ei saa.
11.Seega võiks hagi maakohtu poolt rahuldatust suuremas ulatuses rahuldamisele kuuluda siis, kui ringkonnakohus saaks kostjatelt välja mõista laenumaksed, mida kostjad pidid vaidlusalustest laenulepingutest tulenevalt igakuiselt laenu tagasimaksmiseks tegema. Hageja esitas maakohtule 04.06.2015.a menetlusdokumendi, milles märkis, et isegi, kui vaidlusalused laenulepingud ei ole üles öeldud, ei ole kostjad tasunud lepingujärgseid kuumakseid, mistõttu oleks hagejal ikkagi, vähemalt osaliselt, sissenõutav nõue kostjate vastu ja hagi tuleks ikkagi, vähemalt osaliselt, rahuldada. See oli esimene ja ainus kord, kui hageja laenulepingutest tulenevatele kuumaksete tasumise kohustustele maakohtu menetluses viitas. Selle kohta esitas selged seisukohad Riigikohus käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses. Riigikohus märkis, et kui hageja tugineb alternatiivselt laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele, tuleb hagejal kohtule esitada ka arvestus selle kohta, milliste osamaksete ning millises ulatuses tasumist ta nõuab. Riigikohus rõhutas, et rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult. Riigikohtu juhise kohaselt tuleb ringkonnakohtul hageja esitatud arvestustest lähtudes võtta seisukoht kas ja millises ulatuses on hageja täitmisnõue põhjendatud.
12.Peale asja uueks arutamiseks saatmist määras ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaja soovi korral seisukohtade esitamiseks. Riigikohtu lahendist tulenevalt esitas hageja oma seisukohad 12.08.2016.a, milles teatas, et hageja soovib tugineda rahalises nõudes esitatud hagis sellele, et kostjatel oli kohustus tasuda kahe laenulepingu alusel makseid alates 2009.a novembrist kuni käesolevas tsiviilasjas maakohtu otsuse tegemiseni, ning et vastavad maksed on kostjate poolt tasumata, ning et laenulepingu nr L060021587 raames tuli 2009.a novembris kuumaksena tasuda laenu põhiosa ja intressi eest kokku 780,45 eurot, ning sellest tulenevalt tuleks kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 69 kuu eest summas 53851,05 eurot, ning et laenulepingu nr L070006459 2009.a novembri kuumakse põhivõla ja intressimakse osas kokku oli 736,40 eurot, millest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 69 kuu eest summas 53735,64 eurot, ning et peale täitemenetluses vara realiseerimist jäi laenulepingu nr L070006459 järgne võlgnevus maakohtu otsuse tegemise seisuga 27983,20 eurot. 07.10.2016.a kohtuistungil avaldas hageja esindaja kohtule, et hageja hinnangul tuleks kostjatelt välja mõista laenulepingujärgsete kuumaksete võlgnevused alates 2009.a novembrist kuni maakohtu otsuse tegemiseni. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hageja loobus kostjate suhtes intressinõuetest (vt ka t II k lk 14). Hageja esindaja kinnitas kohtule, et hageja teatas kohtule, kui suur oli laenulepingute järgne kuumakse, mis hõlmab nii põhiosa kui ka intressimakset 2009.a novembris, kuid hageja ei ole kohtule avaldanud, kui suur oleks olnud kummagi laenulepingu järgne kuumakse siis, kui kuumaksetest intressi osa maha võtta. Ringkonnakohus arutas hagejaga 07.10.2016.a kohtuistungil seda, kas kohus saaks kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja poolt nimetatud kuumaksete suurused rahasummad, kui need summad sisaldasid ka intressimakseid olukorras, kus hageja maakohtu menetluse ajal intressinõuetest kostjate suhtes loobus. Hageja esindaja nõustus ringkonnakohtuga selles, et intressinõuetest loobumise tõttu ei saa ringkonnakohus kostjatelt intressi välja mõista. Hageja esindaja kinnitas ka ringkonnakohtule, et ta ei ole kohtule avaldanud, kui suur oleks pidanud olema laenulepingutejärgne kuumakse siis, kui see ei oleks intressi hõlmanud. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtule, et ilma intressi osata kuumaksete suurused vastavatel kuudel on põhimõtteliselt välja arvestatavad. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtule, et talle olid Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad ja juhised arusaadavad.
13.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjate suhtes rahalises nõudes esitatud hagi, mis tugineb sellele, et kostjad pidid 2009.a novembrist kuni maakohtu otsuse
6(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630 tegemiseni (69 kuu jooksul) tasuma igakuiseid laenu tagasimakseid, ei saa rahuldada. Hageja ei ole kohtule avaldanud, kui suured pidid vastavatel kuudel laenulepingute järgsed igakuised tagasimaksed ilma intressiosata olema. See, kui suured oleksid pidanud laenulepingute järgsed kuumaksed olema, on hagi aluseks olev asjaolu, mis tuleb hagejal avaldada menetlusdokumendis- eelkõige hagiavalduses, kuid kui see osutub menetluslikult lubatavaks, siis ka mõnes hilisemas menetlusdokumendis. Isegi kui ei ole välistatud, et tõendite alusel on võib-olla võimalik välja arutada, kui suured oleksid pidanud laenulepingutejärgsed põhivõla tagasimaksed olema, ei saa kohus hagilises menetluses ise tõenditest asjaolusid otsida ja neid menetlusosalise asemel hagi rahuldamise eeldustena rakendada. Seega ei ole hageja avaldanud kohtule laenulepingute igakuiste tagasimaksete võlgnevustel põhineva hagi osas seda, kui suured pidid igakuised laenumaksed olema. Hagi aluseks olevad asjaolud (igakuiste maksete, mida hageja nõuab, suurus) oleksid oluliselt selgemad siis, kui hageja ei oleks menetluses kostjate suhtes intressinõuetest loobunud. Sellisel juhul saaks kohus hinnata, kas igakuised laenumaksed, mida hageja hageb, võiksid olla sellises suuruses, nagu need olid 2009.a novembris. Praegusel juhul aga sellises suuruses laenumaksetest igal juhul lähtuda ei saa.
14.Hageja esindaja märkis 07.10.2016.a kohtuistungil, et ta mõtles selle probleemi peale, et hageja on intressinõuetest loobunud, peale Riigikohtu otsuse kättesaamist, ning et hageja leiab, et intressinõuetest loobumine ei mõjuta seda, kui suures ulatuses pidid kostjad igakuiselt laenu tagasi maksma ning sellest tulenevalt tuleks hageja hinnangul igakuiste maksete väljamõistmisel lähtuda ikkagi sellest, kui suured olid laenude tagasimaksed koos intressiga. Hageja esindaja kinnitas, et juhul, kui kohus mõistaks kostjatelt välja laenumaksed sellises suuruses, milles need algselt hõlmasid ka intressi, arvestaks hageja kõik maksed, täies ulatuses põhivõla katteks. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hageja ja kostjad leppisid laenulepingute sõlmimisel kokku konkreetsed laenutähtajad, sh konkreetsed kuude arvud, mille jooksul tuleb laen tagasi maksta. Seega, kui igakuiste laenumaksete puhul langeb ära üks komponent, millest makse koosneb - intress, siis peab igakuine laenumakse vähenema, sest vastasel korral tasutaks laen kokkulepitust kiiremini ja kokkulepitud kuid, mille vältel tuleb makseid teha, oleks vähem. Samuti ei oleks hageja väidetud ulatuses põhivõlg sissenõutavaks muutunud.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud takistusi, mille tõttu ei oleks hageja saanud esitada kohtule selget arvestust selle kohta, kui suur oli laenujääk, millised olid kokkulepitud laenude tagasimaksmise tähtajad ja tingimused, sh muude laekumiste arvelt laenu põhiosa ja muude võlgnevuste tasutuks lugemine jms laenulepingujärgsed põhiosa maksed. Vastavad selged juhised said hageja jaoks selgeks kõige hiljemalt Riigikohtu otsusest. Ringkonnakohus määras hagejale tähtaja, et hageja saaks soovi korral Riigikohtu lahendist tulenevalt oma seisukohad ja asjaolud esitada. Hageja ei esitanud ilma intressiosata igakuiste laenude tagasimaksete suurusi ei ringkonnakohtu poolt määratud tähtpäevaks ega ka mitte hiljem. Vastavaid summasid ei avaldanud hageja kohtule ka kohtuistungil. Veelgi enam, ringkonnakohtu küsimuse peale, kas Riigikohtu lahendist tulenevad juhised ja see, mida tuleb hagejal teha, olid hagejale arusaadavad, vastas hageja jaatavalt. Peale seda, kui ringkonnakohus oli kõiki vastavaid küsimusi menetlusosalistega kohtuistungil arutanud ja selgitanud hagejale, et arvestatava tõenäosusega ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu, kinnitas hageja, et ta on nõus asja arutamise lõpetamisega. Hageja ei taotlenud täiendava tähtaja määramist ega seda, et tal võimaldataks vastavad asjad kohtu ette tuua hiljem. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ringkonnakohtul tuleb otsustada hagi täiendava rahuldamise üle nende asjaolude alusel, mida hageja on käesolevas asjas praeguseks kohtu ette toonud.
7(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630
16.Kuna hageja ei ole kohtu ette toonud seda, kui suured täpselt pidid olema laenulepingute järgsed laenude igakuised põhiosade tagasimaksed, ei saa ringkonnakohus hagi rahuldada. Sõltumata sellest, kas hagejal oleks õigus nõuda laenude põhiosade tasumist, ei saa hagi rahuldamisele kuuluda juhul, kui hageja ei ole kohtule esitanud faktiväiteid selle kohta, kui suured täpselt igakuised laenude põhiosade tagasimaksed olema pidid. See, kui hageja muudab usutavaks selle, et hagejal on põhimõtteliselt õigus nõuda kostjatelt tasumata igakuistest laenumaksetest (põhivõla)osa, ei ole hagi rahuldamiseks piisav. Hagi rahuldamisel peab kohus välja mõistma konkreetses suuruses rahasummad. Kohus ei saa seda teha, kui vastavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.
17.Kuna hageja tugineb praeguses menetlusetapis sellele, et tal oli õigus nõuda kostjatelt igakuiseid laenumakseid konkreetsel perioodil ja kuna hageja ei ole kohtu ette toonud seda, mis summas täpselt pidid igakuised laenude põhiosa tagasimaksed olema, tuleb jätta sellel alusel esitatud hagi rahuldamata. Eespool nõustus ringkonnakohus maakohtuga selles, et laenulepinguid ei saa 2009.a oktoobri seisuga üles öelduks lugeda nii nagu sellele hageja algses hagiavalduses tugines.
18.12.08.2016.a menetlusdokumendis, so siis, kui asi saadeti Riigikohtust ringkonnakohtule uueks arutamiseks, soovis hageja tugineda sellele, et hageja ütles kostjate suhtes laenulepingud järjekordselt üles. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolusid ei saa käesoleva hagiasja lahendamise raames arvesse võtta. Ringkonnakohus kontrollib apellatsioonimenetluse raames maakohtu otsuse seaduslikkust, st seda, kas maakohus tegi menetlusosaliste poolt maakohtu menetluses kohtu ette toodud asjaolude ja menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõendite alusel õige otsuse. Maakohtus hageja ei tuginenud sellele, et ta ütles laenulepingud üles 12.08.2016.a. Hageja rajas oma hagi hoopis sellele, et ta ütles laenulepingud üles 2009.a oktoobris. Sellest tulenevalt tuli maakohtul hagiasja lahendamise raames kontrollida seda, kas 2009.a ülesütlemised olid õiguspärased ja tõid kaasa lepingute lõppemised, sh tuli maakohtul kontrollida, kas 2009.a seisuga olid täidetud kõik ülesütlemiste materiaalsed ja formaalsed eeldused. See, kui hageja soovib apellatsioonimenetluses tugineda sellele, et ta ütles laenulepingud üles 12.08.2016.a, ei ole mitte olemasolevate, hagi aluseks olevate asjaolude täiendamine, vaid hagi aluse muutmine. Hagi aluse muutmiseks apellatsioonimenetluses alused puuduvad, selleks ei andnud nõusolekut ka kostjad. Sellest tulenevalt ei saa vastavaid asjaolusid käesoleva hagiasja lahendamisel arvestada.
19.Järgnevalt täidab ringkonnakohus Riigikohtu poolt ringkonnakohtule antud juhise. Riigikohus märkis, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arutada pooltega laenulepingute p 5.2 tõlgendamist ning võtta seisukoht, kas hageja teadete esitamine oli osamaksete sissenõutavaks muutumise eeldus. Ringkonnakohus leiab, et teadete esitamine ei olnud igakuiste laenu tagasimaksete sissenõutavaks muutumise eeldus. Laenulepingust tulenevalt tuli kostjatel teha igakuiseid laenuosade tagasimakseid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lepingu p-i 5.2 mõista selliselt, et pangal tuli saata laenusaajatele teade siis, kui igakuised tagasimaksed muutuvad. Tagasimaksete suurus võis muutuda seoses intressi muutumisega. Laenulepingute kohaselt ei saanud intress muutuda igakuiselt. Seega puudus vajadus igakuiselt kuumaksete suurusest teada anda. Punkti 5.2 eesmärk oli sätestada see, et makseid tuleb tasuda igakuiselt, selles suuruses nagu pank on seda laenusaajatele teatanud ning juhul, kui laenumaksete suurused peaksid muutuma, tuleb pangal sellest laenusaajatele teatada ning sellisel juhul tuleb laenusaajatel tasuda makseid sellises suuruses nagu pank seda laenusaajatele teatas.
8(9)
Tsiviilasi nr 2-12-43630 Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
20.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ega maakohtupoolset menetluskulude summaarset väljamõistmist. Seoses sellega, et kostja 1 apellatsioonkaebus jäi rahuldamata ja otsus selles osas jõustus, jäävad kostja 1 selle apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja 1 kanda. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad hageja ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud tema enda kanda ja kostja 1 Riigikohtu ja käesoleva apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. 07.10.2016.a kohtuistungil avaldas kostja 1 tehinguline esindaja, et ta soovib hagejalt käesoleva apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist selliselt, et kostjale 1 hüvitatakse esindaja tasud 2,5 tunni ulatuses seoses istungiks ettevalmistamisega ja 1,25 tunni ulatuses seoses istungil osalemisega hinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 495 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastav töömaht ja toimingud on põhjendatud ning tunnitasu määr ei ole ülepaisutatud. Sellest tulenevalt tuleb mõista hagejalt kostja 1 kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu nimetatud summas.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.