Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

eurot, viivise 54428.34 (viiskümmend neli tuhat nelisada kakskümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend neli senti) eurot ning edasise viivise nõudes.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 08.06.2006.a. sõlmiti AS SEB Pank (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja M.L. vahel laenuleping nr. L060021587, summas 70 347 eurot, intressiga 6 kuu Euribor + 3% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 10.05.2026.a. Laenulepingu alusel kohustus laenusaaja iga kuu 10. kuupäeval tasuma intressi ja tagastama laenu. 03.10.2006.a. sõlmitud lisakokkuleppega nr. 1 suurendati laenusummat 44 767 euro võrra 115 114 euroni. 20.02.2007.a. sõlmitud lisakokkuleppega nr. 2 suurendati laenusummat 26 860 euro võrra 141 974 euroni. Nõuetekohaselt laenusaaja intresse tasunud ja laenu tagastanud ei ole, mistõttu AS SEB Pank ütles 08.10.2009.a. saadetud teatega lepingu erakorraliselt üles alates 30.10.2009.a. Nimetatud tähtajaks laenusaaja võlgnevust ei tasunud ja pole seda teinud seniajani. Vastavalt laenulepingu punktile 15.5 on AS-l SEB Pank maksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 9% aastas või kui muutub võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäär ja/või muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Kuna peale lepingu sõlmimist on vastavad seadusesätted muutunud on hageja arvestanud võlgnevuselt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Vastavalt laenulepingu punktidele 15.3.1. ning 15.3.5. lähtub AS SEB Pank intressi ja muude tasude arvestamisel 360 päevasest aastast, tegelikest päevade arvust kuus ja tasu määrast. 27.10.2012.a. seisuga on laenulepingust nr. L060021587 tulenev võlgnevus kokku 144 577,07 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 111 861,56 eurot, intressivõlgnevus 5 122,79 eurot, teenustasuvõlgnevus tagatisvara kindlustamata jätmise eest summas 191,73 eurot ja viivisvõlgnevus 27 400,99 eurot. 2 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 Võlgnevusele lisandub vastavalt lepingu tingimustele viivis 24,86 eurot päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. 20.02.2007.a. sõlmiti AS SEB Pank ja M.L. ning M.K. vahel laenuleping nr. L070006459, summas 241 738 eurot, intressiga 6 kuu Euribor + 0,6% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 10.02.2046.a. Laenulepingu alusel kohustusid laenusaajad iga kuu 10. kuupäeval tasuma intressi ja tagastama laenu. Nõuetekohaselt laenusaajad intresse tasunud ja laenu tagastanud ei ole, mistõttu AS SEB Pank ütles 08.10.2009.a. saadetud teadetega lepingu erakorraliselt üles alates 30.10.2009.a. Nimetatud tähtajaks laenusaajad võlgnevust ei tasunud ja pole seda teinud seniajani. Vastavalt laenulepingu punktile 15.5 on AS-l SEB Pank maksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 9% aastas või kui muutub võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäär ja/või muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Kuna peale lepingu sõlmimist on vastavad seadusesätted muutunud on hageja arvestanud võlgnevuselt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Vastavalt laenulepingu punktidele 15.3.1. ning 15.3.5. lähtub AS SEB Pank intressi ja muude tasude arvestamisel 360 päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja tasu määrast. 27.10.2012.a. seisuga on laenulepingust nr. L070006459 tulenev võlgnevus kokku 187 859,89 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 127 949,59 eurot, intressivõlgnevus 5 226,23 eurot, teenustasuvõlgnevus tagatisvara kindlustamata jätmise eest summas 255,73 eurot ja viivisvõlgnevus 54 428,34 eurot. Võlgnevusele lisandub vastavalt lepingu tingimustele viivis 28,43 eurot päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista välja M.L.’ilt AS SEB Pank kasuks 144 577,07 eurot ning viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 28.10.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni; mõista välja M.L.’ilt ja M.K.’ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks 187 859,89 eurot, ning viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 28.10.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile ja menetluse käik Kostja M.K. kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Krediidiasutuste seaduse § 58 lõike 3 kohaselt vaatab krediidikomitee enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Sama seaduse § 83 lõige 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Eesti Panga presidendi 27.06.2000 määrusega nr 9 kinnitatud „Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord“ (edaspidi nimetatud Kord) punkti 3.2 kohaselt peab laenuanalüüs olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamine peab tuginema kvalitatiivsele ja kvantitatiivsele analüüsile, mis peab võtma arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Vastavalt korra punktile 2.6 mõistetakse krediidivõimelisusena seejuures laenusaaja suutlikkust ja valmisolekut täita oma kohustused krediidiasutuse ees vastavalt laenulepingule. Korra punktist 4.3 tulenevalt peab iga laenuandmise otsus tuginema eelnevale laenuanalüüsile, mille alusel laenuandmise otsuse tegija on piisavalt veendunud laenusaaja võimes täita hea usu põhimõtetest lähtuvalt oma kohustused krediidiasutuse ees. Kostja asub seisukohale, et olukorras, kus hageja ei ole nõuetekohaselt järginud krediidiasutuste tegevust reguleerivaid norme, sh vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja oma tegevusega ise endale kahju tekitanud, milline asjaolu omakorda omab tähendust 3 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 hagi lahendamise (rahuldamise) aspektist. Laenutoimikute kohtule esitamisel formuleerib kostja täiendavad vastuväited hagile. M.L. teatas, et vaidleb hagile vastu ja ühines kaaskostja vastusega hagile. M.L. esitas 16.03.2015.a. täiendavad vastuväited hagile leides, et hagimenetluse jätkamine on põhjendamatu, arvestades õiguskaitsevajaduse puudumist hagejal. Hagimenetlusega jätkamine võib luua olukorras, kus kostja vastu on mitu täitmisasja samade väidetavate nõuete täitmiseks ning hagejale täidetakse samadel alustel vähemalt kaks korda. Eelpool toodu kahjustab kostjat põhjendamatult ja loob aluseid uuteks menetlusteks ning tekitab ülemääraseid menetluskulusid. Seega tuleb kohtule esitatud hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja ei ole tõendanud kostja suhtes mistahes nõuete olemasolu. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et hagejal on kostja suhtes mingid nõuded üldse tekkinud ja sissenõutavaks muutunud. Hageja pole nõude olemasolu ega selle sissenõutavaks muutumist lubatud ja asjakohaste tõenditega tõendanud. Arvestades, et hagejal puuduvad tõendatud nõuded kostja vastu, tuleb hagiavalduses esitatud nõuded jätta rahuldamata. Hageja on jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, andes kostjale väidetavalt 383 712 euro ulatuses laenu, mida kostja ilmselgelt ei suutnud teenindada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on hageja tekitanud kostjale rahalise kahju, mille kostja tasaarvestab hageja väidetava nõudega. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt on hageja andnud kostjale Laenulepingu nr 1 ja Laenulepingu nr 2 alusel kokku laenu kokku 383 712 eurot. Kostjale niivõrd suure väidetava laenu väljastamisel on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja krediidiasutusena on eriteadmistega isik, kelle kohustuseks on võlausaldajana hinnata laenusaaja maksevõimet, arvestades sealjuures laenusaaja teisi kohustusi. Seega pidi hageja laenu andmise otsustamisel selgitama välja kostja varalise seisundi, kohustused ning arvestama välja kostja tegeliku maksevõime. Oluline on, et Laenulepingute nr 1, Laenulepingu nr 2 ja nende lisade kohaselt väljastati kostjale väidetavalt laene kokku summas 383 712 eurot. Laenuleping nr 2 lisade kohaselt suurendati laenusummat. Hageja ei pidanud vajalikuks suurendada tagatist olukorras, kus laenusumma enne laenu suurendamist ületas juba märgatavalt laenu tagavat hüpoteeki. Hageja eriteadmistega isikuna pidi aru saama, et kui laenulepingute kohaselt väljastatakse laene rohkem kui nimetatud laene tagavad hüpoteegid, siis ei ole võlgniku makseraskuste korral laen tagatistega tagatud. Hageja pangana peab suutma hinnata muu hulgas riske, mis kaasnevad eraisikule laenamisega või laenu suurendamisega ilma tagatist suurendamata. Krediidiasutus peab suutma hinnata eraisiku maksevõimet ka pikas perspektiivis ning nägema ette võimalikke asjaolusid, mis raskendavad võlgniku poolset laenu teenindamist. Laenuandja eesmärk ei tohi olla teadlik eraisiku maksevõimetuse põhjustamine kasusaamise eesmärgil ja/või hoolimatu käitumine, mille tagajärjel isik võib muutuda maksevõimetuks. Panga ülesanne võlausaldajana on tagada, et võlgniku kohustused ei suurene vastustundetult. Võlausaldajal on mh vastutus mitte suurendada võlgnikul lasuvaid kohustusi. Kostja on veendunud, et hageja sõlmis Laenulepingud nr 1 ja nr 2 eelkõige eesmärgiga teadlikult kahjustada kostjat, s.o laenu andmise teel tekitada olukord, kus hageja kasuks panditud kinnistud müüakse täitemenetluses avalikul enampakkumisel maha. Hageja ei veendunud laenulepingute sõlmimisel kostja tegelikus maksevõimes teenindada laene kogusummas 383 712 eurot. Eelnimetatut toetab asjaolu, et hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse juba vastavalt 4 ja 3 aastat peale Laenuleping nr 1 ja nr 2 sõlmimist. Sisuliselt väljastas hageja kostjale laenu mitte viimase maksevõime tagatisel, vaid üksnes seetõttu, et koos laenulepingute sõlmimisega panditi hageja kasuks kaks kinnistut. Seeläbi on hageja ilmselgelt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, andes sisuliselt kinnistute tagatisel (mitte kostja maksevõime tagatisel) kostjale laenu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja, kuna tegemist on hageja seadusest tuleneva kohustusega ning kostja ei saa tõendada enda jaoks negatiivset asjaolu. Hageja poolt vastutustundliku laenamise 4 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 põhimõtte rikkumine on tekitanud kostjale kahju. Kostja on seisukohal, et kui hageja poleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei oleks isegi mitte teoreetiliselt olemas olukorda, kus kostjat ähvardab väärtuslikust kinnisvarast ilmajäämine. Kostja on seisukohal, et hageja jättis laenulepingute ja muudatuskokkulepete sõlmimisel täielikult täitmata lepingueelsetel läbirääkimistel VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud teatamiskohustuse ega selgitanud kostjale krediidilepingute sõlmimisega seonduvaid riske, õigusi ja kohustusi. Selliselt otsustas hageja krediidilepingute sõlmimisel kostja maksevõimet ja muid riske objektiivselt hindamata sõlmida krediidilepingut vaid üksnes seetõttu, et samal ajal sõlmiti pandilepingud kinnistuste hüpoteekidega koormamiseks ehk sisuliselt anti laenu vaid kinnistute tagatisel. Kostja on seisukohal, et sellise tegevusega ning VÕS § 14 lg 2 ja KAS § 83 lg 3 eiramisega on hageja võtnud ise omale laenusumma tagasisaamise riisiko ning peab kandma laenu väidetava väljastamisega seonduvaid kõiki negatiivseid tagajärgi. Kostja on veendunud, et hageja väidetav nõue on üksnes seetõttu olemas, et hageja on rikkunud VÕS § 14 lg 2 ja KAS § 83 lg 3, mistõttu VÕS § 101 lg 3 alusel peab hageja ise vastutama oma kohustuste rikkumisega seonduvate negatiivsete tagajärgede eest. Seega on kostja seisukohal, et kostja kahjuna on käsitletav kogu hageja väidetav nõue ehk 351 621.85 eurot, mida ülalviidatud Riigikohtu kohtupraktika järgi on võimalik tasaarvestada hageja väidetava rahalise nõudega. Kuigi kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata ja hageja pole hagiavalduses tõendanud mistahes nõuete olemasolu kostja vastu, esitab kostja käesolevaga alternatiivse (kui kohus peaks siiski leidma, et hagejal on kostja vastu 351 621.85 eurone nõue) tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades oma kahju hüvitamise nõude summas 351 621.85 hageja väidetava nõudega summas 351 621.85 eurot. Seega on kostja esitanud alternatiivse tasaarvestuse avalduse, mida kostja palub kohtul hinnata, kui kohus jõuab veendumuseni, et hagejal on üldse mingeid nõudeid kostja vastu. Kostja taotleb viiviste tasumise nõude osas aegumise kohaldamist. Kui kohus leiab, et hagejal on hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud Laenulepingu nr 1 ja Laenulepingu nr 2 alusel sissenõutavaks muutunud viiviste tasumise nõue, taotleb kostja kohtult VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viiviste vähendamist mõistliku suuruseni. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg.2 p.2 alusel v. hagi edasimenetlemisel jätta hagi rahuldamata., menetluskulud hageja kanda. Kostja M.L. 21.05.2015.a. täiendavas vastuses hagile leiab, et tõendamata on laenulepingute ülesütlemine ning sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu kostjate vastu. Hageja väidab hagiavalduses, et on laenulepingu nr L060021587 (edaspidi laenuleping I) ja laenulepingu nr L070006459 (edaspidi laenuleping II) 08.10.2009 ülesütlemisavaldusega erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öelnud alates 30.10.2009. Kostja leiab, et hageja väited on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised, kuna kohtule pole esitatud mistahes tõendeid laenulepingute 08.10.2009 ülesütlemisavalduste kostjatele kättetoimetamise kohta. Kostja viitab, et käesoleval juhtumil pole kohtule esitatud mistahes tõendeid asjaolu kohta, et 08.10.2009 laenulepingute ülesütlemisavaldus on kostjatele kätte toimetatud. Sellist pole laenulepingute ülesütlemisest tulenevad väidetavad nõuded isegi mitte sissenõutavaks muutunud, võimatu on hinnata VÕS § 416 lg 1 kohase täiendava tähtaja andmist ning kohtule esitatud hagi on pelgalt spekulatiivne ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hageja poolt laenulepingute ja nende muudatuskokkulepete sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramine on ilmne. Hageja 07.05.2015 menetlusdokumendi lisas 2 olevast laenuanalüüsi dokumentidest nähtub, et 23.05.2006 seisuga olid kostja kohustused hageja ees kokku 1 560 767 kr, arvestuslik igakuine tagasimakse 9288 kr ning kostja igakuine sissetulek oli vaid 8800 kr. Liiatigi nähtub laenuanalüüsist, et vaba raha pärast laene ja elamiskulu on miinuses, s.o -7652 kr igas kuus. Sellises olukorras pole hageja selgitanud, kuidas on võimalik kõneleda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest, kui isiku igakuised laenumaksed ületavad märgatavalt isiku sissetulekuid. Siinjuures viitab kostja 5 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 analoogia korras, et Eesti Panga President on 12.12.2014 määrusega nr 17 kehtestanud „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“, mille § 4 lg-s 2 on sätestatud, et laenumaksete ja sissetuleku suhtarv eluasemelaenu andmise otsuse tegemise hetkel võib olla kuni 50%. Kostja arvates on Eesti Panga President väljendanud seeläbi suhtarvu, milleni laenamist on võimalik pidada vastutustundlikuks ning põhimõtteliselt võib järeldada, et nimetatud suhtarvu ületavas osas laenu andmine on jämedalt vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega, tänasel päeval krediidiasutustele isegi keelatud. Selles valguses on ka laenulepingule I sõlmitud lisakokkulepped, millede alusel suurendati laenusummat, täielikult vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Laenuanalüüsi dokumentidest nähtub, et 28.09.2006 seisuga olid kõik kostja laenukohustused kokku hageja ees kokku 1 794 158 kr, igakuine arvestuslik kuumakse 15 309 kr ning kostja sissetulek 16 000 kr. Hageja enda hinnangul oli kostjal vaba raha pärast laenude ja elamiskulude mahaarvamist 6448 kr. Olukorras, kus laenu tagasimakse on 15 309 kr ja sissetulekud 16 000 kr, on hageja ise kohtule tõendanud, et ta on jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenulepingu I ja selle lisakokkulepete sõlmimisel. Hageja pole suutnud sõnagagi selgitada, kuidas selliste arvnäitajate juures oli võimalik veel mingeid lisalaenusid kostjale anda, rääkimata laenulepingu II sõlmimisest kostjaga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramist ei muuda ega kõrvalda muu hulgas asjaolu, et kostjad on paar aastat laenu tasunud. Laen oli väljastatud aastakümneteks, mistõttu pidi hageja hindama kostjate laenuvõimet pikemas perspektiivis, seda enam, et kostjatel puudus juba laenulepingute sõlmimisel laenude teenindamiseks vajalik maksevõime. Veelgi enam, arvestades, et kostjad on laenulepingu II osas solidaarvõlgnikud, pidi hageja hindama muu hulgas kostja sissetulekut laenulepingu sõlmimisel sellisest vaatenurgast lähtudes, et kuidas kostja suudab üksinda mõlemast laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja arvates on võimatu motiveerida nimetatud asjaolu, mistõttu on kostja põhjendatult väitnud, et tema suhtes on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Antud põhimõtte rikkumisega on tekitatud kostjale kahju, mille suuruseks on kõik negatiivsed tagajärjed ehk kogu hageja poolt nõutav rahasumma moodustab kostja kahju, mille kostja on põhjendatult tasaarvestanud. Hageja kirjalikus seisukohas leiab, et laenulepingute ülesütlemine on tõendatud. Ebaselge võib vaid olla ülesütlemise teatiste kostjate poolt kättesaamise aeg, aga mitte ülesütlemise fakt iseenesest. Juhul kui kostja ei tunnista ülesütlemise teadete kättesaamist hageja poolt postiga saadetud kirjadega on kostjad saanud ülesütlemise teatised vaieldamatult kätte vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamisega ning seega on laenulepingud igal juhul üles öeldud. Isegi kui lepingud ei oleks üles öeldud ei ole kostjad tasunud lepingujärgseid kuumakseid, mistõttu oleks vähemalt osaliselt ikka hagejal sissenõutav nõue kostjate vastu ja hagi tuleks ikkagi vähemalt kasvõi osaliselt rahuldada – seega kostja seisukoht, et hagi tuleb jätta rahuldamata ei ole ilmselgelt põhjendatud. Samuti on hageja seisukohal, et ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja poolt on põhjendamatu lähtuda laenu arvestuslikust tagasimaksest, vaid lähtuda tuleb siiski tegelikust tagasimaksest, mis on oluliselt väiksem. Samuti ei ole põhjendatud viide 2014.a kehtestatud regulatsioonile ning lisaks jätab kostja ka tähelepanuta, et tegemist ei olnud üldsegi eluasemelaenudega. Ei saa samuti nõustuda kostja väitega, et kostjatel puudus laenulepingute sõlmimisel laenude teenindamiseks vajalik maksevõime, kuna reaalselt ju laene teenindati, seega on ilme, et kostjatel oli laenude teenindamiseks vajalik 6 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 maksevõime. Kokkuvõttes ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgmine tähendada seda, et kogu laenu tagastamise kohustus on vaadeldav laenusaaja kahjuna. Kostja unustab siinkohal ära, et ta on laenusumma ka oma käsutusse saanud. Kui vastutustundetu laenamisega saadud raha võiks laenusaaja endale jätta ning selle tagastamise kohustust kahjuna käsitleda ja selle tasaarvestada laenu tagastamise kohustusega tekiks olukord, kus laenusaaja rikastuks sellega laenuandja arvelt. Kuna hageja ei pea siiski realistlikuks, et kostjad suudavad täita hageja poolt nõutud kohustused täies ulatuses, mistõttu ei pea hageja otstarbekaks pidada vaidlust intresside, viiviste, lepingute ülesütlemise täpse aja ning laenu väljastamisega seotud jms asjaolude üle, loobub hageja osaliselt hagist (intresside, viiviste jm kõrvalnõuetest sh edaspidi lisanduvast viivisest) ja nõuab edaspidi vaid seni veel tagastamata laenusummade tagastamist. Hageja palub mõista välja M.L.’ilt AS SEB Pank kasuks 111 746,15 eurot. Hageja palub mõista välja M.L.’ilt ja M.K.’ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks 127 910,05 eurot; menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuistungil 17.06.2015.a. hageja palus hagi rahuldada M.L.`i vastu põhivõla nõudes 111746.15 eurot ja M.L.`i ning M.K.`i vastu solidaarselt 127910.05 eurot. Ülejäänud osas on hageja hagist loobunud. Hageja leidis, et laenulepingu ülesütlemise teated on kostjad kätte saanud hiljemalt hagimaterjalide kättesaamisel. Kohtuistungil 17.06.2015.a. kostja M.L.`i esindaja vaidles hagile vastu leides, et lepingud on kehtivad, tagasiulatuvalt ei ole võimalik laenulepingut üles öelda. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata v. rahuldamata. Kostja M.K. kohtuistungile ei ilmunud , asjaarutamise ajast ja kohast teadlik, kutse kätte toimetatud vastavalt TsMS § 314.1. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kuna hageja loobus hagist osaliselt s.o. M.L.`i vastu (leping L060021587) põhivõla 115.41 eurot ja kõrvalnõuete 32715.51 eurot (intress 5122.79 eurot, teenustasu tagatisvara kindlustamata jätmise eest 191.73 eurot, viivis 27400.99 eurot) ja edasise viivise osas ning nõudes M.L.`i ja M.K. vastu (leping L070006459) põhivõla 39.54 eurot ja kõrvalnõuete 59910.30 eurot (intress 5226.23 eurot, teenustasu tagatisvara kindlustamata jätmise eest 255.73 eurot, viivis 54428.34 eurot) ja edasise viivise osas, siis selles osas tuleb hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada vastavalt TsMS § 428 lg.1 p.3 ja § 429 lg.1. Kostja ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks jättis kohus rahuldamata, kuna hageja nõuab hagis võlgnevust laenulepingute alusel , kuid täitemenetluses on täitmisel notariaalselt tõestatud kokkulepped , mis näevad ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I toimik tl.130-151) Kinnisasjad on täitemenetluses hinnatud ja ei taga kõiki hageja laenulepingutest tulenevaid nõudeid ( I toimik tl.156-163). Kohus kuulanud ära hageja , kostja M.L.`i esindaja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi solidaarselt M.K.`i ja M.L. `i vastu tuleb jätta rahuldamata ning hagi M.L.`i vastu rahuldada osaliselt.

7 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 AS SEB Pank (end ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) ja M.L.`i vahel on 08.06.2006.a. sõlminud laenuleping nr.L060021587, millega anti M.L.`ile laenu summas 70347 eurot , laenu kasutamise otstarve Talli kinnistu asukohaga Audru vald, Papsaare küla, Pärnu maakond ostmine, laenu tagastamise lõpptähtaeg 10.05.2026.a. intressimääraga 6 kuu euribor+3% aastas (I toimik tl.6-11). 03.10.2006.a. sõlmitud lisakokkuleppega nr.1 suurendati laenusummat 44 767 euro võrra s.o. 115 114 euroni (I toimik tl.12). 20.02.2007.a. lisakokkuleppega nr. 2 suurendati laenusummat 26 860 euro võrra s.o. 141 974 euroni (I toimik tl. 13-14). Laenusaaja tagastas 26.10.2007.a. osaliselt laenu ennetähtaegselt summas 22 333.40 eurot (I toimik tl. 15). AS SEB Pank (end ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) ja M.L.`i ja M.K.`i vahel on 20.02.2007.a. sõlmitud laenuleping L 070006459 , millega anti M.L.`ile ja Marko Mahk`ile kui kaaslaenusaajatele laenu summas 241738 eurot, laenu kasutamise otstarve korteriomandi Pärnus asukohaga Kerese 11-2 ost , laenu tagastamise lõpptähtaeg 10.02.2046.a. intressimääraga 6 kuu euribor+ 0,6% aastas(I toimik tl. 22-27). VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. seda asendava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses v. sama kvaliteediga. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab v. kohustub andma tarbijale krediiti v. laenu. VÕS § 416 lg.1 (enne 01.07.2011.a. kehtinud redaktsioonis) järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult v. osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega , et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lg.2 järgi krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja on esitanud kohtule M.L.`ile laenulepingu L060021587 ülesütlemise teate 08.10.2009.a. , kus märgitud M.L.`i aadress P.Kerese 11-2, Pärnus (I toimik tl. 16). Laenulepingu ülesütlemise teates on märgitud, et laenu põhisumma võlgnevus on 2395.67 eurot, intressi võlgnevus 4429.25 eurot ja viivis 81.67 eurot. Võlgnevus paluti tasuda hiljemalt 29.10.2009.a. ja nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel ütleb pank lepingu üles 30.10.2009.a. Samuti, et pank pakub võimalust läbirääkimisteks. Hageja on esitanud kohtule M.L.`ile laenulepingu L070006459 ülesütlemise teate 08.10.2009.a. , kus märgitud M.L.`i aadress P.Kerese 11-2, Pärnus (I toimik tl.28). Hageja on esitanud kohtule M.K.`ile laenulepingu L070006459 ülesütlemise teate 08.10.2009.a. , kus M.K.`i aadressina märgitud Väike-Kuke 25-6, Pärnus (I toimik tl. 29). Laenulepingu ülesütlemise teates on märgitud, et laenu põhisumma võlgnevus on 2172.25 eurot, intressi võlgnevus 4647.13 eurot, viivis 32.01 eurot. Võlgnevus paluti tasuda hiljemalt 29.10.2009.a. ja nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel ütleb pank lepingu erakorraliselt üles 30.10.2009.a. Samuti , et pank pakub võimalust läbirääkimisteks. Kostja M.L.`i väitel laenulepingu ülesütlemise teadet ei ole kostjatele kätte toimetatud ja laenulepingut ei ole nõuetekohaselt üles öeldud. Hageja esindaja kohtuistungil avaldas, et tõendeid laenulepingu ülesütlemise teadete kostjatele saatmise kohta ja kättesaamise kohta kohtule esitada ei ole ja nõue muutus sissenõutavaks hilisemalt hagimaterjalide kättetoimetamisega kostjatele. M.L.`i osas on käimas ka täitemenetlus, kus oli ka sundtäitmise 8 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 lubamatuks tunnistamise vaidlus samade lepingute pinnalt ja ka täitemenetluses on ülesütlemise teated kätte saadud, kuid tõendeid selle kohta esitada ei ole (II toimik tl.16). Kohus juhtis eelmenetluses hageja tähelepanu sellele, et kohtule ei ole esitatud tõendeid laenulepingute ülesütlemise teadete kättetoimetamise kohta ja andis tõendite esitamiseks tähtaja (II toimik tl.8). Hageja vastavaid tõendeid ei esitanud. Hageja on esitanud kohtule ainult laenulepingute erakorralise ülesütlemise teated , mis mõlemad kannavad kuupäeva 08.10.2009.a. (I toimik tl.16,29). Antud ülesütlemisavaldustest ei saa järeldada, et need on reaalselt jõudnud kostjateni. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist , mille rikkumisele on pool viidanud. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni vastavalt VÕS § 195 lg.1 ja TsÜS § 69 lg.1. Kui lepingupool ütleb üles lepingu , mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu VÕS § 195 teise lause järgi üles öelda kõigi nende isikute suhtes ühiselt. Leping saab lõppeda vaid mõlema kaaslaenaja suhtes korraga ajast, mil mõlemale oli esitatud nõuetekohane ülesütlemise avaldus. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-190-13 p.22 , 23 ja 24. Tahteavalduse tegemist ja kättesaamist reguleerib TsÜS § 69. TsÜS § 69 lg.2 järgi tahteavaldus on kätte saadud , kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 69 lg.3 järgi lepinguga seotud tahteavaldus , mis on tehtud eemalviibijale , loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta v. elu- ja asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises , peab ta valima sellise saatmise viisi , mis võimaldab tal avalduse kohale jõudmist tõendada. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-5012 p.13, 14. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja väide, et kostad said lepingute ülesütlemise teated kätte vähemalt kohtumenetluses ei oma asjas tähtsust. Lepingu ülesütlemise teadetes on märgitud, et võla mittetasumisel hiljemalt 29.10.2009.a. öeldakse leping erakorraliselt üles 30.10.2009.a. Hagi on kohtule esitatud 2012 aastal ja M.K. on hagimaterjalid perekonnaliikme kaudu kätte saanud 21.12.2012.a. ja M.L. on hagimaterjalid kätte saanud 23.09.2013.a. (I toimik tl.56, 63). Lepingut ei saa üles öelda kohtumenetluses s.o. peale hagi esitamist tagasiulatuvalt. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-139-12 p. 16. Sellisel juhul ei vasta lepingute ülesütlemine ka VÕS § 416 lg.1 nõuetele, pole antud vähemalt kahenädalast tähtaega laenu tasumiseks ja pole selge laenulepingute ülesütlemise aeg. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav m.h. lepingu ülesütlemise kuupäeva ja laenusumma tingimusteta tasumise nõude osas. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-19013 p. 25. Kohus leiab, et laenulepinguid ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega kogu laenusumma tasumine nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu L070006459 p.5.2 kohaselt laenusaaja tagastab pangale laenu ja tasub intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.12.2007- 10.02.2046.a. iga kalendrikuu 10.kuupäeval panga poolt lepingu alusel arvutatud ja laenusaajale teatatud summades. Laenulepingu L070006459 järgi oli põhivõla võlgnevus laenulepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeva seisuga 2172.25 eurot (I toimik tl.28) ja vastavalt laenumaksete aruandele on 17.05.2012.a. s.o. enne hagi esitamist tehtud tagasimakse summas 111403.03 eurot (I toimik tl.31). Seega on kostjad laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga olemasoleva põhivõla tasunud ja ülejäänud laenuvõla nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu 9 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 ülesütlemine ei ole kehtiv ja vastavalt laenulepingu p.5.2 ei ole igakuuliste maksete suuruse kohta hageja poolt kostjatele teateid saadetud. Laenulepingu L060021587 p.5.2 kohaselt laenusaaja tagastab pangale laenu ja tasub intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.07.2006- 10.05.2026.a. iga kalendrikuu 10.kuupäeval panga poolt lepingu alusel arvutatud ja laenusaajale teatatud summades. Laenulepingu L 060021587 järgi oli põhivõla võlgnevus laenulepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeva seisuga 2395.67 eurot (I toimik tl.16) ja vastavalt laenumaksete aruandele ei ole kostja põhivõlga hagi esitamise seisuga tasunud (I toimik tl.18-19). Seega on sissenõutavaks muutunud laenuvõla põhinõue summas 2395.67 eurot – 115.41 (kostja poolt tasutud summa ja hageja poolt kohtumenetluses loobutud nõue) = 2280.26 eurot, mis kuulub kostja M.L.`ilt hageja kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud laenuvõla nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ja vastavalt laenulepingu p.5.2 ei ole igakuuliste maksete kohta hageja poolt kostjale teateid saadetud. Kostja väited, et nimetatud osas on põhivõlg aegunud ei ole põhjendatud. Laenu tasumine pidi toimuma igakuuliste maksetena ja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul jaanuar 2009 – oktoober 2009 (I toimik tl.19). Hagi on kohtule esitatud 27.10.2012.a. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Aegumistähtaeg algas 31.12.2009.a. Kuna hagi on esitatud 27.10. 2012.a., ei ole nõue aegunud. Krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1.jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg.3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Tarbijakrediidi kohta on vastutustundliku laenamise põhimõte sõnaselgelt ette nähtud alates 1.juulist 2011 kehtivas VÕS §-s 403.2. VÕS § 403.2 lg.7 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Õiged on kostja väited, et hageja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. M.L.`ile anti laenulepinguL060021587 järgi laenu kokku summas 141974 eurot. Esmane laen väljastati 08.06.2006.a. summas 70 347 eurot, juurde anti laenu 03.10.2006.a.144 767 eurot ja 20.02.2007.a. suurendati laenu 26 860 eurot. Laenu andmisel on märgitud sissetulek 8800 krooni kuus. Pangakontolt nähtub ühel korral palga maksmine OÜ- st Lend Invest 8000 krooni (I toimik tl.187). Rohkem palga laekumist pangakontole ei nähtu. Pangakontolt on näha M.L.`i enda poolt tehtud sularaha sissemaksed ja ülekanded summades 3000 krooni, 5000 krooni, 13 000 krooni, 15 000 krooni, 20 000 krooni (I toimik tl.182- 188). Nimetatud maksed ei ole regulaarsed ja ei tõenda kindlat sissetulekut. Laenu tagasimaksed on järjest suurenenud ja laenu antud juurde (I toimik tl. 17-19, 30-32). Hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et laenu andmisel oli M.L.`i sissetulek 8800 krooni ja laenumakse suurus 7942 krooni, laenusumma suurendamisel oli tagasimakse suurus 13 159 krooni ja kostja sissetulek 16 000 krooni kuus. Hageja esindaja ei osanud öelda kas sissetuleku suuruse osas dokumenti küsiti. Siis sõlmiti veel üks laenuleping ja tagasimakse oli 15 098 krooni kuus ja teise laenulepingu järgi pidid M.K. ja M.L. tagasi maksma 17 214 krooni kuus (II toimik tl.16). Seega olid laenu tagasimaksed suuremad kui M.L.`i sissetulekud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.

10 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630 Hageja on kõrvalnõuetest loobunud ja kohus leiab, et kostja M.L.`ile ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kahju põhivõla ulatuses tekkinud. Kostja on laenusumma endale saanud. Laen on antud kinnisvara ostmiseks. Kostjal on kinnisvara. Kohus leiab, et kostjal ei ole nõuet mida väljamõistetava põhivõlaga tasaarvestada. Seega kuulub hagi M.L.`i osas rahuldamisele sissenõutavaks muutunud laenusumma osas s.o. 2280.26 eurot. Menetluskulud Hagihind antud asjas TsMS § 133 ja § 134 lg.1 järgi 144577.07 + 1 aasta viivis 8% aastas s.o. 8948.92 eurot + 187859.89 eurot + aasta viivis 8% s.o. 10235.97 = 351621.85 eurot. Vastavalt TsMS § 168 lg.2 hageja kannab menetluskulud, kui ta loobub hagist. Hageja on osaliselt hagist loobunud ja loobutud osas jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool , kelle kahjuks otsus tehti. Hagi M.K.`i vastu ei kuulu rahuldamisele ja tema osas jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagihind on 351621.85 eurot ja hageja nõue M.L.`i vastu kuulub rahuldamisele summas 2280.26 eurot tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 0,65% ja kostja M.L.`i kanda 99.35%. Hageja AS SEB Pank menetluskulud on riigilõiv 3200 eurot, millest 0,65% s.o. 20,80 eurot kuulub kostja M.L.`ilt väljamõistmisele hageja kasuks. Kostja M.L.`i esindaja on esitanud asjas menetluskulude nõude kokku summas 2855.12 eurot. 16.03.2015.a. kliendi poolt esitatud materjalide läbitöötamine, õigusliku olukorra analüüs ja kohtule 16.03.2015.a. seisukohtade koostamine kokku 6,5 tundi , 100 eurot tund + käibemaks = 780 eurot (I toimik tl.176-177). 20.03.2015.a. maakohtule menetluskulude nimekirja koostamine 0,8 tundi x100 eurot tund+ käibemaks 20% = 96 eurot ; 20.03.2015.a. kohtuistungiks 23.03.2015.a. ettevalmistamine, töö toimikuga 1,8 tundi x 100 + käibemaks 20% =216 eurot; 23.03.2015.a. kohtuistungil kliendi esindamine 2 tundi x 100 + käibemaks 20% = 240 eurot; 2 bussipiletit 2x 7 eurot16.80 eurot (II toimik tl.24-25). 21.05.2015.a. AS SEB pank seisukohtadega tutvumine ja analüüs. 21.05.2015.a. seisukohtade koostamine 3,8 tundi x 100 + käibemaks 20 % = 456 eurot (II toimik tl.26). 15.06.2015.a. kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine 4,5 tundi x 100 + käibemaks 20 % = 540 eurot, 15.06.2015.a. menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi x 100 + käibemaks 20% =60 eurot (II toimik tl.27). 17.06.2015.a. kohtuistungil osalemine 3,5 tundi x 100 + käibemaks 20% =420 eurot. Transport kütus 30.32 eurot (II toimik tl.32). Kostja on kinnitanud , et ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et esitatud menetluskuludest ei ole põhjendatud kulud 20.03.2015.a. ja 15.06.2015.a. kulud menetluskulude nimekirja koostamiseks summas 96 eurot ja 60 eurot s.o. kokku 156 eurot. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab isik kohtule esitada ise ilma lepingulise esindaja abita, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg.1 mõttes. Teine pool ei pea neid kulusid hüvitama. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-7714 p.12. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulu 17.06.2015.a. kohtuistungil osalemine 3,5 tundi, kuna kohtuistung kestis vastavalt kohtuistungi protokollile 2 tundi (II toimik tl.16-18). Seega põhjendatud kulu 240 eurot. Seega on kostja M.L.`i põhjendatud menetluskulud 2855.12 – 156 - 180 = 2519.12 eurot, millest 99,35% e. 2502.74 eurot kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Seega nõuded tasaarvestades kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 2502.74- 20.80= 2481.94 eurot.

11 (12)

Tsiviilasi nr 2-12-43630

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.