M.L. kaebus Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 17.04.2017. a vastuse nr 13-4.7.1/06645 ja Haridus- ja Teadusministeeriumi 17.05.2017. a vastuse nr 9.11.1/1943-5 tühistamiseks ning hinnete ülekandmiseks kohustamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.L. määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.L. Vastustaja Tartu linn Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 09.04.2017 Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumile taotluse (tl 17), milles palus elektroonilisse infosüsteemi sisestada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi 2015/2016. a õppeainete jooksvad kursuse hinded.
2.Tartu Täiskasvanute Gümnaasium selgitas määruskaebuse esitajale 17.04.2017. a vastuses nr 13-4.7.1/06645 (tl 19), et Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumist väljastatud hinnetelehe alusel on kursuse hinded sisestatud õppenõustaja poolt kooli sisevõrku. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium märkis, et jooksvaid hindeid üle ei kanta.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 19.04.2017 Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljem täiendatud vaide (tl 13-14) Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 17.04.2017. a vastuse nr 13-4.7.1/06645 peale osas, milles Tartu Täiskasvanute Gümnaasium keeldus jooksvaid hindeid üle kandmast. Määruskaebuse esitaja palus jooksvad hinded üle kanda.
4.Haridus- ja Teadusministeerium selgitas 17.05.2017 vaidele esitatud vastuses nr 9.1-1.1/1943-5 (tl 18), et Haridus- ja Teadusministeeriumil ei ole õiguslikku alust teha Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumile ettekirjutust, sest kool on lähtunud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise korrast ning ei ole eksinud ühegi koolis kehtestatud korra ega õigusakti vastu. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium lähtub varasemate õpingute arvestamisel Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi varasema õpi- ja töökogemuse (VÕTA) arvestamise korrast, mis sätestab VÕTA arvestamise võimalusena: „Ainekursuse arvestamine (ülekandmine) tõendava dokumendi alusel (tunnistus, tõend jne) õppenõustaja poolt“. Korrast lähtuvalt ei kanta üle kursuse vältel saadud jooksvaid hindeid.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 24.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2), milles palus tühistada Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi otsused ning teha uus otsus, millega jooksvad hinded üle kanda. Määruskaebuse esitaja esitas kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi jooksvaid hindeid üle kandma ning kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tegema vastavat ettekirjutust Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumile. Määruskaebuse esitaja selgitas, et ta õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis alates 2016. a aprillist, aga enne seda õppis Tallinna Vangla 12. klassis kuni 01.03.2016. Kuna määruskaebuse esitaja toodi Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, siis jõudis ta saada jooksvaid hindeid. Määruskaebuse esitaja märkis, et taotles Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumilt jooksvate hinnete ülekandmist 17.04.2017, aga taotlust ei rahuldatud. Määruskaebus esitaja õiguste kaitse või eesmärgi saavutamine võib kohtuotsusega muutuda raskendatuks või võimatuks. Tartu Vangla 03.05.2017 päevikukandest nähtub, et määruskaebuse esitajal on võlgnevusi ja kui võlgnevusi ei likvideerita, siis võidakse määruskaebuse esitaja kooli nimekirjast kustutada ning uue ITK 05.05.2017 kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja enam õppijana kirjas. Kui jooksvad hinded üle kantakse, ei oleks määruskaebuse esitajal võlgnevusi määral, mis tingiks koolist väljaarvamise.
6.Tartu linn esitas kohtule 01.06.2017 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele (tl 24), milles märkis, et ei pea õigustatuks esialgse õiguskaitse korras asja lahendamist, sest pooled ei ole saanud esitada oma sisulisi argumente. Määruskaebuse esitaja õiguste kaitsmiseks piisaks, kui kool ei tee enne kohtuotsust ühtegi otsust, mis on seotud määruskaebuse esitaja edasijõudmisega õppetöö läbimisel või väljaarvamisega. Vastustaja oli nõus kohtupoolse kohustuseta lükkama kõik määruskaebuse esitajat puudutavad otsused kuni kohtuotsuse tegemiseni edasi.
7.Haridus- ja Teadusministeerium esitas 02.06.2017 kohtule seisukoha (tl 42-42p), milles palus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Haridus- ja Teadusministeerium leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole ülekaalukat vajadust ning selle rahuldamata jätmine ei tooks kaasa pöördumatuid õiguslikke või faktilisi tagajärgi.
8.Tartu Halduskohus jättis 06.06.2017. a määrusega (tl 47-48) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustajatega, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saavutaks määruskaebuse esitaja kaebuse eesmärgi enne põhivaidluse lahendamist, kuid see ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud ega vajalik. Määruskaebuse esitaja põhjenduste kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võidakse määruskaebuse esitaja kooli nimekirjast õppevõlgnevuste tõttu kustutada. Haridus- ja
Teadusministeerium on põhjendatult märkinud, et määruskaebuse esitajal on võimalik õppevõlgnevusi likvideerida ka ilma hindeid üle kandmata. Lisaks, hinnete ülekandmise korral ei ole tagatud, et määruskaebuse esitaja saab õppevõlgnevused likvideeritud ulatuses, mis välistaks igal juhul koolist väljaarvamise, ning ei ole teada koolist väljaarvamise realiseerumise risk. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajatel teha hariduslikke otsuseid seonduvalt määruskaebuse esitaja kooli nimekirjast kustutamisega, kuna see väljuks põhivaidluse eseme raamest ning tooks kaasa õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kohus saab käsitleda üksnes hinnete ülekandmisega seonduvat. Kuna vastustaja on välistanud esialgse õiguskaitse vajaduse lubadusega mitte teha kohtumenetluse ajal ühtegi määruskaebuse esitaja edasiõppimist või väljaarvamist puudutavat otsust, siis ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist ka asjaolu, et kohus ei pea kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Määruskaebuse esitaja kirjeldatud negatiivsete tagajärgede saabumine on välistatud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et puudub esialgse õiguskaitse vajadus, jättis halduskohus määruskaebus esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Määruskaebuse esitaja esitas 11.06.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määruse ja teha uue määruse, millega esialgne õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu poolt väljatoodud asjaolu, et vastustaja ei tee väljaarvamist puudutavat otsust, on positiivne. Samas aga ei tee vastustaja edasiõppimist puudutavat otsust, mis toob kaasa negatiivsed tagajärjed. Hiljem uuesti koolis järgi jõuda on raskendatud ning kui vahele peaks jääma üks õppeaasta, on see veel problemaatilisem.
10.Määruskaebuse esitaja esitas 25.06.2017 Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud avalduse koos hinnetelehega. Määruskaebuse esitaja avastas, et Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumil puudus hinneteleht, mille suhtes on esitatud taotlus ja vaie ning kaebus kohtule ning esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumil puudus hinneteleht, ei ole vastustajad ja kool kursuse hinnete suhtes vastu olnud.
11.Tartu linn on määruskaebusele esitatud vastuses seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras puudub vajadus kaebuse põhinõude täitmise järele ja piisab sellest, kui Tartu Täiskasvanute Gümnaasium ei tee enne asja lahendamist otsust õpilase väljaarvamise kohta. Tartu linn selgitab, et kui õpilane on võetud gümnaasiumi õpilaseks ja ta on kooli nimekirjas, siis on tal õigus õppida kuni ta ei ole õpilaste nimekirjast väljaarvatud. Ühegi gümnaasiumi õpilase puhul ei tee kool gümnaasiumi õpingute läbimise ajal otsust edasiõppimise kohta. Nimekirjas olemine juba ise tagab õiguse õppida. Seetõttu ei ole vaja määruskaebuse esitajal muretseda, kas tal on õigus edasi õppida. Seni, kuni ta on kooli õpilaste nimekirjas ja pole sealt välja arvatud, on tal iseenesest mõistetavalt õigus õppida. Tartu Linnavalitsuse esindajad ja kooli esindaja on antud juhtumi asjaolusid kaalunud ja jõudnud järeldusele, et Tartu Halduskohtule saadetakse antud haldusasjas sisuline vastus, mille kohaselt annab kool õpilasele võimaluse jätkata pooleliolevate kursuste läbimist uuel õppeaastal ja kannab üle nende kursuste jooksvad hinded. Õpilasel säilib aga kohustus osaleda õppetöös ning teha kaasa ka vajalikke teadmiste kontrolle. Kokkuvõtva hindamise käigus arvestatakse nii ülevõetud hindeid kui ka õppetöös osalemise käigus välja pandud hindeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi; esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
14.Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et kooli poolt määruskaebuse esitaja suhtes edasiõppimist puudutava otsuse mittetegemine toob kaasa negatiivsed tagajärjed. Tartu linn selgitab määruskaebusele esitatud vastuses, et ühegi gümnaasiumi õpilase puhul ei tee kool gümnaasiumi õpingute läbimise ajal otsust edasiõppimise kohta ning nimekirjas olemine juba ise tagab õiguse õppida ja seetõttu ei ole vaja määruskaebuse esitajal muretseda, kas tal on õigus edasi õppida. Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda Tartu linna vastuses, et määruskaebuse esitajal on võimalik koolis enda õpinguid jätkata. Lisaks on Tartu linn kohtule esitatud vastuses märkinud, et kool annab õpilasele võimaluse jätkata pooleliolevate kursuste läbimist uuel õppeaastal ja kannab üle nende kursuste jooksvad hinded ning kokkuvõtva hindamise käigus arvestatakse nii ülevõetud hindeid kui ka õppetöös osalemise käigus välja pandud hindeid. Kuna määruskaebuse esitajale võimaldatakse koolis õpingute jätkamist ja kool on lubanud hinnete ülekandmist ning ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda Tartu linna lubaduses, ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitajal käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse vajadust.
15.Määruskaebuse esitaja palus ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määruse ja teha uue määruse, millega esialgne õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määruse ning teeb uue määruse, millega jätab määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 lause 2 alusel läbi vaatamata. Seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Alus halduskohtu määruse tühistamiseks tuleneb HKMS § 155 lg-st 3 koosmõjus HKMS § 203 lg-ga 2 ja § 185 lg-ga 1.
16.HKMS § 210 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Ringkonnakohus peab ringkonnakohtunike puhkuste ajakavast tulenevalt asja kiiremaks lahendamiseks põhjendatuks määruskaebuse lahendamist ühe ringkonnakohtuniku poolt.
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.