Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 30.06.2017, Tartu 3-17-752 Sven-Eerik Toomise kaebus Tartu Vangla vastu Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määrus Sven-Eerik Toomise määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Sven-Eerik Toomis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määruse peale ja tühistada Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määrus.
2.Saata haldusasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 04.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ostis määruskaebuse esitaja Tallinna Vangla kaupluse vahendusel Euronicsist teleri. Määruskaebuse esitaja väitis, et teleri elektritarbimine on telerile energiasäästlikkuse kleebise kohaselt alla 30 W, aga määruskaebuse esitaja peab teleri kasutamisel Tartu Vanglale elektri kasutamise eest tasuma tootja poolt teleri tagumisele küljele märgitud võimsuse järgi (36 W). Määruskaebuse esitaja nõustus, et teleri tagumisel küljel on märge 36 W, kuid televiisori energiatarbimine on 36 W juhul, kui teleril on kõik näitajad (hääl, heledus, värvid jne) maksimaalselt kasutusel. Määruskaebuse esitaja väitis, et Tallinna Vangla lähtus elektrienergia tarbimisel kleebisel olevatest andmetest, aga Tartu Vangla ei aktsepteeri kleebist. Määruskaebuse esitaja soovis kohtult probleemi lahendamist.
2.Tartu Halduskohus tagastas 05.05.2017. a määrusega (tl 16-16p) kaebuse. Halduskohus selgitas, et kuigi määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud ühtegi konkreetset nõuet halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 järgi, ei pea kohus vajalikuks kaebuse käiguta jätmist nõude täpsustamiseks. Kaebusest ega kaebuse materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks pöördunud vangla poole taotlusega rakendada
elektriseadme kasutamise eest tasu Tartu Vangla sisekorraeeskirja § 591 p 1 alusel. Seega ei ole vangla keeldunud määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamisest, mistõttu ei ole määruskaebuse esitajal võimalik kohtule esitada tühistamis- ega kohustamiskaebust, kuna kohtueelne menetlus nende nõuete osas oleks määruskaebuse esitajal läbimata. Järelikult oleks määruskaebuse esitajal võimalik esitada üksnes tuvastamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt ning taotleda vangla tegevuse, mis seisnes elektriseadme kasutamise eest tasu määramises, õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus oli siiski seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, ei ole tal võimalik kaebuse eesmärki saavutada (HKMS § 121 lg 2 p 2; vt ka RKHK 3-3-1-11-13, p 17). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et määruskaebuse esitaja telerile on tootja märkinud toote võimsuseks 36 W. Määruskaebuse esitaja väitis, et ta ostis teleri Euronicsist ning seal lisati telerile energiasäästlikkuse kleebis märkega 30 W. Seega on vaidluse all küsimus, millisest näitajast peab vangla energiakulu arvutamisel lähtuma, kas teleri tootja või teleri müünud kaupluse (s.o Euronicsi) näitajatest. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et Tartu Vangla lähtus määruskaebuse esitajale elektriseadme kasutamise kulu arvutamisel tootja poolt telerile märgitud võimsusest (36 W), mistõttu tuleb määruskaebuse esitajal vastavalt Tartu Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 591 p-le 2 teleri kasutamise eest tasuda kuus 2,23 eurot (31100 W seadme eest). Halduskohus leidis, et on ilmne, et Tartu Vangla ei ole asjaolude tuvastamisel eksinud. Tartu Vanglale ei saa ette heita seda, et ta lähtub elektritasu suuruse arvutamisel tootjapoolsest märkest (s.o 36 W). Vanglale ei ole teada, mille alusel Euronics energiasäästlikkust hindab ning tal puudub kohustus see välja selgitada. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole vangla kohustatud ise teleri energiatarbimise kulu arvutama. Usutav on, et tootja teab enda toote võimsust täpsemalt, kui teab seda toodet edasimüüv kauplus. Puudub alus kahelda, et tootja oleks telerile ekslikult selle võimsuse märkinud. Asjaolu, et Tallinna Vangla lähtus teleri elektrikulu arvutamisel Euronicsi poolt lisatud energiasäästlikkuse kleebisel märgitud võimsusest, ei kohusta Tartu Vanglat sarnaselt tegutsema. Halduskohus leidis, et kaebuse perspektiivi ei mõjuta ka määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et teler tarbib 36 W juhul, kui teleri kõik näitajad on maksimumini viidud. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole vanglas elektritarbimine kulupõhine, vaid toote võimsuspõhine. Sellises olukorras saabki juhinduda üksnes nendest andmetest, mida on tootja märkinud. Kas ja kui palju kinnipeetav toodet kasutab, seda otsustab ta ise. Eelnevast tulenevalt tagastas halduskohuskohus määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ning märkis, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse seoses kaebuse tagastamisega menetlemata.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 15.05.2017 Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määruse peale määruskaebuse (tl 19-19p). Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebusega ka telerile paigaldatud kleebise ning märkis, et selle on sinna pannud tootja, mitte Euronics nagu määruskaebuse esitaja alguses ekslikult arvas. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta on Tartu Vangla poole selles küsimuses pöördunud, aga Tartu Vangla ei põhjenda, miks nad ei aktsepteeri kleebisel olevat informatsiooni. See informatsioon on tehase poolt paigaldatud ja seega on tootja teostanud voolumõõtmist. Määruskaebuse esitaja palub kohtul luua selgust.
4.Tartu Halduskohus võttis 29.05.2017. a määrusega (tl 51-51p) määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määrus tühistada ning asi tuleb saata Tartu Halduskohtule tagasi kaebuse ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
6.HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kaebaja ainuõigus on valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus. HKMS § 2 lg 5 järgi tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Riigikohus on olnud järjekindlalt seisukohal, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (RKHKo 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14).
7.Halduskohus leidis, et asja materjalidest nähtuvalt oleks määruskaebuse esitajal olnud võimalik esitada üksnes tuvastamiskaebus, sest asja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks vangla poole pöördunud tühistamis- või kohustamiskaebusega. Ringkonnakohus nõustub, et kuna tegemist on toiminguga, siis on tuvastamiskaebus antud juhul kõige tõenäolisem kaebuse liik. Halduskohus on kaebuse tagastamisel küll nimetanud määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks võimalikke vahendeid, kuid on jätnud välja selgitamata määruskaebuse esitaja tegeliku eesmärgi kohtusse pöördumisel ja ei ole andnud määruskaebuse esitajale võimalust kaebust täpsustada. Ringkonnakohtu hinnangul oleks halduskohus pidanud jätma kaebuse käiguta ning andma tähtaja taotluse täpsustamiseks ja tuvastamiskaebuse esitamise soovi korral tähtaja põhjenduste esitamiseks. Ringkonnakohus osutab seejuures HKMS § 38 lg-le 4, mille kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses lisaks HKMS § 38 lg-s 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (nt RKHKo 28.05.2014, 3-3-1-8-14, p 11).
8.Riigikohus on leidnud, et kaebust on võimalik HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (nt RKHKm 16.12.2015, 3-3-1-55-15, p 12). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et esitatud kaebuse pinnalt on käesoleval juhtumil võimalik üheselt kindlaks teha, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. VSkE § 591 lg 1 p 2 kohaselt on isikliku elektriseadme kasutamise kulud 31–100 W seadme eest kuus 2,23 eurot, lg 1 p 1 kohaselt aga 10–30 W seadme eest kuus 0,63 eurot. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu ka halduskohtumenetluse seadustiku 14. peatüki 4. jaos sätestatud lihtmenetluse läbiviimise võimalusele. Vastavalt HKMS § 133 lg-le 1 võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Õiguste rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot.
9.HKMS § 210 lg-s 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. HKMS § 120 kohaselt teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ebaõigesti tagastanud. See ei tähenda, et kaebuse tagastamiseks ei võiks esineda muid aluseid. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule kaebuse ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
10.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 05.05.2017. a määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata Tartu Halduskohtule kaebuse ettevalmistava menetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.