lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-364/41

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-364/41
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1732
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 47Kohtueelne menetlusPS § 18

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-364/25Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi 29.06.2017, Tartu 3-17-364 Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a määrus Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Bobrovnitski määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Aleksei Bobrovnitski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kirjeldas Viru Vanglas enda üleviimist 29.12.2016 antisanitaarses olukorras olnud ja ebameeldivalt lõhnanud kinnipeetavaga kambrisse nr 309. Kaebaja esitas pärast kambris ühe öö magamist ametnikele palveid enda teise kambrisse üleviimiseks, kuid sai ametnikelt ainult lubadusi ja keegi tema probleemiga ei tegelenud ega teda teise kambrisse üle ei viinud. Kuna kaebaja oli juba tugevas hingelises erutuses, lõi ta 03.01.2017 katki kambri akna ja andis sellest koheselt ka valvurile teada. Seejärel kohaldati kaebaja suhtes vaimset survet ja füüsilist vägivalda. 04.01.2017 väänas valvur kaebaja kätt, mistõttu valutas tal õlg ja küünarnukk aga kuni 09.02.2017 arst kaebajat üle ei vaadanud. Kaebaja kirjeldatud vanglaametnike tegutsemist saab pidada piinamiseks, julmaks ja alandavaks kohtlemiseks. Kaebaja sooviks on tuvastada vangla töötajate tegevuses õigusvastasus ja kõrvaldada põhiseaduse (PS) § 18 rikkumine. Kaebuse esitamisel on kaebajal preventiivne huvi, et hoida edaspidi ära sarnane tegevus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Halduskohus vabastas 10.03.2017. a määrusega A. Bobrovnitski 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse tuvastamiskaebusena menetlusse ja tunnistas vastustajaks Viru Vangla.
3.Halduskohtu 27.02.2017. a ja 03.04.2017. a määrustes soovitud täpsustuste kohta selgitas kaebaja, et tema kaebuse eesmärgiks on soov ennetada tulevikus vanglaametnike niisugust õigusvastast tegevust nagu moraalse, psühholoogilise ja füüsilise surve osutamine, tema ja teiste kinnipeetavate vahel vihkamise ja vägivalla õhutamine, paigutamine räpasesse kambrisse koos räpase kinnipeetavaga või kinnipeetavaga, kelle suhtes on teada konflikti olemasolu ning konfliktsituatsiooni ennetamise ja õigeaegse lahendamise asemel selle süvenemise provotseerimine. Kaebaja möönis, et eelnimetatud kinnipeetavaga pole teda enam ühte kambrisse paigutatud, kuid jäi selle juurde, et ei pääsenud 04.01.2017 toimunuga seoses arsti vastuvõtule ja vanglaametnike poolt tekitatud vigastusi ei fikseeritud, hakati hoopis käeraudade peale panemise läbi põhjendamatult ohjeldusmeetmeid rakendama.
4.Tartu Halduskohus jättis 25.04.2017. a määrusega A. Bobrovnitski kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja kuulutas menetluse kaebaja tervisekaardiandmeid puudutavate dokumentide osas kinniseks (resolutsiooni p 2). Määruse kohaselt on kaebaja vaatamata halduskohtu vastavatele selgitustele jätnud tähelepanuta asjaolu, et HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamise võimalusi olulisel määral piiranud, sest sellise nõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks. Seetõttu ei saa tuvastamisnõude abil üldreeglina oma rikutud õigusi ka taastada ega muul viisil tõhusalt kaitsta. Tuvastamisnõue on preventiivse huvi korral lubatud vaid juhtudel, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Vastavad eeldused pole täidetud, kui ebasoovitava haldustegevuse kordumise võimalus on üksnes ebamäärane. Kaebust täiendades on kaebaja kinnitanud, et peale 04.01.2017 pole teda enam hügieeninõudeid eirava kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutatud. Seega on nimetatud kinnipeetava isikust ja temaga ühte kambrisse paigutamisega kaasnenust kaebajale tekkinud reaalne negatiivne mõju lõppenud ning miski ei viita sellele, et selle kordumine on piisavalt kindel ja vajab tõrjumist vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamise läbi. Kaebaja tervisekaardi väljavõte ei kinnita kaebaja väiteid, et tema suhtes 04.01.2017 kella 14.00 kuni 14.30 paiku kasutatud põhjendamatu füüsiline vägivald tekitas tugevat valu, kuid tervishoiutöötajat välja ei kutsutud ja vigastusi ei fikseeritud. Kandest nr 166 nähtub, et nimetatud kuupäeval käis tervishoiutöötaja pärast jõu- ja käeraudade kasutamist tehtud väljakutset kaebaja juures. Kaebaja kurtis talle ebamugavat tunnet parema õlaliigese piirkonnas ega esitanud muid kaebusi, tuvastati ainult õrnad käeraudade jäljed randmetel ning meditsiinilist abi kaebaja ei vajanud. Järgmine kanne numbriga 167 on tervisekaarti tehtud 20.04.2017 ning selle kohaselt on kaebaja õe visiidil väitnud, et ei oma kaebusi ega soovi arsti vastuvõttu. Need asjaolud lükkavad ümber vigastuste tekitamise, fikseerimata jätmise ja kvalifitseeritud meditsiiniabi mitteosutamise kohta esitatu ning seavad koos inspektorkontaktisiku 17.04.2017 õiendis sisalduvaga kahtluse alla ka väited arstiabi kutsumata jätmisest 05.01.2017 esitatud palve peale. Kaebuses väljendatud palve kõrvaldada PS § 18 rikkumine viitab kohustamiskaebuse esitamise soovile. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ja HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt eeldab niisugune nõue kohustusliku vaidemenetluse läbimist. Kaebuse väidetest ei nähtu, et kaebaja oleks eelnevalt esitanud vastavate nõuetega vaide ning vastustajalt saadud andmed ei kinnita samuti selle olemasolu. Kaebaja selgituste kohaselt pole ta rahul ka ohjeldusmeetmete kasutamisega enda suhtes. Kaebaja ei ole esitanud kohtule täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kohta 04.01.2017 ja 04.04.2017 välja antud käskkirjade tühistamiskaebust ning piirdub preventiivse tuvastamisnõudega. Samuti pole kaebaja 04.01.2017 käskkirjade nr 6-4/6-1 ja 6-4/12-1 peale vaiet esitanud. 04.04.2017. a käskkirja nr 6-4/181-1 peale on kaebaja sõnul vaie esitatud, kuid ei nähtu, et vaideotsus oleks juba tehtud. Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse korral saab kaebuse kohtule esitada üksnes siis, kui kohtueelsest korrast on kinni peetud, ei ole kaebajal võimalik oma kaebuse nõuet muuta ja kohus ei pea talle selleks vastavat ettepanekut ka tegema.

Kuna toimikusse esitatud mitmed kaebaja tervislikku seisundit käsitlevad dokumendid kajastavad tema eraelulisi andmed, millede avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada. Eeltoodud põhjustel pole kohustamisnõue lubatav ning preventiivse tuvastamisnõudega ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada, võib jätta kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1, § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 ja § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.A. Bobrovnitski esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a määruse ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt mõnitasid Viru Vangla töötajad kaebajat avalikult, kohaldasid tema suhtes piinamist ja kohtlesid teda ebainimlikult ning põhjustasid oma õigusvastase tegevusega hingelisi ja füüsilisi kannatusi. Kui kaebaja vajas meditsiiniabi, siis seda talle ei osutatud ja arst teda läbi ei vaadanud. Vigastused, mis vangla töötajad kaebajale tekitasid, jäid fikseerimata. 04.01.2017 käis meditsiinitöötaja kaebaja juures, kuid umbes 3 meetri kauguselt küsis, kas kaebusi on. Kaebaja vastas, et tal valutab parem käsi õla piirkonnas, misjärel arst lahkus. 05.01.2017 hommikuse loenduse ajal palus kaebaja valvuritel teatada, et ta soovib kiiremas korras läbivaatusele minna, kuna öösel käsi valutas kõvasti, kuid arst kaebajat välja ei kutsunud ja läbi ei vaadanud. Alles 30.04.2017 tuli meditsiiniõde ja ütles, et sai teate kiire meditsiiniabi vajaduse kohta. Sama selgitas kaebaja arstile 21.04.2017, kuigi jäi selgusetuks, kes või miks oli teda arsti vastuvõtule 21.04.2017 kirja pannud.
6.Viru Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on halduskohtu määrus lõppjäreldustes seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastusnõue ei anna kaebajale õiguslikku kasu, mistõttu ei ole selline kaebus lubatav. Kogu kaebus ja sellele 10.04.2017 esitatud täiendus on kantud tuvastamiskaebuse eesmärgist ning kaebuses puuduvad kohustamiskaebuse elemendid, mida saaks kohtumenetluses sellisel kujul arutada. Kaebaja on küll oma 13.02.2017 kaebuse viimases lauses kirjutanud, et palub kõrvaldada PS § 18 rikkumine, kuid antud lause ei anna välja kohustamiskaebuse mõõtu. Seda eeskätt seetõttu, et nagu ülejäänud kaebuse, võib ka antud küsimuse sisuks pidada väidetavalt ebasanitaarsesse kambrisse K3-309 paigutamist või siis kaebaja sealt ümberpaigutamist. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei viibinud kaebuse esitamise ajal antud kambris, mistõttu ei annaks selline kohustamisnõue juhul, kui see oleks lubatav, samuti kaebajale õiguseelist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et A. Bobrovnitski määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kaebuse esitamise eesmärgiks tuvastada tema suhtes toime pandud Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt võib küll toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatud huviks kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu 19.04.2010. a otsus nr 3-3-1-4-10). Seetõttu ongi seadusandja HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamisnõude esitamise võimalust piiranud, kuna sooritatud toimingute hilisem õigusvastasuse tuvastamine ei muuda nimetatud

toiminguid olematuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamisnõude abil ei saa isik üldreeglina oma rikutud õigusi taastada ega muul viisil oma õigusi tõhusalt kaitsta.

9.Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (Riigikohtu 21.06.2010. a otsus nr 3-3-1-24-10). Kuna kaebaja väitel ei ole teda pärast 04.01.2017 enam hügieeninõudeid eirava kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutatud, ei ole kohtul alust arvata, et vangla paigutab millalgi uuesti kaebaja ühte kambrisse sama kaaskinnipeetavaga. Seega on kaebajale nimetatud kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutamisega kaasnenust tekkinud reaalne negatiivne mõju lõppenud ja kaebaja praegust olukorda ei muuda kuidagi isegi kohtu poolt tema tuvastamisnõude rahuldamine. Seega on igati põhjendatud halduskohtu seisukoht, et esitatud tuvastamiskaebusega ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki.
10.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuses väljendatud palve kõrvaldada PS § 18 rikkumine viitab kohustamiskaebuse esitamise soovile ja kohustamisnõue tuleb jätta läbi vaatamata kuna nõude osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ringkonnakohus ühtib siinkohal vastustaja arvamusega, et kaebuses ei ole kaebaja esitanud sellist kohustamisnõuet, mida saaks kohtumenetluses arutada. Pigem saab kaebaja soovi kõrvaldada PS § 18 rikkumine pidada seotuks väidetavalt ebasanitaarsesse kambrisse paigutamisega, kuna kaebus on esitatud just ajendatuna nimetatud asjaolust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna halduskohus võttis 10.03.2017. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse tuvastamiskaebusena ja märkis määruses, muid nõuded koos nende juurde kuuluvate põhjendustega pole kaebaja vaatamata kohtu sellekohasele soovitusele sõnastanud, siis oleks kohus pidanud väidetava kohustamisnõude tagastama HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud kaebaja väited, et kui kaebaja vajas meditsiiniabi, siis seda talle ei osutatud. Asja materjalide juurde on lisatud kaebaja tervisekaardist väljavõte nr 166, kus on kirjas, et 04.01.2017 kell 15.10 on kutse sektorisse peale jõu- ja käeraudade kasutamist tervisliku seisundi hindamiseks ja kinnipeetava kaebuseks on ebamugav tunne parema õlaliigese piirkonnas, kuid kinnipeetav meditsiinilist abi ei vajanud. Samuti ei ole inspektor-kontaktisiku 17.04.2017. a õiendi kohaselt kaebaja pärast 04.01.2017 talle erialaarsti vastuvõtule pääsemiseks pöördumisi esitanud, mistõttu on kaheldav kaebaja väide, et 05.01.2017 esitas ta valvurile soovi minna arsti vastuvõtule, kuid arst teda välja ei kutsud ja läbi ei vaadanud.
12.Kaebaja väited, mis puudutavad ametnike toiminguid seoses tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõuete kohaldamisega, ei ole asjakohased, kuna nende toimingute vaidlustamiseks on kõige efektiivsem esitada tühistamisnõue haldusaktide suhtes, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.
13.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a määruse resolutsiooni muutmata kuid muudab osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi ja jätab A. Bobrovnitski kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja