lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-364/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-364/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1262
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-364

Kohtuasi

A.B. kaebus ebasanitaarsesse kambrisse paigutamises, vägivallale provotseerimises, ülemäärase füüsilise jõu kasutamises, vaimse surve avaldamises ja arstiabi kutsumata jätmises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.B. kaebus läbi vaatamata.
2.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavate dokumentide osas kinniseks.
3.Saata määrus teadmiseks vastustajale ja vene keelde tõlgituna kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.13.02.2017 on kinnipeetav A.B. (edaspidi kaebaja) koostanud kaebuse, milles kirjeldas sõnaohtralt enda üleviimist 29.12.2016 antisanitaarses olukorras olnud ja ebameeldivalt lõhnanud kinnipeetavaga kambrisse, ametnikele esitatud palveid teise kambrisse üleviimiseks, neilt saadud lubadusi ja tegelikku käitumist, tema suhtes kohaldatud vaimset survet ja füüsilist vägivalda ning selle tagajärgi. Toimunut pidas ta enda piinamiseks, julmaks ja alandavaks kohtlemiseks, palus tuvastada vangla töötajate tegevuses õigusvastasus ja kõrvaldada PS § 18 rikkumine ning väitis, et kaebuse esitamisel on preventiivne huvi, et hoida edaspidi ära sarnane tegevus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.27.02.2017 kohtumääruses selgitas kohus tuvastamis-, kohustamis- ja tühistamisnõuete esitamise võimalusi ning leidis, et kaebus ei vasta nõuetele, kuna kaebaja kirjeldab küll sõnaohtralt vastustaja tegevust, kuid ei ole piisava arusaadavusega selgitanud, missuguseid ja kuna täpselt sooritatud

haldusakte või toiminguid ta vaidlustab ega ole sõnastanud ka selget ja üheselt mõistetavat HKMS § 37 lg-st 2 tulenevat taotlust. Kaebaja edastas nimetatud määruse peale 02.03.2017 koostatud täienduse, osundas selles mitmetele õigusaktidele, luges üles vastustaja tegevused, milliseid ta õigusvastaseks peab ja palus oma nõudmised rahuldada. Kohus võttis kaebuse tuvastamiskaebusena menetlusse, määratles vastustaja ning sai temalt seisukoha. Selles vaieldi kaebusele vastu ning leiti, et kaebaja pole piisava põhjalikkusega selgitanud, millist tegevust ta tuvastamisnõude abil vältida soovib.

3.Kohtu nõudmise peale esitatud täienduses selgitas kaebaja, et tema kaebuse eesmärgiks on soov ennetada tulevikus vanglaametnike niisugust õigusvastast tegevust nagu moraalse, psühholoogilise ja füüsilise surve osutamine, tema ja teiste kinnipeetavate vahel vihkamise ja vägivalla õhutamine, paigutamine räpasesse kambrisse koos räpase kinnipeetavaga või kinnipeetavaga, kelle suhtes on teada konflikti olemasolu ning konfliktsituatsiooni ennetamise ja õigeaegse lahendamise asemel selle süvenemise provotseerimine. Ta möönis, et eelnimetatud kinnipeetavaga pole teda enam ühte kambrisse paigutatud, kuid jäi selle juurde, et ei pääsenud 04.01.2017 toimunuga seoses arsti vastuvõtule ja vanglaametnike poolt tekitatud vigastusi ei fikseeritud, hakati hoopis käeraudade peale panemise läbi põhjendamata ohjeldusmeetmeid rakendama. Vastustaja täiendavas seisukohas paluti kaebuse menetlemine lõpetada põhjendusel, et see rikub esitatud kujul HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangut ega ole seetõttu lubatav. Vastavat arvamust põhjendati viidetega kaebaja kinnitusele, et teda pole rahulolematuse põhjustanud kinnipeetavaga enam ühte kambrisse paigutatud ja tervisekaardist nähtuvale ning lisati, et tema väidetavast tugevast valust meditsiiniosakonnale teatamata jätmine pole eluliselt usutav. Veel märgiti, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine väljub kaebuse piiridest, selle vaidlustamiseks on olemas tõhusam tühistamisnõue ning selgitati, et hetkel kohaldatakse kaebaja suhtes vastavaid abinõusid 04.04.2017 käskkirja nr 6-4/181-1 alusel, mille peale on ta esitanud ka vaide.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 151 lg 1 p-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt võib halduskohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast selle menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui kaebaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lg 2 p 2 aga lubab kaebuse tagastada, kui selle abil pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
5.Kaebusest nähtuvalt pole kaebaja rahul sellega, et ta paigutati ühte kambrisse hügieeninõudeid mittejärgiva kinnipeetavaga ega rahuldatud vaatamata lubadustele teise kambrisse üleviimise palvet, vaid kohaldati selle asemel hoopis vaimset survet, füüsilist vägivalda ja ohjeldusmeetmeid. Sellest tulenevalt on ta esitanud preventiivsel huvil rajaneva tuvastamiskaebuse, mille abil soovib ennetada vastustaja sarnast tegevust tulevikus. Seejuures on ta aga vaatamata kohtu vastavatele selgitustele jäätnud tähelepanuta asjaolu, et HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja niisuguse nõude esitamise võimalusi väga olulisel määral piiranud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks. Seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma rikutud õigusi ka taastada ega muul viisil tõhusalt kaitsta. Nõue on preventiivse huvi korral lubatud vaid juhtudel, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Vastavad eeldused pole täidetud, kui ebasoovitava haldustegevuse kordumise võimalus on üksnes ebamäärane.
6.Kaebust täiendades on kaebaja kinnitanud, et peale 04.01.2017 pole teda enam hügieeninõudeid eirava kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutatud. Seega on nimetatud kinnipeetava isikust ja temaga ühte kambrisse paigutamisega kaasnenust talle tekkinud reaalne negatiivne mõju lõppenud ning miski ei viita sellele, et selle kordumine on piisavalt kindel ja vajab tõrjumist vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamise läbi.
7.Kaebaja väidetel tekitas tema suhtes 04.01.2017 kella 14.00 kuni 14.30 paiku kasutatud põhjendamatu füüsiline vägivald tugevat valu, kuid tervishoiutöötajat välja ei kutsutud ja vigastusi ei fikseeritud. Kohtu nõudmisel vastustaja poolt toimikusse esitatud väljavõte tema tervisekaardist neid väiteid ei kinnita. Nimelt nähtub sinna tehtud kandest nr 166, et nimetatud kuupäeval käis tervishoiutöötaja pärast jõu- ja käeraudade kasutamist tehtud väljakutse peale tema juures. Kaebaja kurtis talle ebamugavat tunnet parema õlaliigese piirkonnas ega esitanud muid kaebusi, tuvastati ainult õrnad käeraudade jäljed randmetel ning meditsiinilist abi ta ei vajanud. Järgmine kanne numbriga 167 on tervisekaarti tehtud 20.04.2017 ning selle kohaselt on kaebaja õe visiidil väitnud, et ei oma kaebusi ega soovi arsti vastuvõttu. Need asjaolud lükkavad ümber vigastuste tekitamise, fikseerimata jätmise ja kvalifitseeritud meditsiiniabi mitteosutamise kohta esitatu ning seavad koos inspektor-kontaktisiku 17.04.2017 õiendis sisalduvaga kahtluse alla ka väited arstiabi kutsumata jätmisest 05.01.2017 esitatud palve peale.
8.Kaebuses väljendatud palve kõrvaldada PS § 18 rikkumine viitab kohustamiskaebuse esitamise soovile. Eelnevalt juba osundatud Vang S § 11 lg-s 5 ja HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt eeldab niisugune nõue kohustusliku vaidemenetluse läbimist. Kaebuse väidetest ei nähtu aga, et kaebaja oleks eelnevalt esitanud vastavate nõuetega vaide ning kohtu pärimise peale vastustajalt saadud andmed ei kinnita samuti selle olemasolu.
9.Kaebaja selgituste kohaselt pole ta lisaks muule rahul ka ohjeldusmeetmete kasutamisega enda suhtes. Kohtu nõudmise peale vastustaja poolt esitatust nähtuvalt rakendatakse neid täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise tõttu ning selle kohta on koostatud 04.01.2017 ja 04.04.2017 vastavad käskkirjad. Haldusaktist selle adressaadile tulenevate negatiivsete mõjutuste eest kaitseb kõige tõhusamalt tühistamisnõue. Kaebaja ei ole niisugust nõuet esitanud ning piirdub preventiivse tuvastamisnõudega. VangS § 1’ lg-s 5 sätestatu kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti peale halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. 23.02.2017 päringule antud vastuse kohaselt pole kaebaja 04.01.2017 käskkirjade nr 6-4/6-1 ja 6-4/12-1 peale vaiet üldse esitanud. Kaebusele antud täiendava vastuse väidetel on see 04.04.2017 käskkirja nr 6-4/181-1 osas küll olemas, kuid ei nähtu, et vaideotsus oleks juba tehtud. Kuna HKMS § 47 lg-s 1 kehtestatu võimaldab kohustusliku kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui sellest korrast on kinni peetud ning ainult selles ulatuses, milles pole nõuet tähtaegselt rahuldatud, ei ole kaebajal võimalik oma kaebuse nõuet muuta ja kohus ei pea talle selleks vastavat ettepanekut ka tegema.
10.HKMS § 77 lg 1 ning TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on toimikusse esitatud mitmed kaebaja tervislikku seisundit käsitlevad dokumendid. Kuna neis on kajastatud tema eraelulised andmed, millede avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
11.Eeltoodud põhjustel pole kohustamisnõue lubatav ning preventiivse tuvastamisnõuedega ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada. Seetõttu ei pea kohus kaebust menetlema ning võib jätta selle HKMS § 151 lg 1 p 1 ja lg 2 p-le 1 toetudes täies ulatuses läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium