Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1) Sisendkäibemaksu hulgas deklareeritud arvel kajastatud teenus peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt – HCC Solutions OÜ ei müünud kasvava metsa raieõigust kaebajale. HCC Solutions OÜ nimel väljastatud arveid kajastas kaebaja oma käibemaksu arvestuses alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil, seega ei ole kaebaja kohtu arvates soetanud kasvava metsa raieõigust teiselt maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1); 2) Esitatud arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele – HCC Solutions OÜ nimel väljastatud arvetele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti, sest kaebaja ei ostnud HCC Solutions OÜ-lt kasvava metsa raieõigust. 3) Teenus peab olema soetatud arvel näidatud isikult, kuid teenus ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt. Halduskohus nõustus vastustajaga, et raamatupidamisarvestuses teadlikult nõuetele mittevastavate arvete kasutamist ja seeläbi alusetu tagastusnõude tekitamist saab pidada maksupettuseks ning seetõttu ei ole vale ka maksuhalduri poolt kontrollaktis tehtud järeldus kaebaja maksupettuses osalemise kohta, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks on kohtu arvates siiski asjaolu, et arve ei vasta nõuetele ning kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtule suutnud tõendada, et oleks teinud tehingu arvel näidatud müüjaga (HCC Solutions OÜ). Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kaebajapoolne arvete tasumine või tasumata jätmine ei ole maksustamisel asjakohane. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur lähtunud kontrolli läbiviimisel MKS §-s 11 kehtestatud nõuetest, pöördudes kaebaja novembri 2014 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli käigus nii kontrollitava poole kui ka kolmandate isikute (HCC Solutions OÜ, metsamaterjali vedajad, kasvava metsa esmane omanik jm) poole, kellel võis olla informatsiooni vaidlusaluse kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingute kohta. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja omandas küll Kalla ja Siidra maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse, kuid mitte HCC Solutions OÜ-lt, ostis metsa ülestöötamise, väljaveo ja veoteenust ning müüs kinnistult saadud metsamaterjali edasi. Halduskohtu arvates on maksuhaldur, hinnanud kontrollaktis ja maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, asunud õigele seisukohale, et arvetel müüjana märgitud isikul HCC Solutions OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning seetõttu ei saanud HCC Solutions OÜ olla ka raieõiguse tegelikuks müüjaks. Seda, et äriühingu nimel vormistati vaid arved eesmärgiga luua võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks kaebaja poolt, kinnitavad järgmised asjaolud: 1) OÜ RevalCargo juhatuse liige E. Kaart ei tuvastanud kasvava metsa raieõiguse müüja andmeid koheselt, vaid hiljem, tehingu toimumise käigus, mis näitab seda, et algselt ei olnud teada, et kasvava metsa raieõiguse müüjaks võis olla HCC Solutions OÜ. Eeltoodust võib järeldada, et kokkulepitu kohaselt märgiti hiljem kasvava metsa raieõiguse müüjaks HCC Solutions OÜ. 2) Kaebaja ei ole tasunud HCC Solutions OÜ-le Kalla ja Siidra kinnistutelt ostetud kasvava metsa raieõiguse eest, mis kinnitab, et tehinguid kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel ei toimunud. 3) HCC Solutions OÜ ei kinnitanud dokumentaalselt tehinguid kaebajaga ning HCC Solutions OÜ juhatuse liikme R. Redeli seletus ei ole usaldusväärne, mis seab kahtluse alla kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel toimunud Kalla ja Siidra maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingu. 4) Tõeseks ei saa lugeda HCC Solutions OÜ juhatuse liikme R. Redeli seletust selle kohta, et ta ei saanud maksuhaldurile esitada HCC Solutions OÜ raamatupidamise dokumente tõendamaks kasvava metsa raieõiguse müüki OÜ-le RevalCargo, kuna need ei olnud tema valduses. 5) HCC Solutions OÜ juhatuse liige R. Redel ei ole tegelikult juhtinud HCC Solutions OÜ majandustegevust. 6) Kalla ja Siidra maaüksustelt on lühikese aja jooksul müüdud kasvava metsa raieõigust mitmete isikute vahel, mis ei ole tavapärane ning kinnitab täiendavalt, et tegelikkuses ei toimunud tehinguid dokumentides näidatud isikute vahel. OÜ RevalCargo juhatuse liige E. Kaart ja HCC Solutions OÜ juhatuse liige R. Redel olid kauaaegsed tuttavad. E. Kaarti 02.02.2015. a seletuse kohaselt oli R. Redel talle võlgu ammusest ajast, sama kinnitas ka R. Redel oma 12.02.2015. a seletuses,

millest halduskohus järeldas, et isikud olid tuttavad ammusest ajast. Halduskohtu arvates lõi pikaajaline tutvus E. Kaarti ja R. Redeli vahel võimaluse kokku leppida kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingutes, et müük kaebajale vormistatakse HCC Solutions OÜ kaudu, mitte tegeliku müüja kaudu. 7) Käesoleval juhul puuduvad usaldusväärsed tõendid R. Redeli ja HCC Solutions OÜ vahel toimunud kasvava metsa raieõiguse tehingu eest tasumise kohta. 8) Seda, et R. Redel ei ole saanud kasu Kalla ja Siidra maaüksustelt müüdava kasvava metsa ostumüügi tehingult, ei ole tavapärane, millest tulenevalt halduskohus järeldas, et R. Redel ei müünud kasvava metsa raieõigust HCC Solutions OÜ-le ning see omakorda kaebajale; 9) Kaebaja ja R. Redeli vahel 01.12.2014 sõlmitud ärilist koostöölepingut ei saa kohus lugeda usaldusväärseks dokumendiks, sest see ei tõenda üheselt, et R. Redel lähtus abi osutamisel kaebajale nimetatud koostöölepingust. Maksuhalduril oli alust arvata, et pigem võisid E. Kaart ja R. Redel sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tegelikku sisu neile ei avaldatud. 10) MTA poolt läbiviidud HCC Solutions OÜ maksumenetluse nr 030732 raames ilmnes, et HCC Solutions OÜ ei müünud kaebajale Kalla ja Siidra maaüksustelt pärinevat kasvava metsa raieõigust. 11) HCC Solutions OÜ ei tegelenud novembris 2014 majandustegevusega, vaid tegemist oli varifirmale omaste tunnustega äriühinguga. Kaebaja on esitanud maksumenetluses maksuhaldurile tehingute toimumise tõendamiseks hulganisti dokumente. Maksuhaldur on esitatud dokumente hinnanud kogumis muude maksumenetluses kogutud tõenditega ning jõudnud kokkuvõtvalt õigele järeldusele, et arvetel nr 206 ja nr 214 kajastatud poolte vahel pole tegelikkuses tehinguid toimunud, vaid maksuhaldurile esitatud dokumendid on vormistatud üksnes alusetu sisendkäibemaksu deklareerimiseks ning läbi selle ka alusetu tagastusnõude tekitamiseks. Kuna arvetele müüjana märgitud isikul HCC Solutions OÜ-l puudus reaalne majandustegevus, siis ei saanud HCC Solution OÜ olla ka Siidra ja Kalla maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse tegelikuks müüjaks, kuid mitte üksnes see ei ole toonud kaebajale kaasa sisendkäibemaksukohustuse piiramist, vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kokkuvõtlikult asjaolu, et maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumendid olid vormistatud üksnes eesmärgist tekitada kaebajale alusetu tagastusnõue riigi vastu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse üheks kriteeriumiks lisaks formaalsetele, arvele esitatavatele nõuetele, on ka sisuline nõue ehk kaup peab olema reaalselt soetatud arvel näidatud isikult, mitte kelleltki kolmandalt. Riigikohtu halduskolleegium asus 11.02.2015 haldusasja nr 3-3-1-65-14 p-s 9 seisukohale, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Sealjuures tuleb maksuhalduril tõendada ostja pahausksust juhtudel, kus kauba olemasolu üle ei vaielda, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks on alust üksnes juhul, kui kaebaja on käitunud pahauskselt, sest arvele märgitud kaup/teenus on saadud. Kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ja nii kontrollaktis kui maksuotsuses kajastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel ei ole tehinguid toimunud, järelikult ei ole kaebajal õigust tegelikkuses mittetoimunud tehingu kohta väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Käesoleval juhul on kaebaja käitunud halduskohtu arvates pahauskselt, sest on olnud teadlik, et tegelikkuses arvel kajastatud poolte vahel tehingut ei toimunud. Halduskohtu hinnangul kinnitasid kaebaja teadlikkust eelkõige maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud arvel kajastatud äriühingute

seaduslike esindajate omavahelisest tutvusest. Kaebaja pole arvel kajastatud tehingute eest tasunud, kuigi on tasumist maksumenetluse käigus lubanud. Kuigi kaebuses on kaebaja asunud kummalisele seisukohale väidetava nõudeõiguse tekkimise osas ning põhjendanud tasumata jätmist läbi selle, ei ole kohtule eluliselt usutav juba asjaolu, et nii suures mahus tehtavate tehingute korral ei hakka väidetav müüja oma nõudeõigust rakendama. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja teadlikkust kinnitas ka asjaolu, kuidas mittetoimunud tehingud olid vormistatud ja asjaolu, et tehingute tulemusel oli ainukeseks kasu saajaks üksnes kaebaja. Kuna kaebaja on oma raamatupidamisarvestuses teadlikult kasutanud nõuetele mittevastavat arvet ja ei ole maksumenetluses ega kohtus suutnud tõendada, et oleks teinud tehingu arvel näidatud müüjaga (HCC Solutions OÜ), siis on kohtu arvates kaebaja pahausksus tõendatud sooviga vaidlusaluseid arveid kajastada oma raamatupidamises üksnes alusetu tagastusnõude tekitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

Maksusaladuse kaitse ei ole kaebaja suhtes, kes on maksuotsuse adressaat, kohaldatav. Enamus maksutoimiku dokumente seonduvad kolmandate isikute äritegevuse ja maksukohustustega (nt R. Redeli ja HCC Solutions OÜ tehingud, R. Redeli ja T. Keemi tehingud jne). Kaebaja sai osta raieõigused ainult HCC Solutions OÜ-lt. MTA ei väida, et HCC Solutions OÜ ei saanud raieõiguste omanikuks. HCC Solutions OÜ esitas kaebajale lepingu, mille kohaselt oli HCC Solutions OÜ ainus raieõiguste omanik (leping on raieõiguse omandit tõendav dokument). Kaebaja ei saanud isegi hüpoteetiliselt aru, et tehing on näilik või et HCC Solutions OÜ ei olnud raieõiguste müüjaks. Arvete tasumine või tasumata jätmine ei oma käibemaksukohustuse tuvastamisel tähendust. Tegemist on tsiviilõigusliku küsimusega. HCC Solutions OÜ ei ole siiani esitanud kaebajale pretensiooni ega pöördunud kohtusse. Asjaolu, et kaebaja sai tehingust kasu, ei viita kaebaja poolt teostatud maksupettusele. Metsandusvaldkond on riskantne ärivaldkond, kus kasu või kahju tuvastatakse alles projekti lõpus. Loomulikult oli kaebaja eesmärk saada kasu, muud eesmärki ettevõtlusel ei olegi. Kui kaebaja oleks endale teinud kahjuliku tehingu, siis oleks just see asjaolu viidanud maksupettusele (ebatavaline tehing). Kaebaja juhatuse liige ja HCC Solutions OÜ juhatuse liige ei ole seotud isikud, lähedased tuttavad ega midagi muud sellist. Kaebaja ja HCC Solutions OÜ juhatuse liikmete suhtlus on olnud väga katkendlik ja episoodiline. Valga suuruses linnas teavad kõik ühest vanusegrupist isikud üksteist mingil määral, kuid see ei muuda neid omavahel seotuks või „kauaaegseteks tuttavateks“. Õigusaktides ei eksisteeri ühtegi nõuet selle kohta, et isik peab end lepingueelsetes läbirääkimistes kohe alguses tutvustama esmalt kui äriühingu juhatuse liige ja siis alles kui füüsiline isik. Lepingu sõlmimise hetkel oli kaebaja kõik seaduses nõutavad andmed tuvastanud ja need sisestati ka lepingusse. R. Redel andis kõik raamatupidamisdokumendid üle uuele HCC Solutions OÜ esindajale notari juuresolekul. Kui juhatuse liige on dokumendid üle andnud uuele juhatuse liikmele, siis ei saa ta neid enam MTA-le anda. Kaebaja ei saa kontrollida seda, kus või millal soetas raieõigused HCC Solutions OÜ. Kuna raieõigused on õigused, siis on neid võimalik müüa väga lühikese aja jooksul (müügi ettevalmistus ei eelda toiminguid ning omandiõigus läheb üle lepingu sõlmimisel). Raieõiguste omanikuvahetus lühikese aja jooksul on täiesti tavaline ning vaidlusaluseid raieõiguseid oleks ilma igasuguse kahtluseta ostnud kõik suuremad metsandusettevõtted. Hoolas juhatuse liige ei tasu antud olukorras HCC Solutions OÜ arveid, sest kaebajal võib tekkida kahju hüvitamise nõue HCC Solutions OÜ vastu. Samuti ei ole HCC Solutions OÜ teinud antud maksumenetluses MTA-ga piisavalt koostööd. Ärilise koostöö leping on sõlmitud R. Redeliga, mitte HCC Solutions OÜ-ga. Seega puudub sel lepingul antud menetlusega seos.

üksikasjalikult vastatud juba maksuotsuses ning mõistlik oligi halduskohtul keskenduda üksnes asjas tähtsust omavale. Maksuhalduri tõendid ja seisukohad on avaldatud nii kaebajale esitatud kontrollaktis kui ka maksuotsuses eriarvamusele vastates, ning vastustaja ei pea vajalikuks maksumenetluses kogutud tõendite ja nendest tehtud järelduste detailselt ülekordamist kohtumenetluses. Samamoodi ei pea vastustaja hinnangul seda tegema ka halduskohus. Halduskohtu ülesandeks oli käesolevas asjas kontrollida maksustamise aluseks olevaid asjaolusid ning hinnata maksuotsuse õiguspärasust. Halduskohtul tuli otsustada, kumma menetluspoole versioon on eluliselt usutavam – kas MTA versioon, et vormistatud tehingud on näilikud ning vormistatud üksnes soovist tekitada kaebajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, või kaebaja versioon, et arvetel näidatud tehingud on toimunud arvetel näidatud poolte vahel tavapärase majandustegevuse raames. Põhjendades kohtuotsuses seisukohta, et tehinguid poolte vahel ei toimunud, ei pea halduskohus hakkama eraldi põhjendama seda, miks on asjakohatud kaebaja seisukohad tehingute toimumise osas. Kaebajale ei ole määratud maksusumma seetõttu, et maksuhalduri hinnangul puudus HCC Solutions OÜ-l majandustegevus, vaid maksusumma on määratud seetõttu, et maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudis maksuhaldur põhjendatud seisukohale, et poolte vahel pole arvetel märgitud tehinguid tegelikkuses toimunud. Halduskohus on otsuse punktis 13 toonud selgelt välja asjaolud, mis kinnitavad, et poolte vahel tehinguid polnud. Isegi kui HCC Solutions OÜ-l oli mingis osas majandustegevust samal maksustamisperioodil, siis ei kinnita see kuidagi tehingute toimumist kaebajaga. Ka kaebaja poolt täiendava tõendina esitatud OÜ HCC Solutions kontrollaktist nähtub, et MTA pole tuvastanud, et HCC Solutions OÜ oleks kontrollitaval perioodil teinud tehinguid apellandiga (HCC Solutions OÜ kontrollakt p 1.1.1.3). Esmapilgul võib lisatud kontrollaktist küll jääda mulje kui tegutsevast ettevõttest, aga kui võtta kõrvale OÜ RevalCargo maksumenetluses tuvastatud asjaolud (OÜ RevalCargo kontrollakt p 1.3.11), siis polnud HCC Solutions OÜ reaalselt tegutsev äriühing. HCC Solutions OÜ kontrollaktis pole väidetud, et ülejäänud tehingud tõsikindlalt toimusid, vaid MTA lähtus selles kontrollis kogutud andmetest. Tehingute osas kaebajaga on mõlemas kontrollis jõutud samale seisukohale, st tehinguid poolte vahel ei toimunud. Väide majandustegevuse puudumise osas oli üksnes üheks väiteks kogumis, millele tuginedes maksuhalduri siseveendumus tehingute toimumise osas on kujunenud. Meelevaldne on kaebaja hinnang, justkui sooviks maksuhaldur ja halduskohus kaebaja eest tõendeid varjata ja tegelikult on teada, et tehingud on poolte vahel toimunud. Maksumenetluses kogutud tõendid ja kohtumenetluses avaldatud seisukohad ei ole maksuhaldurit ega ka halduskohut veennud tehingute toimumises. Arusaamatuks jääb kaebaja väide uurimiskohustuse rikkumise kohta. Kaebaja on maksumenetluses teinud endast oleneva, et koguda kokku kõik asja otsustamiseks vajalikud tõendeid. Kaebaja pole välja toonud, mis konkreetne tõend jäi MTA-l kogumata või milline konkreetne kaebajat soodustav tõend on MTA poolt RevalCargo OÜ maksumenetluse toimikust eemaldatud. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, et suured majandusettevõtted ostavad täpselt samasugustelt ettevõtetelt raieõigust nagu HCC Solutions OÜ. See asjaolu ei saa kinnitada tehingute reaalset toimumist. Kui kaebaja peab silmas seda, et ka teised ettevõtted on kasutanud oma raamatupidamises võltsarveid, siis see asjaolu ei anna kaebajale õigust ise võltsarveid kajastada. Üksnes formaalselt nõuetele vastavad arved ja lepingud ei kinnita veel tehingute toimumist. Alusetud on kaebaja viited sellele, et dokumentaalselt oli kõik vorminõuetele vastav. Üksnes dokumentide vormistamine tehingutest näiliku mulje jätmiseks ei saa olla äriühingu majandustegevuseks. Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide arve tasumata jätmise kohta. Arve on tasumata seetõttu, et tegelikkuses arvel näidatud tehingut poolte vahel ei toimunud ja seega ei nõua ka HCC Solutions OÜ kaebajalt arve tasumist. Isegi kui pidada arve maksmata jätmise põhjuseks võimalikku nõuet,

siis see seletaks üksnes arvele märgitud käibemaksu tasumata jätmist, mitte aga kogu arve tasumata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

versiooni usutavust kahandab peale selle oluliselt tõsiasi, et OÜ RevalCargo ei ole raieõiguste eest tasunud ning HCC Solutions OÜ ei ole võla sissenõudmiseks samme astunud. Usutavust kahandab ka see, et HCC Solutions OÜ ei esitanud MTA-le raamatupidamise dokumente tõendamaks kasvava metsa raieõiguse müüki OÜ-le RevalCargo ega kinnitanud 2014. a novembri käibedeklaratsiooni INF A ega INF B osas tehingute toimumist OÜ-ga RevalCargo. Samuti on kaebaja poolt esitatud asjaolude loetelu lünklik. Kõnealuste kinnistute omanik T. Keem sai metsateatised 18.03.2014 ja hakkas peale seda otsima raieõiguste ostjat. T. Keem leidis ostuhuvilise R. Redeli 2014. a septembri lõpus. Ringkonnakohus peab usutavaks maksuhalduri järeldust, et R. Redel pidi juba septembris 2014 teadma, et ta ostab kasvava metsa raieõigused, ja järelikult on tõenäoline, et ta leidis ka raieõiguste ostja nende edasimüügi tehinguks enne, kui asus 06.11.2014 HCC Solutions OÜ juhatuse liikme kohale. Samuti kahandab kaebaja versiooni usutavust tõsiasi, et R. Redel oli HCC Solutions OÜ osanik vaid 31.10.-19.12.2014 ehk alla kahe kuu. Ringkonnakohus peab usutavaks maksuhalduri järeldust, et HCC Solutions OÜ omandamine R. Redeli poolt sedavõrd lühikeseks ajaks ei kinnita soovi alustada tõsimeeli äriga tegelemist. MTA alustas 10.11.2014. a korraldusega nr 12.2-3/027579-1 HCC Solutions OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli ning kustutas 19.11.2014. a otsusega nr 12.2.-3/027579-3 HCC Solutions OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Alates 22.12.2014 on HCC Solutions OÜ-l äriregistri andmetel maksuvõlg. Nimetatud asjaolud viitavad kogumis sellele, et HCC Solutions OÜ ei olnud raieõiguse tegelikuks müüjaks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata siinkohal kõiki tõendeid, vaid piirdub kõige olulisemate asjaoludega. Ülejäänud osas viitab ringkonnakohus halduskohtu otsusele, maksuotsusele ja kontrollaktile.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.