lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2977/17

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2977/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4800
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise 29.06.2017, Tartu aeg ja koht Haldusasja number

3-15-2977

Haldusasi

OÜ RevalCargo kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.10.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/029809-32 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ RevalCargo apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ RevalCargo (reg. kood 11014146) Esindaja v.-adv. Margus Reiland Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud Maksu- ja Tolliameti 04.08.2015. a kontrollakt nr 12.2-3/030732-17 (10 lk).
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 31.07.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ RevalCargo on äriühing, kelle põhitegevusala on äriregistri kohaselt kaubavedu maanteel.
2.MTA kontrollis 29.12.2014. a teate (tl I-17) ja 19.01.2015. a korralduse nr 12.2-3/029809-2 (tl I-10-11) alusel OÜ RevalCargo novembrikuu 2014 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. MTA kajastas kontrolli käiku ja tulemusi 28.09.2015. a kontrollaktis nr 12.2-3/029809-29 (tl II-75-79).
3.OÜ RevalCargo esitas kontrollaktile 16.10.2015 eriarvamuse (tl II-107-112).
4.28.10.2015 koostas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/029809-32 (tl II-83-90), millega kohustas kaebajat tasuma maksusumma 20 313 eurot. MTA leidis, et kaebaja on perioodil november 2014 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud kaht HCC Solutions OÜ arvet: - 20.11.2014. a arve nr 206 (tl I-122), millelt on arvestanud sisendkäibemaksu 16 239,60 eurot; - 20.11.2014. a arve nr 214 (tl I-122p), millelt on arvestanud sisendkäibemaksu 4073,40 eurot. OÜ RevalCargo väitel soetas ta nimetatud tehingutega HCC Solutions OÜ-lt kasvava metsa raieõigused Võrumaal Varstu vallas Kangsti külas asuvatel Kalla ja Siidra kinnistutel. MTA leidis, et nimetatud arved ei vasta järgmistele nõuetele: - Kuna tegeliku kasvava metsa raieõiguse müüja isik on teadmata, siis ei saa väita, et teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. - HC Solutions OÜ nimel väljastatud arvetele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti. - Teenus ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt. Maksuotsuse õiguslike alustena on märgitud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1, § 31 lg 1, § 37.
5.27.11.2015 esitas OÜ RevalCargo hiljem täiendatud kaebuse MTA 28.10.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/029809-32 tühistamiseks (tl I-1-8, II-131-135). Kaebaja väitis, et pole maksupettust organiseerinud ega väidetavast maksupettusest teadlik, ta on vaid tavaline ettevõtja, kes tegi tehinguid hariliku majandustegevuse raames. Kaebaja väitis, et ta on raieõiguse ostja, kes on kõik korrektselt teinud. Kaebajale teadaolevalt ei olnud MTA üldse püüdnud maksusummasid HCC Solutions OÜ-lt sisse nõuda, mistõttu oli MTA kaebaja arvates uurimise läbiviimisel hooletu. MTA hooletusest tulenevaid riske ei saa kasutada ära kaebaja õigusvastasel maksustamisel. Kaebaja poolne arvete tasumine või tasumata jätmine ei ole maksustamisel asjakohane. Kaebaja väitis, et oleks HCC Solutions OÜ-le arved tasunud pärast projekti täielikku lõppemist ja tulemi hindamist, kuid pärast seda, kui MTA alustas maksumenetlust, keeldus lubamast kaebajal sisendkäibemaksu maha arvata ning on esitanud väite, justkui kaebaja ei olekski HCC Solutions OÜ-lt raieõigusi soetanud, ei oleks arvete tasumine praegusel hetkel enam ratsionaalne ettevõtja käitumine. Kaebaja poolt majandusliku kasu saamine ei kinnita maksupettuses osalemist. Kaebaja arvates oli tegemist ebaõige järeldusega, sest majandusliku kasu või kahju saamine ei viita pettusele. Tehingute majanduslik kasulikkus või kahjulikkus ei saa olla aluseks sisendkäibemaksu maha arvamise keelamiseks ega saa viidata mistahes pettusele. Kuna kaebaja on saanud raieõiguste omanikuks ja asunud raieõigusi realiseerima nagu omanik, teostanud raiet, vedanud metsamaterjali ja seda edasi müünud, seega pidanuks MTA uurima, kas kaebaja on käitunud heauskselt. MTA ei ole kaebaja hea- ega pahausksuse kohta maksuotsuses ega kontrollaktis esitanud ühtegi seisukohta, rikkudes nõnda oluliselt uurimis- ja motiveerimiskohustust.
6.MTA palus vastuses kaebusele (tl II-100-103) jätta kaebus rahuldamata.
7.Halduskohus jättis 20.04.2016. a otsusega (tl II-156-158p) kaebuse rahuldamata. HCC Solutions OÜ 20.11.2014. a arvete nr 206 ja nr 214 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine oli halduskohtu arvates alusetu, kuna arved ei vasta järgmistele nõuetele:

1) Sisendkäibemaksu hulgas deklareeritud arvel kajastatud teenus peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt – HCC Solutions OÜ ei müünud kasvava metsa raieõigust kaebajale. HCC Solutions OÜ nimel väljastatud arveid kajastas kaebaja oma käibemaksu arvestuses alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil, seega ei ole kaebaja kohtu arvates soetanud kasvava metsa raieõigust teiselt maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja § 31 lg 1); 2) Esitatud arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele – HCC Solutions OÜ nimel väljastatud arvetele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti, sest kaebaja ei ostnud HCC Solutions OÜ-lt kasvava metsa raieõigust. 3) Teenus peab olema soetatud arvel näidatud isikult, kuid teenus ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt. Halduskohus nõustus vastustajaga, et raamatupidamisarvestuses teadlikult nõuetele mittevastavate arvete kasutamist ja seeläbi alusetu tagastusnõude tekitamist saab pidada maksupettuseks ning seetõttu ei ole vale ka maksuhalduri poolt kontrollaktis tehtud järeldus kaebaja maksupettuses osalemise kohta, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks on kohtu arvates siiski asjaolu, et arve ei vasta nõuetele ning kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtule suutnud tõendada, et oleks teinud tehingu arvel näidatud müüjaga (HCC Solutions OÜ). Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kaebajapoolne arvete tasumine või tasumata jätmine ei ole maksustamisel asjakohane. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur lähtunud kontrolli läbiviimisel MKS §-s 11 kehtestatud nõuetest, pöördudes kaebaja novembri 2014 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli käigus nii kontrollitava poole kui ka kolmandate isikute (HCC Solutions OÜ, metsamaterjali vedajad, kasvava metsa esmane omanik jm) poole, kellel võis olla informatsiooni vaidlusaluse kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingute kohta. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja omandas küll Kalla ja Siidra maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse, kuid mitte HCC Solutions OÜ-lt, ostis metsa ülestöötamise, väljaveo ja veoteenust ning müüs kinnistult saadud metsamaterjali edasi. Halduskohtu arvates on maksuhaldur, hinnanud kontrollaktis ja maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, asunud õigele seisukohale, et arvetel müüjana märgitud isikul HCC Solutions OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning seetõttu ei saanud HCC Solutions OÜ olla ka raieõiguse tegelikuks müüjaks. Seda, et äriühingu nimel vormistati vaid arved eesmärgiga luua võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks kaebaja poolt, kinnitavad järgmised asjaolud: 1) OÜ RevalCargo juhatuse liige E. Kaart ei tuvastanud kasvava metsa raieõiguse müüja andmeid koheselt, vaid hiljem, tehingu toimumise käigus, mis näitab seda, et algselt ei olnud teada, et kasvava metsa raieõiguse müüjaks võis olla HCC Solutions OÜ. Eeltoodust võib järeldada, et kokkulepitu kohaselt märgiti hiljem kasvava metsa raieõiguse müüjaks HCC Solutions OÜ. 2) Kaebaja ei ole tasunud HCC Solutions OÜ-le Kalla ja Siidra kinnistutelt ostetud kasvava metsa raieõiguse eest, mis kinnitab, et tehinguid kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel ei toimunud. 3) HCC Solutions OÜ ei kinnitanud dokumentaalselt tehinguid kaebajaga ning HCC Solutions OÜ juhatuse liikme R. Redeli seletus ei ole usaldusväärne, mis seab kahtluse alla kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel toimunud Kalla ja Siidra maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingu. 4) Tõeseks ei saa lugeda HCC Solutions OÜ juhatuse liikme R. Redeli seletust selle kohta, et ta ei saanud maksuhaldurile esitada HCC Solutions OÜ raamatupidamise dokumente tõendamaks kasvava metsa raieõiguse müüki OÜ-le RevalCargo, kuna need ei olnud tema valduses. 5) HCC Solutions OÜ juhatuse liige R. Redel ei ole tegelikult juhtinud HCC Solutions OÜ majandustegevust. 6) Kalla ja Siidra maaüksustelt on lühikese aja jooksul müüdud kasvava metsa raieõigust mitmete isikute vahel, mis ei ole tavapärane ning kinnitab täiendavalt, et tegelikkuses ei toimunud tehinguid dokumentides näidatud isikute vahel. OÜ RevalCargo juhatuse liige E. Kaart ja HCC Solutions OÜ juhatuse liige R. Redel olid kauaaegsed tuttavad. E. Kaarti 02.02.2015. a seletuse kohaselt oli R. Redel talle võlgu ammusest ajast, sama kinnitas ka R. Redel oma 12.02.2015. a seletuses,

millest halduskohus järeldas, et isikud olid tuttavad ammusest ajast. Halduskohtu arvates lõi pikaajaline tutvus E. Kaarti ja R. Redeli vahel võimaluse kokku leppida kasvava metsa raieõiguse ostu-müügi tehingutes, et müük kaebajale vormistatakse HCC Solutions OÜ kaudu, mitte tegeliku müüja kaudu. 7) Käesoleval juhul puuduvad usaldusväärsed tõendid R. Redeli ja HCC Solutions OÜ vahel toimunud kasvava metsa raieõiguse tehingu eest tasumise kohta. 8) Seda, et R. Redel ei ole saanud kasu Kalla ja Siidra maaüksustelt müüdava kasvava metsa ostumüügi tehingult, ei ole tavapärane, millest tulenevalt halduskohus järeldas, et R. Redel ei müünud kasvava metsa raieõigust HCC Solutions OÜ-le ning see omakorda kaebajale; 9) Kaebaja ja R. Redeli vahel 01.12.2014 sõlmitud ärilist koostöölepingut ei saa kohus lugeda usaldusväärseks dokumendiks, sest see ei tõenda üheselt, et R. Redel lähtus abi osutamisel kaebajale nimetatud koostöölepingust. Maksuhalduril oli alust arvata, et pigem võisid E. Kaart ja R. Redel sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tegelikku sisu neile ei avaldatud. 10) MTA poolt läbiviidud HCC Solutions OÜ maksumenetluse nr 030732 raames ilmnes, et HCC Solutions OÜ ei müünud kaebajale Kalla ja Siidra maaüksustelt pärinevat kasvava metsa raieõigust. 11) HCC Solutions OÜ ei tegelenud novembris 2014 majandustegevusega, vaid tegemist oli varifirmale omaste tunnustega äriühinguga. Kaebaja on esitanud maksumenetluses maksuhaldurile tehingute toimumise tõendamiseks hulganisti dokumente. Maksuhaldur on esitatud dokumente hinnanud kogumis muude maksumenetluses kogutud tõenditega ning jõudnud kokkuvõtvalt õigele järeldusele, et arvetel nr 206 ja nr 214 kajastatud poolte vahel pole tegelikkuses tehinguid toimunud, vaid maksuhaldurile esitatud dokumendid on vormistatud üksnes alusetu sisendkäibemaksu deklareerimiseks ning läbi selle ka alusetu tagastusnõude tekitamiseks. Kuna arvetele müüjana märgitud isikul HCC Solutions OÜ-l puudus reaalne majandustegevus, siis ei saanud HCC Solution OÜ olla ka Siidra ja Kalla maaüksustelt kasvava metsa raieõiguse tegelikuks müüjaks, kuid mitte üksnes see ei ole toonud kaebajale kaasa sisendkäibemaksukohustuse piiramist, vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kokkuvõtlikult asjaolu, et maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumendid olid vormistatud üksnes eesmärgist tekitada kaebajale alusetu tagastusnõue riigi vastu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse üheks kriteeriumiks lisaks formaalsetele, arvele esitatavatele nõuetele, on ka sisuline nõue ehk kaup peab olema reaalselt soetatud arvel näidatud isikult, mitte kelleltki kolmandalt. Riigikohtu halduskolleegium asus 11.02.2015 haldusasja nr 3-3-1-65-14 p-s 9 seisukohale, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane. Sealjuures tuleb maksuhalduril tõendada ostja pahausksust juhtudel, kus kauba olemasolu üle ei vaielda, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks on alust üksnes juhul, kui kaebaja on käitunud pahauskselt, sest arvele märgitud kaup/teenus on saadud. Kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ja nii kontrollaktis kui maksuotsuses kajastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel ei ole tehinguid toimunud, järelikult ei ole kaebajal õigust tegelikkuses mittetoimunud tehingu kohta väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Käesoleval juhul on kaebaja käitunud halduskohtu arvates pahauskselt, sest on olnud teadlik, et tegelikkuses arvel kajastatud poolte vahel tehingut ei toimunud. Halduskohtu hinnangul kinnitasid kaebaja teadlikkust eelkõige maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud arvel kajastatud äriühingute

seaduslike esindajate omavahelisest tutvusest. Kaebaja pole arvel kajastatud tehingute eest tasunud, kuigi on tasumist maksumenetluse käigus lubanud. Kuigi kaebuses on kaebaja asunud kummalisele seisukohale väidetava nõudeõiguse tekkimise osas ning põhjendanud tasumata jätmist läbi selle, ei ole kohtule eluliselt usutav juba asjaolu, et nii suures mahus tehtavate tehingute korral ei hakka väidetav müüja oma nõudeõigust rakendama. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja teadlikkust kinnitas ka asjaolu, kuidas mittetoimunud tehingud olid vormistatud ja asjaolu, et tehingute tulemusel oli ainukeseks kasu saajaks üksnes kaebaja. Kuna kaebaja on oma raamatupidamisarvestuses teadlikult kasutanud nõuetele mittevastavat arvet ja ei ole maksumenetluses ega kohtus suutnud tõendada, et oleks teinud tehingu arvel näidatud müüjaga (HCC Solutions OÜ), siis on kohtu arvates kaebaja pahausksus tõendatud sooviga vaidlusaluseid arveid kajastada oma raamatupidamises üksnes alusetu tagastusnõude tekitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II-161-166p, 179-181), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse, st tühistatakse MTA 28.10.2015. a maksuotsus nr 12.2-3/029809-32. Halduskohus ei ole analüüsinud, käsitlenud ega ümber lükanud ühtegi kaebaja argumenti. 1) Kaebaja ei saa ega peagi kontrollima, kas HCC Solutions OÜ-l oli või ei olnud majandustegevust. 2) MTA ei ole väitnud, et kaebaja teadis HCC Solutions OÜ majandustegevuse sisust või majandustegevuse puudumisest. Ilma selle tuvastamiseta ei saa kaebajale midagi ette heita. 3) Raieõiguste müügiks ei vaja ettevõtted kontorit, tööjõudu ega metsatehnikat, sest tegemist on õiguse müügiga. HCC Solutions OÜ oli võimeline raieõigusi müüma ning HCC Solutions OÜ omas faktiliselt vaidlusaluseid raieõigusi enne nende müüki kaebajale. Kaebajale raieõiguste müük ei eeldanud mingi „muu majandustegevuse“ olemasolu HCC Solutions OÜ poolt. HCC Solutions OÜ esitas kaebajale raieõiguste omandamise lepingud, mis kinnitasid, et HCC Solutions OÜ on raieõiguste omanik. 4) HCC Solutions OÜ omandas raieõigused, raieõiguste soetustehingud on kehtivad ja MTA ei ole neid vaidlustanud. Seega oli HCC Solutions OÜ ainus, kes sai neid edasi müüa kaebajale. 5) Tehingud raieõigustega oligi HCC Solutions OÜ majandustegevus, mille olemasolu MTA eitab. Kui äriühing ostab kaupa ja müüb selle edasi, siis on vaieldamatult tegemist majandustegevusega ning vastupidist ei ole võimalik väita. 6) Ka suured metsandusettevõtted ostavad täpselt samasugustelt ettevõtetelt raieõigusi nagu HCC Solutions OÜ. 7) Metsaseaduse (MS) § 37 kohaselt pidi müüja esitama ostjale nõutavad dokumendid, mida ka HCC Solutions OÜ tegi. Järelikult teadis HCC Solutions OÜ raieõiguste müügi regulatsiooni. Dokumentatsioonist (raieõiguste lepingutest) nähtus, et HCC Solutions OÜ on raieõiguste omanik. MTA on varjanud asjaolusid, mis tõendavad, et HCC Solutions OÜ omas majandustegevust. HCC Solutions OÜ müüs kaupa paljudele isikutele sh Forestex Tartu OÜ-le metsamaterjali, FIE-le Ilmas Noorveli, Puit-Profiil AS-le kuivatatud saematerjali, Rahel-Puit OÜ-le puitposte, Reinpaul OÜ-le hakkepuitu jne. Maksutoimikus on HCC Solutions OÜ pangakonto väljavõte, mis on MTA poolt suurel määral kinni kaetud, st osasid pangakonto väljavõtte lõike, mis viitavad HCC Solutions OÜ tehingutele teiste äriühingutega ehk majandustegevusele, on MTA proovinud kaebaja ja kohtu eest varjata. MTA on rikkunud uurimiskohustust, sest on jätnud välja uurimata, kogumata ja maksutoimikusse lisamata tõendid, mis kinnitavad, et HCC Solutions OÜ-l oli tollel perioodil majandustegevus. MTA on HCC Solutions OÜ suhtes tehtud maksuotsusega ise tuvastanud, et HCC Solutions OÜ-l eksisteeris majandustegevus.

Maksusaladuse kaitse ei ole kaebaja suhtes, kes on maksuotsuse adressaat, kohaldatav. Enamus maksutoimiku dokumente seonduvad kolmandate isikute äritegevuse ja maksukohustustega (nt R. Redeli ja HCC Solutions OÜ tehingud, R. Redeli ja T. Keemi tehingud jne). Kaebaja sai osta raieõigused ainult HCC Solutions OÜ-lt. MTA ei väida, et HCC Solutions OÜ ei saanud raieõiguste omanikuks. HCC Solutions OÜ esitas kaebajale lepingu, mille kohaselt oli HCC Solutions OÜ ainus raieõiguste omanik (leping on raieõiguse omandit tõendav dokument). Kaebaja ei saanud isegi hüpoteetiliselt aru, et tehing on näilik või et HCC Solutions OÜ ei olnud raieõiguste müüjaks. Arvete tasumine või tasumata jätmine ei oma käibemaksukohustuse tuvastamisel tähendust. Tegemist on tsiviilõigusliku küsimusega. HCC Solutions OÜ ei ole siiani esitanud kaebajale pretensiooni ega pöördunud kohtusse. Asjaolu, et kaebaja sai tehingust kasu, ei viita kaebaja poolt teostatud maksupettusele. Metsandusvaldkond on riskantne ärivaldkond, kus kasu või kahju tuvastatakse alles projekti lõpus. Loomulikult oli kaebaja eesmärk saada kasu, muud eesmärki ettevõtlusel ei olegi. Kui kaebaja oleks endale teinud kahjuliku tehingu, siis oleks just see asjaolu viidanud maksupettusele (ebatavaline tehing). Kaebaja juhatuse liige ja HCC Solutions OÜ juhatuse liige ei ole seotud isikud, lähedased tuttavad ega midagi muud sellist. Kaebaja ja HCC Solutions OÜ juhatuse liikmete suhtlus on olnud väga katkendlik ja episoodiline. Valga suuruses linnas teavad kõik ühest vanusegrupist isikud üksteist mingil määral, kuid see ei muuda neid omavahel seotuks või „kauaaegseteks tuttavateks“. Õigusaktides ei eksisteeri ühtegi nõuet selle kohta, et isik peab end lepingueelsetes läbirääkimistes kohe alguses tutvustama esmalt kui äriühingu juhatuse liige ja siis alles kui füüsiline isik. Lepingu sõlmimise hetkel oli kaebaja kõik seaduses nõutavad andmed tuvastanud ja need sisestati ka lepingusse. R. Redel andis kõik raamatupidamisdokumendid üle uuele HCC Solutions OÜ esindajale notari juuresolekul. Kui juhatuse liige on dokumendid üle andnud uuele juhatuse liikmele, siis ei saa ta neid enam MTA-le anda. Kaebaja ei saa kontrollida seda, kus või millal soetas raieõigused HCC Solutions OÜ. Kuna raieõigused on õigused, siis on neid võimalik müüa väga lühikese aja jooksul (müügi ettevalmistus ei eelda toiminguid ning omandiõigus läheb üle lepingu sõlmimisel). Raieõiguste omanikuvahetus lühikese aja jooksul on täiesti tavaline ning vaidlusaluseid raieõiguseid oleks ilma igasuguse kahtluseta ostnud kõik suuremad metsandusettevõtted. Hoolas juhatuse liige ei tasu antud olukorras HCC Solutions OÜ arveid, sest kaebajal võib tekkida kahju hüvitamise nõue HCC Solutions OÜ vastu. Samuti ei ole HCC Solutions OÜ teinud antud maksumenetluses MTA-ga piisavalt koostööd. Ärilise koostöö leping on sõlmitud R. Redeliga, mitte HCC Solutions OÜ-ga. Seega puudub sel lepingul antud menetlusega seos.

9.MTA palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-172-174p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse punktides 7-18 toodud põhjendustega. Käesoleval juhul tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et kaebaja ja HCC Solutions OÜ vahel tegelikkuses tehinguid ei toimunud ning arvete kasutamine oli kantud üksnes eesmärgist tekitada kaebajale alusetu tagastusnõue. Halduskohus pole vastanud igale kaebuses toodud seisukohale, kuna kaebaja suhtes viidi läbi maksumenetlus, mille käigus oli kaebajal kaasaaitamiskohustus. Maksukohustuslane peab MTA-le avaldama kõik talle teadaolevad asjaolud kontrollitavate tehingute kohta. Lisaks kaasaaitamiskohustuse täitmisele võimaldati kaebajal pärast kontrollakti koostamist esitada omapoolne seisukoht maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele ja tehtud järeldustele. Kaebajat esindas maksumenetluses sama advokaadibüroo nagu kohtumenetluses ning esitati ka eriarvamus, millele on MTA oma seisukohad avaldanud vaidlusaluses maksuotsuses. Seega oli kaebajale

üksikasjalikult vastatud juba maksuotsuses ning mõistlik oligi halduskohtul keskenduda üksnes asjas tähtsust omavale. Maksuhalduri tõendid ja seisukohad on avaldatud nii kaebajale esitatud kontrollaktis kui ka maksuotsuses eriarvamusele vastates, ning vastustaja ei pea vajalikuks maksumenetluses kogutud tõendite ja nendest tehtud järelduste detailselt ülekordamist kohtumenetluses. Samamoodi ei pea vastustaja hinnangul seda tegema ka halduskohus. Halduskohtu ülesandeks oli käesolevas asjas kontrollida maksustamise aluseks olevaid asjaolusid ning hinnata maksuotsuse õiguspärasust. Halduskohtul tuli otsustada, kumma menetluspoole versioon on eluliselt usutavam – kas MTA versioon, et vormistatud tehingud on näilikud ning vormistatud üksnes soovist tekitada kaebajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, või kaebaja versioon, et arvetel näidatud tehingud on toimunud arvetel näidatud poolte vahel tavapärase majandustegevuse raames. Põhjendades kohtuotsuses seisukohta, et tehinguid poolte vahel ei toimunud, ei pea halduskohus hakkama eraldi põhjendama seda, miks on asjakohatud kaebaja seisukohad tehingute toimumise osas. Kaebajale ei ole määratud maksusumma seetõttu, et maksuhalduri hinnangul puudus HCC Solutions OÜ-l majandustegevus, vaid maksusumma on määratud seetõttu, et maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudis maksuhaldur põhjendatud seisukohale, et poolte vahel pole arvetel märgitud tehinguid tegelikkuses toimunud. Halduskohus on otsuse punktis 13 toonud selgelt välja asjaolud, mis kinnitavad, et poolte vahel tehinguid polnud. Isegi kui HCC Solutions OÜ-l oli mingis osas majandustegevust samal maksustamisperioodil, siis ei kinnita see kuidagi tehingute toimumist kaebajaga. Ka kaebaja poolt täiendava tõendina esitatud OÜ HCC Solutions kontrollaktist nähtub, et MTA pole tuvastanud, et HCC Solutions OÜ oleks kontrollitaval perioodil teinud tehinguid apellandiga (HCC Solutions OÜ kontrollakt p 1.1.1.3). Esmapilgul võib lisatud kontrollaktist küll jääda mulje kui tegutsevast ettevõttest, aga kui võtta kõrvale OÜ RevalCargo maksumenetluses tuvastatud asjaolud (OÜ RevalCargo kontrollakt p 1.3.11), siis polnud HCC Solutions OÜ reaalselt tegutsev äriühing. HCC Solutions OÜ kontrollaktis pole väidetud, et ülejäänud tehingud tõsikindlalt toimusid, vaid MTA lähtus selles kontrollis kogutud andmetest. Tehingute osas kaebajaga on mõlemas kontrollis jõutud samale seisukohale, st tehinguid poolte vahel ei toimunud. Väide majandustegevuse puudumise osas oli üksnes üheks väiteks kogumis, millele tuginedes maksuhalduri siseveendumus tehingute toimumise osas on kujunenud. Meelevaldne on kaebaja hinnang, justkui sooviks maksuhaldur ja halduskohus kaebaja eest tõendeid varjata ja tegelikult on teada, et tehingud on poolte vahel toimunud. Maksumenetluses kogutud tõendid ja kohtumenetluses avaldatud seisukohad ei ole maksuhaldurit ega ka halduskohut veennud tehingute toimumises. Arusaamatuks jääb kaebaja väide uurimiskohustuse rikkumise kohta. Kaebaja on maksumenetluses teinud endast oleneva, et koguda kokku kõik asja otsustamiseks vajalikud tõendeid. Kaebaja pole välja toonud, mis konkreetne tõend jäi MTA-l kogumata või milline konkreetne kaebajat soodustav tõend on MTA poolt RevalCargo OÜ maksumenetluse toimikust eemaldatud. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, et suured majandusettevõtted ostavad täpselt samasugustelt ettevõtetelt raieõigust nagu HCC Solutions OÜ. See asjaolu ei saa kinnitada tehingute reaalset toimumist. Kui kaebaja peab silmas seda, et ka teised ettevõtted on kasutanud oma raamatupidamises võltsarveid, siis see asjaolu ei anna kaebajale õigust ise võltsarveid kajastada. Üksnes formaalselt nõuetele vastavad arved ja lepingud ei kinnita veel tehingute toimumist. Alusetud on kaebaja viited sellele, et dokumentaalselt oli kõik vorminõuetele vastav. Üksnes dokumentide vormistamine tehingutest näiliku mulje jätmiseks ei saa olla äriühingu majandustegevuseks. Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide arve tasumata jätmise kohta. Arve on tasumata seetõttu, et tegelikkuses arvel näidatud tehingut poolte vahel ei toimunud ja seega ei nõua ka HCC Solutions OÜ kaebajalt arve tasumist. Isegi kui pidada arve maksmata jätmise põhjuseks võimalikku nõuet,

siis see seletaks üksnes arvele märgitud käibemaksu tasumata jätmist, mitte aga kogu arve tasumata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
11.Ringkonnakohus võtab uurimispõhimõttest tulenevalt asja materjalide juurde kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud MTA 04.08.2015. a kontrollakti nr 12.2-3/030732-17. Mõlemad pooled on sellele apellatsioonimenetluses tuginenud.
12.Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebaja ostis 20.11.2014 HCC Solutions OÜ-lt kahe kinnistu kasvava metsa raieõigused ja võib esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega kaebus rahuldamata jätta ja selle põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
13.Järgnevalt selgitab ringkonnakohus esmalt, miks on halduskohtu otsus õiguspärane (I), vastab seejärel kaebaja ülejäänud väidetele (II) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III). I
14.HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima muuhulgas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Sellisel juhul saab kohus viidata väite korduvusele ning sellele, et ta nõustub selle väite osas haldusmenetluses juba võetud seisukohaga. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik põhilised vastuväited juba eriarvamuses (tl II-107-112) ning MTA on neile maksuotsuses (tl II-83-88) vastanud. Seega ei olnud halduskohus kohustatud vastama veelkord igale üksikule kaebaja väitele. Siiski peab halduskohus jälgima, et väited sisalduksid juba eriarvamuses ning et maksuotsuses oleks neile ka sisuliselt vastatud.
15.Ringkonnakohus selgitab kaebajale veelkord, et kaebaja versioon tehingu tegelikust toimumisest ei ole tõendeid kogumis hinnates usutav ega tõendatud. R. Redel sai HCC Solutions OÜ juhatuse liikmeks 06.11.2014. Kaebaja väitel ostis R. Redel füüsilise isikuna 12.-14.11.2014 vaidlusalused raieõigused T. Keemilt, müüs need 15.-16.11.2014 edasi HCC Solutions OÜ-le, kes omakorda müüs raieõigused 20.11.2014 edasi OÜ-le RevalCargo. 01.12.2014 sõlmisid R. Redel ja OÜ RevalCargo ärilise koostöö lepingu nr 14/12/02, mille eesmärgiks oli teha koostööd Kalla ja Siidra kinnistutel raietegevuse teostamisel leidmaks OÜ-le RevalCargo metsa raieks ning metsamaterjali veoks ning võõrandamiseks sobivaid koostööpartnereid ning korraldamaks vajadusel metsa raiet ja metsamaterjali vedu. Kaebaja on eelkirjeldatud asjaolud ise 16.10.2015. a eriarvamuses (tl II-107-109p) esitanud. Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud sündmustik ei ole usutav. Ringkonnakohus on seisukohal, et raieõigust ostnud äriühingu poolt müüja juhatuse liikme palkamine raieõiguse teostamiseks raiet ja vedu korraldama viitab sellele, et R. Redel ja kaebaja juhatuse liige E. Kaart tegutsesid koos mõnel varjatud eesmärgil. Ka maksuhaldur on leidnud, et 01.12.2014. a leping ei ole usaldusväärne (kontrollakti p 1.3.9., maksuotsuse p 3.2.8.). Kaebaja

versiooni usutavust kahandab peale selle oluliselt tõsiasi, et OÜ RevalCargo ei ole raieõiguste eest tasunud ning HCC Solutions OÜ ei ole võla sissenõudmiseks samme astunud. Usutavust kahandab ka see, et HCC Solutions OÜ ei esitanud MTA-le raamatupidamise dokumente tõendamaks kasvava metsa raieõiguse müüki OÜ-le RevalCargo ega kinnitanud 2014. a novembri käibedeklaratsiooni INF A ega INF B osas tehingute toimumist OÜ-ga RevalCargo. Samuti on kaebaja poolt esitatud asjaolude loetelu lünklik. Kõnealuste kinnistute omanik T. Keem sai metsateatised 18.03.2014 ja hakkas peale seda otsima raieõiguste ostjat. T. Keem leidis ostuhuvilise R. Redeli 2014. a septembri lõpus. Ringkonnakohus peab usutavaks maksuhalduri järeldust, et R. Redel pidi juba septembris 2014 teadma, et ta ostab kasvava metsa raieõigused, ja järelikult on tõenäoline, et ta leidis ka raieõiguste ostja nende edasimüügi tehinguks enne, kui asus 06.11.2014 HCC Solutions OÜ juhatuse liikme kohale. Samuti kahandab kaebaja versiooni usutavust tõsiasi, et R. Redel oli HCC Solutions OÜ osanik vaid 31.10.-19.12.2014 ehk alla kahe kuu. Ringkonnakohus peab usutavaks maksuhalduri järeldust, et HCC Solutions OÜ omandamine R. Redeli poolt sedavõrd lühikeseks ajaks ei kinnita soovi alustada tõsimeeli äriga tegelemist. MTA alustas 10.11.2014. a korraldusega nr 12.2-3/027579-1 HCC Solutions OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli ning kustutas 19.11.2014. a otsusega nr 12.2.-3/027579-3 HCC Solutions OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Alates 22.12.2014 on HCC Solutions OÜ-l äriregistri andmetel maksuvõlg. Nimetatud asjaolud viitavad kogumis sellele, et HCC Solutions OÜ ei olnud raieõiguse tegelikuks müüjaks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata siinkohal kõiki tõendeid, vaid piirdub kõige olulisemate asjaoludega. Ülejäänud osas viitab ringkonnakohus halduskohtu otsusele, maksuotsusele ja kontrollaktile.

16.Riigikohus on leidnud, et müüja isiku tuvastamine on käibemaksu puhul oluline, sest ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks (RKHKo 05.06.2006, 3-3-1-34-06, p 15). „Kui maksuotsuse faktiliseks aluseks on järeldus, et ostja pidi teadma, et müüja pole tegelik müüja, on oluline see, kas ostja on vajalikul määral täitnud hoolsuskohustust ja kuidas jaguneb tõendamiskoormus maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel“ (RKHKo 24.01.2011, 3-3-1-73-10, p 14). Hoolsusnõuete eiramine võib käibemaksu osas viia järelduseni, et oma hooletuse tõttu ei suuda maksukohustuslane kõrvaldada maksuhalduri põhjendatud kahtlust tegelike müüjate osas; kuna käibemaksu puhul on müüja kindlakstegemine maksuõiguslikult oluline, siis tähendaks selline järeldus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusvastasust (RKHKo 20.01.2010, 3-3-1-74-09). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole käesoleval juhul järginud piisavalt hoolsuskohustust. Maksuhalduri põhjendused hoolsuskohustuse rikkumise osas on küll napid (kontrollakti p 1.3.1., maksuotsuse p 3.2.4.), kuid asjaolusid arvestades siiski piisavad. Ka ringkonnakohus leiab, et kui eeldada kaebaja kasuks, et tahtlus puudus, siis oli kaebaja poolt HCC Solutions OÜ suhtes piisava taustakontrolli tegemata jätmine eelnimetatud asjaolude valguses hooletu ja rikkus hoolsuskohustust.
17.Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri poolt nimetatud maksuotsuse õiguslikke aluseid (KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1, § 37) tuleb pidada piisavaks. II
18.Vastuseks apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
19.Kaebaja väitel esitas HCC Solutions OÜ kaebajale raieõiguste omandamise lepingud ja ka kõik muud nõutavad dokumendid, mis kinnitasid, et HCC Solutions OÜ on raieõiguste omanik. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja ei saanud usaldada ainult HCC Solutions OÜ poolt esitatud andmeid, vaid pidi hoolsuskohustustest lähtuvalt ise teostama piisava taustauuringu.
20.Kaebaja väitel oli HCC Solutions OÜ ainus, kes sai raieõigusi kaebajale müüa. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhtumil on tegelik müüja tuvastamata.
21.Kaebaja väitel ostavad ka suured metsandusettevõtted täpselt samasugustelt ettevõtetelt raieõigusi nagu HCC Solutions OÜ. Ringkonnakohus nõustub selle väite osas maksuhalduriga, et kui kaebaja peab silmas seda, et ka teised ettevõtted on kasutanud oma raamatupidamises võltsarveid, siis see asjaolu ei anna kaebajale õigust ise võltsarveid kajastada.
22.Kaebaja väitel müüs HCC Solutions OÜ kaupa paljudele isikutele sh Forestex Tartu OÜ-le metsamaterjali, FIE-le Ilmas Noorveli, Puit-Profiil AS-le kuivatatud saematerjali, Rahel-Puit OÜ-le puitposte, Reinpaul OÜ-le hakkepuitu jne. Ringkonnakohus ei sea seda väidet kahtluse alla, kuid leiab, et see asjaolu ei mõjuta järeldusi käesolevas asjas.
23.Kaebaja väitel ei ole maksusaladuse kaitse kaebaja suhtes, kes on maksuotsuse adressaat, kohaldatav. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et maksuhaldur peab võimaldama maksukohustuslase advokaadile ligipääsu olulistele ja asjakohastele tõenditele niivõrd kuivõrd ta ise neile maksuotsuses tugineb. Käesoleval juhtumil ei ole aga maksuhaldur rikkunud kuidagi kaebaja menetlusõigusi.
24.Kaebaja väitel ei oma arvete tasumine või tasumata jätmine käibemaksukohustuse tuvastamisel tähendust, sest tegemist on tsiviilõigusliku küsimusega. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Maksuhaldur hindab tõendeid kogumis. Kui müügiarve jääb tasumata, siis peab sel olema tavapärase äriloogikaga ühilduv usutav seletus. Käesoleval juhtumil kaebaja sellist seletust ei andnud. Pigem viitavad kaebaja väited, et arvete tasumata jätmise põhjustas maksuhalduri tegevus, otsitud põhjustele. Ringkonnakohus peab usutavaks, et kaebajal polnud plaaniski vaidlusaluseid arveid tasuda, kuna need on fiktiivsed.
25.Kaebaja väitel ei ole HCC Solutions OÜ juhatuse liige R. Redel ja kaebaja juhatuse liige E. Kaart seotud isikud ega lähedased tuttavad. Valga suuruses linnas teavad kõik ühest vanusegrupist isikud üksteist mingil määral. Ringkonnakohus leiab, et ka „mingil määral“ teadmisest piisab antud juhul. Just asjaolu, et mõlemad nimetatud isikud on pärit ühest väiksemast linnast ja on ühest vanusegrupist, viitabki sellele, et nad on pikaaegsed tuttavad. Kaebaja on ise oma eriarvamuses nimetatud isikute isiklikule tutvusele tuginenud: „Ettevõtluses on tavaline, et ettevõtja võtab kontakti oma isikliku tuttavaga ning otsib sellisel viisil endale potentsiaalseid tehingupartnereid“ (tl II-108). Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et korrapärase tehingu korral ei tõusetu küsimus tehingu poolte isiklikust seosest.
26.Kaebaja väitel andis R. Redel kõik raamatupidamisdokumendid üle uuele HCC Solutions OÜ esindajale notari juuresolekul, mistõttu ei saanud ta neid enam MTA-le anda. Ringkonnakohus peab seda väidet otsituks. R. Redel ei esitanud maksuhaldurile ka dokumenti, millega andis üle HCC Solutions OÜ majandustegevuse dokumendid peale äriühingu müümist.
27.Kaebaja väitel on ärilise koostöö leping sõlmitud R. Redeliga, mitte HCC Solutions OÜ-ga, mistõttu puudub sel lepingul antud menetlusega seos. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Viidatud leping on oluline tõend, mis viitab nii R. Redeli ja E. Kaarti seotusele kui ka eelneva raieõiguste müügitehingu küsitavusele. III
28.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
29.HKMS § 108 lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja