kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-17-1147 28.06.2017, Tartu Mare Priks Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses pastapliiatsite maksikirjaga saatmisega.
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Tagastada Maivo Kärdi kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus edastada kaebajale.
Muud selgitused
Asjaolud
1.29.05.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse järgi on M. Kärt pöördunud vangla poole küsimusega, kas maksikirjaga on võimalik kinnipeetavale saata läbipaistvaid, ilma vedruta pastapliiatseid (5 tk). Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördumine registreeritud vanglas 10.05.2017 märgukirjana, millele vangla on vastanud, et vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 28 lg-le 4 võib vanglateenistus VangS § 15 lg-s 2 sätestatud alustel täiendavalt keelata kirja teel saadetavaid asju. Kuivõrd pastapliiatsi tindi sisse on võimalik peita keelatud aineid ja pastapliiatsite läbiotsimine on ressursimahukas, on maksikirja teel kinnipeetavale pastapliiatsite saatmine (julgeoleku tagamiseks) keelatud. Kaebaja märgib kaebuses, et tema hinnangul on tegu diskrimineerimisega, sest vahistatutele on lubatud maksikirjaga saata pastapliiatseid, kuid vangistuses viibijatele mitte. Kaebusele ei ole juurde lisatud muid dokumente ega ole esitatud taotluseid.
2.Tartu Halduskohus jättis 31.05.2017 määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv või esitada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Määruses oli märgitud, et kaebaja peab viitama, millise konkreetse HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega ta kohtu poole pöördub ning esitama kohtule tõendid, kuidas ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.
3.05.06.2017 saabus Tartu Halduskohtusse M. Kärdi puuduste kõrvaldamise avaldus. Avalduses on märgitud, et kaebaja pöördub kohtusse kaebusega, et kohustada Tartu Vanglat muutma vangla kodukorra punkti 7.1.18, kuna kaebaja hinnangul on tegu diskrimineerimisega. Avaldusele oli lisatud juurde Tartu Vangla 19.05.2017 vastus nr 2-3/1228-2.
4.Tartu Halduskohus esitas 08.06.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule esitada M. Kärdi 09.05.2017 vanglale esitatud pöördumine ja selgitada kohtule, kas M. Kärt on vangla 19.05.2017 vastusele nr 2-3/1228-2 esitanud vaide. Kohus palus, et kui kaebaja on esitanud vanglale muid pöördumisi seoses kaebuses toodud asjaoludega, siis esitada need kohtule.
5.Tartu Vangla esitas 14.06.2017 vastusega nr 1-10/175-2 M. Kärdi poolt 09.05.2017 vanglale esitatud pöördumise seoses maksikirjaga pastapliiatsite saatmisega. Tartu Vangla märkis vastuses kohtule, et peale 09.05.2017 pöördumise ei ole M. Kärt vanglale teisi seesuguse sisuga pöördumisi esitanud.
6.Tartu Halduskohus esitas 20.06.2017 kohtunõude Tartu Vanglale, milles palus kohut teavitada, kas M. Kärt on vanglale esitanud Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 muutmise taotluse või nimetatud kodukorra punktile vaide. Kohus palus, et vangla teavitaks, kas neile teadaolevalt on M. Kärt esitanud Justiitsministeeriumile seoses Tartu Vangla kodukorra p-ga 7.1.18 vaideid.
7.Tartu Vangla 26.06.2017 vastusest nr 1-10/175-4 nähtub, et vangale teadaolevalt ei ole M. Kärt Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 vaidlustanud (vaideid või taotluseid esitanud)
Kohtu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas M. Kärdi kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
9.Tartu Halduskohus jättis 31.05.2017 määrusega M. Kärdi kaebuse käiguta, andes kaebajale võimaluse kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. Nimetatud määrusega selgitas kohus kaebajale, et kaebajal tuleb esitada kohtule oma nõue, tõendada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ning tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv või maksejõuetuse korral esitada kohtule riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.
10.M. Kärt esitas kohtule 04.06.2017 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et ta taotleb kohustada Tartu Vanglat muutma vangla kodukorra p-i 7.1.18. Kõnealuse vastusega esitas M. Kärt kohtule Tartu Vangla 19.05.2017 vastuse nr 2-3/1228-2, millest kohus järeldab, et nimetatud dokument on kaebaja poolt esitatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tõendava dokumendina.
11.Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 järgi on Tartu Vangla direktori poolt Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele keelatud täiendavalt lisaks VSkE § 641 sätestatud esemetele ja ainetele VangS § 15 lg-le 2 vastavad kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, va vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats (kuni 5 tk) ja värvipliiatsid (12 tk). Eeltoodust nähtub, et pastapliiatseid on võimalik kinnipeetaval soetada vaid vangla vahendusel, st maksikirjaga pastapliiatsite saatmine kinnipeetavale ei ole lubatud.
12.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või
vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
13.Kohtu hinnangul ei ole M. Kärt läbinud kaebuse esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et M. Kärt on 09.05.2017 pöördunud Tartu Vangla poole selgitustaotlusega (registreeritud 10.05.2017 nr 2-3/1228-1 all), millele Tartu Vangla on 19.05.2017 vastanud (nr 2-3/1228-2). Vanglale esitatud selgitustaotlus ja vangla vastus sellele kätkeb endas küsimust, miks on kaebajale antud vastuolulist infot maksikirjaga pastapliiatsite saatmise kohta, miks kinnipeetavale ei ole võimalik maksikirjaga pastapliiatseid saata ja kas maksikirjaga pastapliiatsite saatmise mitte võimaldamise näol võib olla tegu kinnipeetavate diskrimineerimisega (võrreldes vahistatutega). Tartu Halduskohtu 31.05.2017 kohtumääruses on märgitud, et kaebaja peab kohtule selgitama, milliste nõuete menetlemist ta soovib, millist haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib ning esitama kohtule tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid. M. Kärt on 04.06.2017 kohtule esitatud vastuses märkinud, et on Tartu Vangla poole pöördunud märgukirjaga ja samas ka selgitustaotlusega. Samas vastuses on M. Kärt märkinud, et ta soovib, et kohus kohustaks vanglat muutma vangla kodukorra p-i 7.1.18. Kaebaja on kohtule esitanud vangla 19.05.2017 vastuse 2-3/1228-2. Tartu Vangla 14.06.2017 vastusest nähtub, et M. Kärt ei ole esitanud vangla 19.05.2017 vastusele vaiet ega ole esitanud vanglale seoses pastapliiatsite maksikirjaga saamise teemal muid pöördumisi. Tartu Vangla 26.06.2017 vastusest nähtub, et M. Kärt ei ole esitanud Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 muutmisega seoses vanglale teadaolevalt vaideid ega muid taotluseid. 04.06.2017 kohtule esitatud vastuses tõdeb kaebaja ise, et on vangla poole pöördunud märgukirjaga ja samas selgitustaotlusega (st 09.05.2017 pöördumine vangla poole) ja vangla on kaebaja pöördumist käsitlenud märgukirja ja selgitustaotlusena. Seega ei ole kohtul võimalik järeldada, et M. Kärdi 09.05.2017 vanglale esitatud pöördumine ei ole märgukiri või selgitustaotlus. Nimetatust tulenevalt ei ole kohtul võimalik järeldada, et M. Kärdi 09.05.2017 vanglale esitatud pöördumist saaks käsitleda vanglale esitatud kaebusena vangla kodukorra p-i 7.1.18 muutmiseks. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et kaebusega kohtu poole pöördumiseks (käesoleval juhul vangla kodukorra p-i 7.1.18 muutmist taotledes), peaks kaebaja esmalt samasisulise nõudega pöörduma vangla poole ning kui vangla tema nõuet ei rahulda, siis esitama vanglale vaide. Kui kaebaja ei ole vaidemenetluse tulemusega rahul, on tal alles seejärel õigus kaebusega kohtu poole pöörduda.
14.Eeltoodust nähtub, et M. Kärt ei ole pöördunud vangla poole taotlusega muuta Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 ega ole esitanud vangla 19.05.2017 vastusele vaiet, mistõttu saab järeldada, et M. Kärdil on läbimata kohtusse pöördumise eeldusena kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1, VangS § 11 lg 5). Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
15.Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et kaebaja ei ole tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu ega ole esitanud kohtule taotlust vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuigi kohus on 31.05.2017 kohtumääruses nimetatust selgesõnaliselt kaebajat informeerinud. Kuivõrd
kaebaja ei ole läbinud kaebuse kohtule esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kohus seetõttu kaebuse tagastab, ei kuulu riigilõivu tasumise küsimus lahendamisele.
16.Seega kohus tagastab M. Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.