kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon
Edasikaebamise kord
3-17-904 06.07.2017 Mare Priks Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla vastu seoses 20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi hüvitamisega summas 20 eurot Tagastada Maivo Kärdi kaebus tervikuna. Kohtumäärus saata kaebajale. Avaldada kohtulahend muutmata kujul. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 28.04.2017 Tartu Vanglas kinni peetava isiku Maivo Kärdi (Kärt) kaebus. Kaebuse järgi soovib M. Kärt, et vangla hüvitaks talle varalise kahju summas 20 eurot seoses 20 ümbriku ja 10 margi kadumisega. M. Kärt palub, et kohus võtaks kaebuse menetlusse ja rahuldaks selle täies mahus. Kaebaja palub, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja märkis, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses eksis ta markide arvuga, märkides 10 asemel 20. Kaebusele on juurde lisatud kaebaja vabakasutuskonto väljavõte perioodi 26.12.2016-26.04.2017 kohta ning Tartu Vangla 20.04.2017 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 1-13/40-2 (edaspidi Tartu Vangla 20.04.2017 otsus).
2.Tartu Halduskohus esitas 16.05.2017 kohtunõude Tartu Vanglale, milles palus kohtule esitada M. Kärdi poolt Tartu Vanglale 28.02.2017 esitatud kahju hüvitamise taotlus ja muud kaebaja poolt käesolevas asjas vanglale esitatud pöördumised.
3.Tartu Vangla esitas 17.05.2017 kohtunõudele vastuse, milles märkis, et M. Kärt ei ole vanglale esitanud muid pöördumisi seoses talle kuulunud 20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi väärtuse hüvitamisega, peale 28.02.2017 kahju hüvitamise taotluse. Vangla esitas kohtule. M. Kärdi 27.02.2017 kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 28.02.2017 nr 1-13/40-1 all).
4.Tartu Halduskohtu 24.05.2017 määrusega jäeti M. Kärdi kaebus käiguta ja anti kaebajale võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus, et kaebaja esitaks kohtule tõendid, millest nähtuks, et kaebaja varalise kahju hüvitamise taotlus ei ole alusetu. Kohus palus ka et kaebaja kinnitaks kahju hüvitamise nõude ulatust ja nõude alust.
5.29.05.2017 saabus Tartu Halduskohtusse M. Kärdi puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja märgib, et peale maksikirja saamist on ta olnud kirjavahetuses vaid nelja inimesega. Kaebaja lisas oma väidete tõendamiseks väljavõtte enda kirjavahetuse kaardist (kahel leheküljel).
6.22.06.2017 esitas M. Kärt halduskohtule päringu, milles soovis teada, kas kohtuni on jõudnud kaebaja kaks kirja, milledest ühes oli kirja väljasaatmiskaardi koopia. Halduskohus vastas 30.06.2017 M. Kärdi pöördumisele, et kohtuni on jõudnud kaks M. Kärdi pöördumist (üks haldusasjas nr 3-17-904 ja teine haldusasjas nr 3-17-1147).
7.30.06.2017 esitas Tartu Halduskohus seisukoha nõude Tartu Vanglale, milles palus vanglal esitada põhjendatud seisukoht M. Kärdi kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse kohta ja esitada seisukoht kompromissi võimalikkuse kohta. Juhul, kui vangla on seisukohal, et M. Kärt on ise kõnealused kirjamargid ja kirjaümbrikud ära kasutanud, palus kohus, et vangla esitaks nimetatut kinnitavad tõendid.
8.Tartu Vangla esitas 04.07.2017 vastusega nr 1-10/158-4 vastuse, milles märkis, et ei näe võimalust kaebajaga kompromissi saavutamiseks. Vangla vastuse kohaselt on kaebaja ise ära kasutanud kõnealused kirjaümbrikud ja kirjamargid. Nimetatu tõendamiseks esitas vangla M. Kärdi kirjavahetuse kaardi (kokku neljal leheküljel).
Kohtu seisukoht
9.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas M. Kärdi kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
10.Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11.Tartu Vangla 20.04.2017 otsusega jäeti M. Kärdi kahju hüvitamise taotlus (summas 20 eurot) seoses 20 kirjaümbriku ja 20 kirjamargi kadumisega, rahuldamata.
12.Tartu Vangla on 20.04.2017 otsuses põhjendanud, et kahju hüvitamise eeldusena tuleb tuvastada varalise kahju tekkimine, vangla õigusvastane tegevus, põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastasuse tegevuse vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vangla on nimetatud otsuses kirjeldanud, et 25.02.2017 öösel võeti M. Kärdilt isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelu kohaldamise tõttu ära kõik asjad. Valvur R. Maalinn paigutas kõik M. Kärdilt võetud asjad kartseri laos asuvasse kappi. Ära võetud isiklike asjade seas olid ka kirjaümbrikud ja kirjamargid, kuid kõik need oli kasutatud – kasutamata kirjaümbrikke ja kirjamarke M. Kärdi asjade seas ei olnud. Vangla on märkinud, et on väheusutav, et M. Kärdi asju transportides kaoksid ära kasutamata kirjamargid ja kirjaümbrikud ja et nimetatud asjade kogemata maha kukkumine jääks märkamata. Tartu Vangla 20.04.2017 otsuses on märgitud, et kuna M. Kärdi kirjavahetuse kaardist nähtub, et peale 30.01.2017, kui kaebajale saabus maksikiri (kus oli 10 kirjamarki ja 20 kirjaümbrikut), on kaebaja olnud kirjavahetuses mitmete isikutega, on põhjust arvata, et M. Kärt on talle maksikirjaga saabunud kirjamargid ja kirjaümbrikud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajaks juba ise ära kasutanud.
13.M. Kärt esitas kohtule enda kirjavahetuse kaardi kahel leheküljel, millest nähtub, et perioodil 30.01.2017–25.02.2017 on kaebaja saatnud kirju 5 inimesele. Tartu Vangla on 04.07.2017 esitanud kohtule M. Kärdi kirjavahetuse kaardi väljavõtte neljal leheküljel. Vangla saadetud M. Kärdi kirjavahetuse kaardi väljavõttest nähtub, et perioodil 30.01.2017–25.02.2017 on M. Kärt saatnud välja 15 kirja, nii eraisikutele, asutustele kui vangistuses viibivatele isikutele (viimane kõnealusel perioodil välja läinud kiri on 19.02.2017).
14.Tartu Vangla on 04.07.2017 vastuses nr 1-10/158-4 selgitanud, et eluliselt ei ole usutav, et M. Kärdil pidi 26.02.2017 (kui kaebaja esitas soovi oma asjade seast saada kirjaümbrikke ja kirjamarke) alles olema kõik 30.01.2017 maksikirjaga saabunud kirjaümbrikud ja kirjamargid. M. Kärdi kirjavahetuse kaardi järgi nähtub, et kaebaja on saatnud 10 kirja perioodil 05.02.2017– 19.02.2017 ja viis kirja perioodil 30.01.2017–02.02.2017. Seega, kaebaja on perioodil 30.01.2017–19.02.2017 saatnud kokku 15 kirja, mitte neli kirja, nagu on kaebaja kohtule väitnud. Vangla on märkinud, et eluliselt on väheusutav, et valvur R. Maalinn oleks M. Kärdi asju kappi transportides ära kaotanud ainult M. Kärdi kirjamargid ja kirjaümbrikud. Vangla on ka selgitanud, et on väheusutav, et valvur R. Maalinn oleks M. Kärdi kirjamargid ja kirjaümbrikud enda jaoks ära võtnud, seda enam, et M. Kärdi asjade seas olid alused, millele varem kirjamargid kinnitusid. Vangla on märkinud, et kuigi M. Kärt on maksikirjaga saanud rohkem kirjaümbrikke, kui ta oli omal kulul välja saatnud, ei ole välistatud, et M. Kärt on saatnud kirjaümbrikke teistele kinnipeetavatele või kasutanud neid mõnel muul eesmärgil.
15.Kaebaja soovib, et Tartu Vangla hüvitaks talle kaduma läinud 20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi väärtuse summas 20 eurot. Arvestades kohtule kaebaja ja vangla poolt esitatud materjale, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et vangla vastutaks 20 kirjaümbriku ja 10 margi kadumise eest ja seetõttu oleks kohustatud kaebajale hüvitama 20 eurot. Lähtudes kirjavahetuse kaardist saab järeldada, et M. Kärt on kasutanud kõnealusel perioodil ise vähemalt 15 kirjaümbrikku ja vähemalt 5 kirjamarki. Kohus ei pea usutavaks, et Tartu Vangla valvur R. Maalinn võiks endale võtta M. Kärdile kuuluvaid kirjamarke ja kirjaümbrikuid. Samuti ei ole kohtu jaoks usutav, et M. Kärdi kasutamata kirjamargid ja kirjaümbrikud võisid kaebaja asjade transportimise käigus või hiljem kapis asudes kaduma minna. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kaebaja poolt perioodil 30.01.2017–19.02.2017 kasutamata kirjamargid ja kirjaümbrikud on kaebaja ise ära kasutanud, kas enda tarbeks, teistele kinnipeetavatele neid andes või muul viisil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega ilmselegeid asjaolusid, mis näitaksid, et kaebaja poolt perioodil 30.01.2017– 19.02.2017 kasutamata kirjaümbrikud ja kirjamargid on ära võetud vangla poolt või muul viisil vangla õigusvastase tegevuse tõttu kaduma läinud. Seega, ei saa kohus käesoleval ajal asuda seisukohale, et vangla vastutaks varalise kahju tekkimise eest ja peaks M. Kärdile maksma hüvitist.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Kärdi kaebus tuleb tagastada.
17.HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse kui ilmselgelt perspektiivitu kaebuse ning kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eelnimetatud säte võimaldab kohtul tagastada ka eduväljavaateta kaebuse. Kohus märgib, et M. Kärdil ei ole võimalik saavutada esitatud kaebusega varalise kahju hüvitamist summas 20 eurot seoses 20 kirjaümbriku ja 10 kirjamargi kadumisega ning kohus tagastab M. Kärdile tema kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
18.Kuivõrd käesoleva määrusega tagastab kohus M. Kärdi kahju hüvitamise taotluse, puudub vajadus kaebaja esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.
19.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kohtulahend kuulub avalikustamisele pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.