lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1295/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1295/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1022
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number

3-17-1295

Määruse kuupäev

27. juuni 2017, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

I. Š taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 30.05.2017 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/540-1 täitmise peatamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
2.Kohustada Viru Vanglat hoiduma I. Š i suhtes kohaldatud kartserikaristuse (Viru Vangla 30.05.2017 käskkirja nr 6-3/540-1 alusel) täitmisele pööramisest kahe ööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla 30.05.2017 käskkirjaga nr 6-3/540-1 määrati I. Š le VangS § 67 p 1 ja VangS § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Käskkirja põhjenduste kohaselt oli kinnipeetav I. Š Viru Vangla 23.02.2017 käskkirjaga nr 6-2/232-1 määratud tööle majandustööde abitööliseks V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 23.02.2017. Kaebaja keeldus 10.05.2017 tööle asumise korralduse täitmisest, viidates tervisehädadele. Meditsiiniosakonna õde kontrollis kaebaja tervislikku seisundit ja ei tuvastanud tervisehäireid, mis annaksid aluse teda tööst vabastada. Kaebajale anti uuesti korraldus asuda tööle, kuid kaebaja korraldusele ei allunud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 15.06.2017 (vanglas registreeritud 16.06.2017) vaide Viru Vanglale 30.05.2017 käskkirja nr 6-3/540-1 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leiab esitatud vaides, et ei ole distsipliinirikkumist toime pannud, kuna kasutas oma seaduslikku õigust mitte asuda tööle terviseseisundist tulenevalt. Distsiplinaarkaristus 45 ööpäevaks kartserisse paigutamiseks on kaalutlusvigadega, ebaproportsionaalne (kuna kaebaja on väikeste vahedega kinnipidamisasutuses viibimise ajal olnud karteris 378 ööpäeva) ja rikub piinamise keeldu.
3.Kaebaja esitas 15.06.2017 (kohtus registreeritud 19.06.2017) Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja Viru Vangla 30.05.2017 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/540-1 täitmise peatamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane, kaalutlusvigane ning ebaproportsionaalne, arvestades, et kaebaja on karteris viibinud samalaadsete rikkumiste eest 378 ööpäeva. Üksikvangistus on kahjustanud kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Kaebaja leiab, et vajab õiguskaitset sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017 määrusele haldusasjas nr 3-17-533, kus vanglal keelati kinnipeetava edasine jätkuv kinnipidamine kartserirežiimil viie ööpäeva vältel.
4.Tartu Halduskohus küsis 19.06.2017 kohtunõudes Viru Vangla seisukohta esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele.

3-17-1295

5.Viru Vangla palus oma 22.06.2017 vastuses jätta taotlus rahuldamata. Vangla põhjendab, et arst on hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Kehtiv õigus lubab karistada distsiplinaarkorras kinnipeetavat maksimaalselt kuni 45 ööpäevase kartserikaristusega. VangS § 65 lg 1 kohaselt üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe, millega välditakse põhjendamatut viivitust täitmisele pööramisel. Karistuse mõju on suurim siis, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Distsiplinaarkaristuse täideviimise poolt kõneleb avalik huvi (distsipliini tagamine vanglas). Distsiplinaarkaristuste määramine järjestikku on seaduse ja kohtupraktikaga (RKHK 3-3-1-79-12, p 10) kooskõlas. Kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuste liik, määr ja kuhjumine on otseselt tingitud kinnipeetava enese teadlikest rikkumistest (korduv põhimõtteline allumatus korraldusele asuda tööle). Isiku terviseseisund ei takista meditsiinitõendi kohaselt kartserikaristuse kandmist. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid karistuse ärakandmisel pöördumatult või olulisel määral kahjustatud. Kaebajal on võimalik nõuda alusetu distsiplinaarkaristuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus või täitmine (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.
7.Vangistusseadusest (VangS) ei tulene piirangut, millise perioodi vältel järjestikku võib kinnipeetav viibida kartserirežiimil. VangS § 63 lg 1 p 4 sätestab üksnes, et konkreetse distsiplinaarkaristuse raames võib kinnipeetavale määrata karistuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Seevastu ei ole Riigikohus 21.03.2013 otsuse nr 3-3-1-79-12 p-s 10 pidanud õigusvastaseks seda, et kinnipeetav viibib kartserirežiimil erinevate distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise korral järjestikku üle 45 päeva.
8.Käesoleval juhul on I. Š esialgse õiguskaitse taotluses palunud peatada Viru Vangla 30.05.2017 käskkirja nr 6-3/540-1 täitmine kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja esitas Viru Vanglale 15.06.2017 vaide Viru Vangla 30.05.2017 käskkirja nr 6-3/540-1tühistamiseks. Taotluses ta märgib, et ta on järjest üle 378 ööpäeva viibinud kartseris, väikeste vahedega on ta olnud kartseris 640 ööpäeva.
9.Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 30.05.2017 käskkirjaga nr 6-3/540-1 karistati kinnipeetav I. Š i distsiplinaarkorras vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja töökohustuse rikkumise eest 45 ööpäevase kartserikaristusega. Karistus pöörati täitmisele 16.06.2017. Kaebaja I. Š kannab alates 16.06.2017 kuni praeguseni kartserikaristust. Viru Vangla sõnul on alates 01.05.2017 kuni käesoleva hetkeni (26.06.2017) kaebaja viibinud kartserirežiimil.
10.Viru Vangla rõhutab oma vastuses, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuste liik, määr ja kuhjumine on otseselt tingitud kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumisest (korduv põhimõtteline allumatus korraldusele asuda tööle). Väide, et kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tööd teha, on otsitud ja põhjendamata. Viru Vangla tervishoiutöötajad on hinnanud kaebaja tervist ja leidnud, et isik on võimeline tegema koristustöid.

3-17-1295

11.Kartserirežiimilt vabastamine kartserikaristuse kandmise ajal kahjustab avalikku huvi, mis seisneb vajaduses tagada vangla julgeolek. Kinnipeetav, kes oma käitumisega süsteemselt rikub vanglas kehtivaid nõudeid, võib tavarežiimil kinnipidamise ja seeläbi teiste kinnipeetavatega kokkupuutumisel mõjutada ka nende kinnipeetavate käitumist allumatuks ja kutsuda oma käitumisega üles mitte täitma vanglas kehtivaid nõudeid.
12.Arvestades kaebaja kartserirežiimil kinnipidamise senist pikaajalist kestust (järjest üle 378 ööpäeva viibimist kartseris, väikeste vahedega on ta olnud kartseris 640 ööpäeva) on praeguseks kartserirežiimil kinnipidamine kestnud juba sedavõrd pikka aega lisaks varasematele pikematele perioodidele, mil kaebajat hoiti kartserirežiimil, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on muutunud põhjendatuks.
13.Käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakti mõju tulenevalt HMS §-dest 4 ja 6 menetlusosalisele olemas, mistõttu ei saa esitatud taotlust asjassepuutumatuks pidada ja see võib olla ajutise abinõuna vajalik ka menetlusliku selguse huvides.
14.Eeltoodust tulenevalt halduskohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ning keelab seetõttu esialgse õiguskaitse korral Viru Vanglal I. Š i edasise jätkuva kinnipidamise kartserirežiimis kahe ööpäeva vältel alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pärast seda on vanglal võimalik jätkata Viru Vangla 30.05.2017 käskkirjaga nr 6-3/540-1 määratud kartserikaristuste täitmist.
15.HKMS § 252 lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja