Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 21.02.2022, Tartu 3-21-2998 Igor Kolesniku esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 Igor Kolesniku määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja ‒ Igor Kolesnik
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtus registreeriti 28.12.2021 Igor Kolesniku esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palus esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 05.07.2021. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/540-1 täitmine ja võimaldada tal olla tavarežiimil vähemalt 45 päeva, enne kui uus 45-päevane kartserikaristuse käskkiri täitmisele pööratakse. Taotleja märkis, et ta on viibinud viimased kolm aastat sisuliselt järjestikku kartseris. Viimased kaks aastat on määratud 45-päevaseid karistusi. Karistuste vahepeal on taotlejal võimaldatud olla tavarežiimil 4-10 päeva, 2021. a septembris 17 päeva. Kartserirežiimil viibimisest on tekkinud stress, depressioon ja ärevushäired, taotleja on kaotanud kehakaalu ja kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine rikub füüsilist tervist. Taotleja kandis viimati 45-päevase kartserikaristuse ära 10.12.2021 ja sai väljas tavarežiimil olla vaid 7 päeva, sest 17.12.2021 pandi taotleja uuesti kartserirežiimile uue 45-päevase karistuse kandmiseks (pöörati täitmisele käskkiri nr 6-3/540-1). Taotleja esitas 22.12.2021 vanglale vaide, milles palus peatada käskkirja nr 6-3/540-1 täitmine. Taotleja hinnangul tuli vanglal võimaldada tal alates 10.12.2021 tavarežiimil viibida vähemalt 45 päeva.
2.Tartu Halduskohus jättis 31.12.2021. a määrusega (resolutsiooni p 3) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla vastuse kohaselt on taotleja käskkirjaga nr 6-3/540-1 määratud
45-päevase kartserikaristuse ära kandnud ajavahemikel 28.10.-10.12. ja 17.-19.12.2021. Seega oli taotlejal juba kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks käskkirjaga nr 6-3/540-1 määratud kartserikaristus ära kantud. Kohtul ei olnud võimalik võtta meetmeid selle käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramisega kaasneda võivate negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks. Kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkeks ei olnud taotlejal enam esialgse õiguskaitse vajadust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Tartu Ringkonnakohtusse saabus 13.01.2022 taotleja määruskaebus, milles taotleja palub Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Viru Vangla eksitas halduskohut sellega, et esitas kohtule valeandmeid, justkui taotleja oli vaide esitamise ja kohtusse esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks 22.12.2021 uue 45-päevase kartserikaristuse ära kandnud ja tal puudus esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus jättis tähelepanuta ja välja selgitamata taotleja tegeliku tahte. Taotleja sooviks oli uue 45-päevase kartserikaristuse, mis pöörati täitmisele 17.12.2021, peatamine 38-ks päevaks, et taotleja saaks olla kokku 45 päeva tavarežiimil. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkeks ei olnud taotlejal enam esialgse õiguskaitse vajadust, kuna 45-päevane karistus oli kantud. Taotluse esitamise ajal 22.12.2021 kandis taotleja reaalselt järjekordset 45-päevast kartserikaristust. Kartserist vabanemisel 10.12.2021 sai taotleja tavarežiimil olla 7 päeva. 17.12.2021 pöörati täitmisele uus 45-päevane kartserikaristus. Taotleja küsis 17.12.2021 valvurilt, mis numbriga käskkiri täitmisele pöörati ja valvur vastas, et nr 6-3/540-1. Seega ütles valvur taotlejale ebaõige, juba täidetud käskkirja numbri. See asjaolu ei muuda aga taotleja eesmärki, sest oma esialgse õiguskaitse taotluses kohtule esitas ta selge soovi, et võimaldada tal olla tavarežiimil 45 päeva ja kuna ta sai olla vaid 7 päeva tavarežiimil, siis palus ta veel võimaldada olla veel 38 päeva tavarežiimil. Kartserirežiimil haigestus taotleja COVID-19 haigusesse. Sellega seoses peatas Viru Vangla (meditsiiniosakonna taotluse alusel) kartserikaristuse täitmise 23.12.2021 kell 16:30. Taotleja suleti oma kambrisse isolatsiooni ja anti kätte isiklikud asjad. Isolatsiooni ajal viibis taotleja sisuliselt üksikvangistuses ja seda ilma võimaluseta jalutada iga päev üks tund õues. Isolatsioon lõppes 10.01.2022. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vangla võib iga hetk taotleja tagasi kartserirežiimile panna. Taotleja palub peatada käskkirja, millega taotleja kandis 45-päevast kartserikaristust halduskohtule 22.12.2021 esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal, uuesti täitmisele pööramine kuni 17.02.2021, kuna siis on taotleja saanud olla tavarežiimil 45 päeva. Vaidlusalune käskkiri võib olla 28.07.2021. a käskkiri nr 6-3/605-1 või 06.09.2021. a käskkiri nr 6-3/738-1, mis on veel täitmata.
4.Viru Vangla palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus sisuline alus, sest kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks oli käskkirjaga nr 6-3/540-1 määratud kartserikaristus ära kantud. Kinnipeetav märkis esialgse õiguskaitse taotluses selgesõnaliselt, et ta taotleb Viru Vangla 05.07.2021. a käskkirja nr 6-3/540-1 peatamist. Nimetatud käskkirja alusel kandis kinnipeetav kartserikaristust ajavahemikel 28.10.-10.12.2021 ja 17.-19.12.2021. Vangla ei esitanud kohtule teadlikult valeandmeid, vaid lähtus vastuse koostamisel kinnipeetava esialgse õiguskaitse taotluse sisust ja halduskohtu nõudest. Ka Viru Vangla valvur ei andnud kinnipeetavale valeinfot, sest 17.12.2021, kui kinnipeetav valvuri poole pöördus, kandis ta kartserikaristust just käskkirja nr 6-3/540-1 alusel. Määruskaebusest nähtub, et asjassepuutuvaks käskkirjaks on Viru Vangla 28.07.2021. a käskkiri nr 6-3/605-1, millega kinnipeetavale määrati 45 päeva kartserikaristust. Nimetatud käskkirja alusel oli kinnipeetav kartseris 19.-23.12.2021 (5 päeva). Käskkirja täitmine peatati 23.12.2021 ja pöörati uuesti täitmisele 11.01.2022. Kartserikaristus
peaks lõppema 21.02.2022. Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest vangla ei pööra kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi järjest täitmisele, vaid jätab nende vahele mõistliku pikkusega ajaperioodid, mil kinnipeetav saab olla tavarežiimil. Käesolevas asjas puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmisel pöördumatult või olulisel määral kahjustada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd taotlejal võimaldati enne järgmise kartserikaristuse täitmisele pööramist viibida tavarežiimil ja kartserikaristuse täitmine oli alates 23.12.2021 peatatud, siis puudus taotlejal halduskohtu määruse tegemise ajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus alus ka pärast Viru Vangla 28.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/605-1 määratud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
7.Määruskaebuse esitaja andis esialgse õiguskaitse taotluse vanglale üle 22.12.2021. Seega vastab tõele, et taotleja viibis halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal kartserirežiimil. Taotlus on halduskohtus registreeritud 28.12.2021 ja lahendatud 31.12.2021, s.o ajal, mil kartserikaristuse kandmine oli peatatud. Praeguses asjas teatas Viru Vangla 29.12.2021 esitatud vastuses halduskohtule, et kinnipeetav kandis Viru Vangla 05.07.2021. a käskkirja nr 6-3/540-1 alusel kartserikaristust ajavahemikel 28.10.-10.12.2021 ja 17.-19.12.2021, nimetatud käskkiri on täidetud ning sellest tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ära langenud. Vangla lisas halduskohtule esitatud vastusele väljavõtte taotlejale määratud distsiplinaarkaristuste kohta (vastuse lisa 3), millest nähtus, et täitmisele oli pööratud järgmine distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-3/605-1, ning et selle täitmine oli 23.12.2021 peatatud.
8.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb taotlus lahendada kiireloomulisena piiratud informatsiooni tingimustes. Põhjendatud vajaduse korral on kohtul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 1 alusel õigus küsida teiste menetlusosaliste arvamust ja nõuda tõendite esitamist. Riigikohus on selgitanud, et halduskohus peab ka esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel lähtuma uurimisprintsiibist ning vajadus kiireks otsustamiseks piirab üksnes uurimisprintsiibi rakendamise ulatust (RKHK 22.11.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 9). Samas lahendis selgitas Riigikohus, et halduskohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel esitatud taotlust tõlgendama ega ole seotud taotluse ning selle põhjenduste sõnastusega. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohus oleks pidanud lähtuma taotleja tegelikust tahtest. Halduskohus lähtus ekslikult üksnes taotluses märgitud käskkirja andmetest ja vangla vastuses esitatud informatsioonist. Samas ei oma praegusel juhul tähtsust see, et taotleja viibis taotluse esitamise ajal kartseris. Halduskohtul tuli arvestada asjas esitatud dokumentidest nähtuvaid andmeid ja lahendada taotlus määruse tegemise ajal teada olnud tegelikest
asjaoludest lähtudes. Neid asjaolusid silmas pidades leiab ringkonnakohus, et ka õiget käskkirja numbrit arvestades ei olnud praegusel juhul alust taotlust rahuldada. Kuivõrd taotlejal võimaldati enne järgmise kartserikaristuse täitmisele pööramist viibida tavarežiimil (7 päeva) ja kartserikaristuse täitmine oli alates 23.12.2021 peatatud, siis puudus taotlejal halduskohtu määruse tegemise ajal esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Määruskaebuse esitaja leiab, et talle tuleb tagada õigus viibida 45-päevaste kartserikaristuste täitmise vahel 45 päeva tavarežiimil. Määruskaebuse esitaja tugineb seejuures Riigikohtu 08.12.2021. a otsusele asjas nr 3-18-1895. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et kartserikaristuste täitmisele pööramisel peaks vangla tagama kinnipeetavale võimaluse olla tavarežiimil karistuse pikkusega võrdse arvu päevi. Selles lahendis selgitas Riigikohus enda varasemale praktikale viidates, et kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramise lubatavus sõltub nii ajast, mille jooksul inimene kartseris viibib, kui ka üksikvangistuse mõjust tema terviseseisundile või sotsiaalsele olukorrale (otsus nr 3-15-2943, p 19). Kui vangla pakutavad tegevused ei taga piisavalt suhtlemisvõimalusi ega kinnipeetava tervise kaitset, tuleb üksikvangistuse negatiivse mõju leevendamiseks võimaldada kinnipeetaval viibida piisavalt palju tavatingimustes (otsus nr 3-18-360, p 12). Lisaks varasematele seisukohtadele märkis Riigikohus, et mida pikem on kartseris viibitud aeg, seda pikem peab olema ka aeg, mille jooksul kinnipeetaval võimaldatakse viibida tavarežiimil enne järgmise karistuse täitmisele pööramist. Seejuures nõustus Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga, et tavarežiimil viibimise aja pikkust määrates tuleb arvesse võtta ka inimese terviseseisundit, sh vaimset tervist (vt otsuse p 25). Eeltoodust tuleneb, et Riigikohus selgitas määruskaebuse esitaja viidatud lahendis üksnes karistuse täideviimise ja tavarežiimil viibimise aja pikkuse määramise üldiseid põhimõtteid. Nendest põhimõtetest tuleb vanglal lähtuda karistuse täitmisele pööramisel kaalutlusõigust rakendades. See, milline on igal konkreetsel juhul mõistlik arv päevi tavarežiimil, sõltub konkreetsest kinnipeetavast ja karistuse kandmise asjaoludest.
10.Kohtupraktikas on kartserikaristuse järjestikuse täitmisele pööramise puhul lähtutud põhimõttest, et katkematu kartseris viibimise kestus ei tohiks ületada VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva. Riigikohus on selgitanud, et ka vaimselt ja füüsiliselt terve inimese puhul tuleb eeldada kartserirežiimil viibimise ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestus ületab oluliselt VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära (RKHK 04.06.2018. a otsus asjas nr 3-15-2943, p 19). Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest on kohtupraktikas peetud piisavaks ajaks kartserikaristuste kandmise vahel näiteks 2 päeva (TrtRkk 24.07.2017. a määrus asjas nr 3-17-1295, p 10), 5 päeva (TlnRkk 24.05.2017. a määrus asjas nr 3-17-533, p 12) ja 7 päeva (RKHK 15.04.2020. a otsus asjas nr 3-18-360, p 12).
11.Määruskaebuse kohaselt on taotleja kandnud kartserikaristusi järgmiselt: 1) 08.10.-22.11.2020; 2) 05.03.-29.04.2021; 3) 13.05.-27.06.2021; 4) 05.07.-19.08.2021; 5) 25.08.-09.10.2021; 6) 26.10.-10.12.2021; 7) 17.-23.12.2021. Määruskaebuse esitaja märgib, et kõik kartserikaristused alates 2020. aastast on 45-päevased ja viis käskkirja on veel täitmata. Vangla poolt halduskohtule esitatud andmetest nähtub, et kaebajale on määratud ka 2- ja 3-päevaseid kartserikaristusi ning pärast 28.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/605-1 määratud 45-päevast karistust on täitmisele pööramata veel viis 45-päevast ja kolm 3-päevast kartserikaristust. Taotleja esitatud andmetest nähtub, et 2021. aastal on kartserikaristuste täitmise vahel olnud vastavalt 14, 8, 6, 17 ja 7 päeva. Pärast käskkirja nr 6-3/605-1 täitmise peatamist 23.12.2021 viibis taotleja küll isolatsioonis, kuid tema suhtes ei kohaldatud kartserirežiimi kokku 18 päeva. Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla järginud kohtupraktikast
tulenevat nõuet tagada kartserikaristuste täitmisele pööramisel kinnipeetavale võimalus viibida mõistlik arv päevi tavarežiimil.
12.Kuna kartserikaristuse täitmist sellisel viisil ei ole põhjust pidada ilmselgelt õigusvastaseks, puudub praegusel juhul alus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et vanglal on kohustus kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgida, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks (vt RKHK 10.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18).
13.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.12.2021. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.