Muud

on kaalutlusvigadega, ebaproportsionaalne (kuna kaebaja on väikeste vahedega kinnipidamisasutuses viibimise ajal olnud karteris 378 ööpäeva) ja rikub piinamise keeldu.

(HKMS § 251

lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. VangS-st ei tulene piirangut, millise perioodi vältel järjestikku võib kinnipeetav viibida kartserirežiimil. VangS § 63 lg 1 p 4 sätestab üksnes, et konkreetse distsiplinaarkaristuse raames võib kinnipeetavale määrata karistuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Seevastu ei ole Riigikohus 21.03.2013. a otsuse nr 3-3-1-79-12 p-s 10 pidanud õigusvastaseks seda, et kinnipeetav viibib kartserirežiimil erinevate distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise korral järjestikku üle 45 päeva. Käesoleval juhul on I.Š. palunud peatada Viru Vangla 30.05.2017. a käskkirja nr 6-3/540-1 täitmine kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja esitas Viru Vanglale 15.06.2017 vaide vangla 30.05.2017. a käskkirja nr 6-3/540-1tühistamiseks. Taotluses märgitakse, et ta on järjest üle 378 ööpäeva viibinud kartseris, väikeste vahedega on ta olnud kartseris 640 ööpäeva.

Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 30.05.2017. a käskkirjaga nr 6-3/540-1 karistati kinnipeetav I.Š.-i distsiplinaarkorras vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja töökohustuse rikkumise eest 45 ööpäevase kartserikaristusega. Karistus pöörati täitmisele 16.06.2017. I.Š. kannab alates 16.06.2017 kuni praeguseni kartserikaristust. Viru Vangla sõnul on alates 01.05.2017 kuni 26.06.2017 kaebaja viibinud kartserirežiimil. Viru Vangla rõhutas oma vastuses, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuste liik, määr ja kuhjumine on otseselt tingitud kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumisest (korduv põhimõtteline allumatus korraldusele asuda tööle). Väide, et kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tööd teha, on otsitud ja põhjendamata. Viru Vangla tervishoiutöötajad on hinnanud kaebaja tervist ja leidnud, et isik on võimeline tegema koristustöid. Kartserirežiimilt vabastamine kartserikaristuse kandmise ajal kahjustab avalikku huvi, mis seisneb vajaduses tagada vangla julgeolek. Kinnipeetav, kes oma käitumisega süsteemselt rikub vanglas kehtivaid nõudeid, võib tavarežiimil kinnipidamise ja seeläbi teiste kinnipeetavatega kokkupuutumisel mõjutada ka nende kinnipeetavate käitumist allumatuks ja kutsuda oma käitumisega üles mitte täitma vanglas kehtivaid nõudeid. Arvestades kaebaja kartserirežiimil kinnipidamise senist pikaajalist kestust (järjest üle 378 ööpäeva viibimist kartseris, väikeste vahedega on ta olnud kartseris 640 ööpäeva) on praeguseks kartserirežiimil kinnipidamine kestnud juba sedavõrd pikka aega lisaks varasematele pikematele perioodidele, mil kaebajat hoiti kartserirežiimil, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on muutunud põhjendatuks, leidis halduskohus. Käesoleval juhul on vaidlustatud haldusakti mõju tulenevalt HMS §-dest 4 ja 6 menetlusosalisele olemas, mistõttu ei saa esitatud taotlust asjassepuutumatuks pidada ja see võib olla ajutise abinõuna vajalik ka menetlusliku selguse huvides. Eeltoodust tulenevalt rahuldas halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas Viru Vanglal I.Š.-i edasise jätkuva kinnipidamise kartserirežiimis kahe ööpäeva vältel alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pärast seda on vanglal võimalik jätkata 30.05.2017. a käskkirjaga nr 6-3/540-1 määratud kartserikaristuste täitmist, märkis halduskohus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Asja materjalidest nähtuvalt esitati 15.06.2017 esialgse õiguskaitse taotlus kohtule olukorras, kus kaebust haldusakti tühistamiseks esitatud ei ole ja I.Š. esitas alles 15.06.2017 Viru Vanglale vaide 30.05.2017. a käskkirja nr 6-3/540-1 kehtetuks tunnistamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamist, s. o Viru Vangla 30.05.2017. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/540-1 täitmise peatamist taotleti küll kuni asjas lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni, kuid taotluse põhjendustena toodi välja üksnes see, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õigusvastane, kaalutlusvigane ning ebaproportsionaalne, kuna kaebaja viibib karteris samalaadsete rikkumiste eest juba 378 ööpäeva järjest, taoline üksikvangistus on kahjustanud kaebaja vaimset ja füüsilist tervist ning ta vajab õiguskaitset sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2017. a määrusele haldusasjas nr 3-17-533, kus vanglal keelati kinnipeetava edasine jätkuv kinnipidamine kartserirežiimil viie ööpäeva vältel. Kuna käesoleval juhul on taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatud olukorras, kus koos nimetatud taotlusega ei esitatud halduskohtule põhikaebust taotluses viidatud vangla käskkirja peale ja esialgse õiguskaitse kohaldamise alusena toodi välja üksnes kartseris järjest viibimise pikkus ning sellest väidetavalt kaebajale tekkinud vaimse ja füüsilise tervise kahjustus, siis ei olnud halduskohtul ka alust kohaldada esialgset õiguskaitset kuni asjas tehtava lõppotsuse jõustumiseni, sest käesoleva haldusasja raames kaebust vangla 30.05.2017. a käskkirja peale esitatud ei ole ja seega nimetatud haldusakti osas ka mingisuguseid otsuseid ei tehta. Seega saigi esitatud põhjendusi arvestades halduskohus esialgset õiguskaitset anda üksnes selliselt, et kohustas vanglat hoiduma I.Š.-i suhtes kohaldatud kartserikaristuse täitmisele pööramisest teatud ajaperioodi jooksul ja halduskohus leidis, et kohane periood selleks on kaks ööpäeva.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.