lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-948/34

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-948/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-948

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla 04.04.2017. a käskkirja nr 6-4/181-1 osaliseks ja 27.04.2017. a vaideotsuse tervikuna tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksei Bobrovnitski Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Bobrovnitski määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.04.04.2017 koostas Viru Vangla käskkirja nr 6-4/181-1, millega pikendas Aleksei Bobrovnitski suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning käeraudade peale panemist ohjeldusmeetmena iga kord enne kambrisse sisenemist. Põhjustena märgiti endiselt ära 04.01.2017 toime pandud kambri akna lõhkumine, vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine, kambrikaaslase ründamine, 27.01.2017 toime pandud vaimne vägivald kaaskinnipeetava suhtes ja selle tagajärjel vanglal tekkinud veendumus, et ta võib jätkuvalt kujutada ohtu nii teistele kinnipeetavatele kui vangla üldisele julgeolekule. 05.04.2017 esitas kaebaja viidatud käskkirja peale vaide, milles palus lõpetada käeraudade kohaldamine. 27.04.2017. a vaideotsusega nr 6-12/1094 jäeti vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.02.05.2017 koostatud kaebuses palus kaebaja, et halduskohus tuvastaks õigusvastasuse käeraudade solvaval ja alandaval viisil kasutamise osas ning tühistaks vastavas osas 04.04.2017. a käskkirja ja

27.04.2017. a vaideotsuse. Ta kirjeldas käeraudade peale panemise protseduuri ja nende kasutamisest endale tulenenud probleeme väites, et tegemist on põhjendamatu surve avaldamise, solvava ja alandava kohtlemisega. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse tühistamiskaebusena, määratles vastustaja ning on küsis Viru Vanglalt ka vastuse. Selles teatati, et 24.05.2017 koostatud käskkirjaga nr 6-4/181-2 on vaidlusaluse käskkirja alusel kohaldatud ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamine lõpetatud ning paluti seetõttu asja menetlemine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Halduskohtu nõudmise peale 31.05.2017 koostatud taotluses teatas kaebaja, et on tühistamiskaebuse menetlemise lõpetamisega nõus, kuid tahab selle asemel tuvastamisnõude menetlemist vaidlustatud haldusaktide suhtes, põhjendades seda sooviga ennetada tulevikus käeraudade kasutamist teda solvaval ja alandaval viisil.

3.Halduskohus lõpetas 05.06.2017. a määrusega asja menetluse, viidates HKMS § 152 lg 1 p-le 4, mille kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama paragrahvi lõige kaks võimaldab küll menetluse jätkamist tuvastamiskaebusena, kuid üksnes juhul, kui kaebaja seda taotleb ja see on vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja on nõustunud sellega, et tema poolt esitatud tühistamisnõuete osas pole menetlus enam vajalik, kuid soovib seda preventiivsest huvist lähtuvalt käeraudade kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks siiski jätkata. HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatuga on seadusandja tuvastamisnõude esitamise võimalusi väga olulisel määral piiranud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks. Seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma rikutud õigusi ka taastada ega muul viisil tõhusalt kaitsta. Nõue on preventiivse huvi korral lubatud vaid juhtudel, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Vastavad eeldused pole täidetud, kui ebasoovitava haldustegevuse kordumise võimalus on üksnes ebamäärane. VangS § 69 lg-s 1 kehtestatuga on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ette nähtud kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või ohtlik vangla julgeolekule või teistele isikutele ning ka juhuks, kui see on vajalik raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS 69 lg 2 p 5 ja § 70 lg 1 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kasutada ka käeraudu. VangS § 69 lg 3 aga näeb ette, et abinõude kohaldamine lõpetatakse, kui need tinginud asjaolud on ära langenud. Käesoleval juhul on vastustaja vaidlustatud käskkirja alusel kohaldatud käeraudade ohjeldusmeetmena kasutamise vastavate asjaolude ära langemise tõttu 24.05.2017 ise ära lõpetanud. Seetõttu on selle meetmega kaasnenust kaebajale tekkinud võimalik negatiivne mõju lõppenud ning tema hüpoteetiline väide, et käeraudu võidakse hiljem uuesti kasutama hakata, ei ole menetluse tuvastamisnõudes jätkamiseks piisav. Arvestades seda, miks kaebaja suhtes otsustati üldse käeraudu kasutama hakata, on täpselt sama situatsiooni tekkimine ning käeraudade samasugustel tingimustel ja viisil uuesti kasutamine äärmiselt vähetõenäoline. Käesolevast erineva olukorra ilmnemisel või käeraudade teistsugusel viisil ja tingimustel ning teise haldusakti alusel kasutamise korral aga käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebaja õigustele mingit reaalset kaitset ei loo. Lisaks omab siinkohal tähendust ka see, et ohjeldusmeetme rakendamise otsustamisel tuleb iga kord meetme valikut ja põhjendatust eraldi kaaluda ning vanglateenistusel on seejuures väga laia ulatusega kaalumisruum. Eeltoodud järeldustel ei viita miski sellele, et kaebaja õiguste rikkumise kordumine sarnasel viisil on piisavalt kindel ja vajab tõrjumist vastava tegevuse või vaidlustatud haldusakti osalise õigusvastasuse

tuvastamise läbi. Seetõttu ei pidanud halduskohus kaebuse tuvastamisnõudes läbi vaatamist põhjendatuks ja lõpetas kaebuse menetlemise HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel täies ulatuses.

4.Kaebaja esitas 12.06.2017 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a kohtumääruse tühistada. Kaebaja leiab, et Viru vangla irvitas tema üle, pannes käerauad peale ja sundides teda käeraudades kandma isiklikke asju koos vooditarvetega, solvates ja alandades seega, kaebajat ja tekitades talle ebamugavusi, mis ei olnud vajalikud. Mingi diskretsiooniõigus ei anna Viru Vanglale sellist õigust, mis on suunatud inimväärikuse solvamisele ja alandamisele. Sellepärast on Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik selleks, et tulevikus vältida olukorda, kus kaebajale pannakse käerauad ja sunnitakse kandma isiklikke asju koos vooditarvetega. Kõige ülaltoodu alusel tuleks tuvastamiskaebust menetleda ja rahuldada see täies ulatuses.
5.Viru Vangla nõustus oma vastuses Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määrusega ja leidis, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust nimetatud määruse tühistamiseks. Vastustaja arvates lõpetas halduskohus kaebuse menetlemise õigetel põhjendustel ja õiguslikul alusel. Määruskaebusest tuleneb, et kaebaja soov on tuvastada Viru Vangla tegevuses õigusvastasus, et edaspidi vältida kaebaja suhtes samalaadsete toimingute tegemist. Vastustaja osundab, et 04.04.2017. a otsuse nr 64/181-1 alusel kohaldatud ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamine lõpetati 24.05.2017. a otsusega nr 64/181-2. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud lõpetada kaebuse menetlemine. Juhul, kui kaebaja leiab, et vangla tegevus oli ebaseaduslik ja tekitas talle mittevaralist kahju, on tal õigus vastavalt VangS § 11 lg 8 sätestatule pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kuna kaebaja tõi menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes välja üksnes preventiivse eesmärgi, siis viitas halduskohus õigesti ja põhjendatult HKMS § 45 lg-le 2 ja märkis, et kuna 04.04.2017. a käskkirja nr 6-4/181-1 p-ga 4 kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena kohaldatud käeraudade kasutamine lõpetati 24.05.2017. a käskkirjaga nr 6-4/181-2 ning täpselt sama situatsiooni tekkimine ja käeraudade samasugustel tingimustel ja viisil uuesti kasutamine on äärmiselt vähetõenäoline, siis puudub menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes igasugune alus ja põhjendus, sest isegi sellise tuvastamisnõude rahuldamine ei aita kuidagi kaitsta kaebaja õigusi seoses võimalike tulevikus tema suhtes rakendatavate sarnaste ohjeldusmeetmetega. Käesolevast erineva olukorra tekkimisel tulevikus või käeraudade teistsugusel viisil ja tingimustel ning teise haldusakti alusel kasutamise korral ei anna käesolevas asjas esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebaja õigustele seega mingit reaalset ning preventiivse iseloomuga kaitset ja kaebajal on võimalik ennast tulevikus tema suhtes rakendatavate võimalike ohjeldusmeetmete vastu kaitsta üksnes sel viisil, et ta vaidlustab konkreetse haldusakti, millega ohjeldusmeetmeid kohaldatakse.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium