lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-948/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 05.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-948/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
718
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-948

Kohtuasi

A.B. kaebus Viru Vangla 04.04.2017 käskkirja nr 64/181-1 ja 27.04.2017 vaideotsuse nr 6-12/109-4 tühistamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada A.B. kaebuse menetlemine.
2.Saata määrus teadmiseks vastustajale ja vene keelde tõlgituna kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.04.04.2017 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkirja nr 6-4/188-1, millega kohaldas A.B. (edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning käeraudade taha asetatud käte peale ohjeldusmeetmena panemist iga kord enne kambrisse sisenemist. Põhjustena märgiti ära 04.01.2017 toime pandud kambri akna lõhkumine, vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine, kambrikaaslase ründamine, 27.01.2017 toime pandud vaimne vägivald kaaskinnipeetava suhtes ja selle tagajärjel tekkinud veendumus, et ta võib jätkuvalt kujutada ohtu nii teistele kinnipeetavatele kui vangla üldisele julgeolekule. 05.04.2017 esitas kaebaja vaide, milles palus lõpetada käeraudade kohaldamine. 27.04.2017 vaideotsusega nr 6-12/1094 jäeti vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.02.05.2017 koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus tuvastaks õigusvastasuse käeraudade solvaval ja alandaval viisil kasutamises ning tühistaks vastavas osas 04.04.2017 käskkirja nr 64/188-1 ja 27.04.2017 vaideotsuse nr 6-12/109-4. Ta kirjeldas käeraudade peale panemise protseduuri ja nende kasutamisest endale tulenenud probleeme väites, et tegemist on põhjendamatu surve avaldamise, solvava ja alandava kohtlemisega.

Kohus võttis esitatu tühistamiskaebusena menetlusse, määratles vastustaja ning on saanud temalt vastuse. Selles teatati, et 24.05.2017 koostatud käskkirjaga nr 6-4/181-2 on vaidlusaluse käskkirja alusel kohaldatud ohjeldusmeetmete kasutamine lõpetatud ning paluti seetõttu asja menetlemine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohtu nõudmise peale 31.05.2017 koostatud taotluses teatas kaebaja, et on tühistamiskaebuse menetlemise lõpetamisega nõus, kuid tahab tuvastamisnõude menetlemist põhjendades seda sooviga ennetada tulevikus käeraudade kasutamist teda solvaval ja alandaval viisil.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama paragrahvi lõige kaks võimaldab küll menetluse jätkamist tuvastamiskaebusena, kuid üksnes juhul, kui kaebaja seda taotleb ja see on vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja on nõustunud sellega, et tema poolt esitatud tühistamisnõuete osas pole menetlus enam vajalik, kuid soovib seda preventiivsest huvist lähtuvalt käeraudade kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks siiski jätkata.
4.HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja tuvastamisnõude esitamise võimalusi väga olulisel määral piiranud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks. Seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma rikutud õigusi ka taastada ega muul viisil tõhusalt kaitsta. Nõue on preventiivse huvi korral lubatud vaid juhtudel, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Vastavad eeldused pole täidetud, kui ebasoovitava haldustegevuse kordumise võimalus on üksnes ebamäärane.
5.VangS § 69 lg-s 1 kehtestatuga on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ette nähtud kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või ohtlik vangla julgeolekule või teistele isikutele ning ka juhuks, kui see on vajalik raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS 69 lg 2 p 5 ja § 70 lg 1 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kasutada ka käeraudu. VangS § 69 lg 3 aga näeb ette, et abinõude kohaldamine lõpetatakse, kui need tinginud asjaolud on ära langenud.
6.Käesoleva juhtumi puhul on vastustaja vaidlustatud käskkirja alusel kohaldatud käeraudade ohjeldusmeetmena kasutamise vastavate asjaolude ära langemise põhjendusel ise ära lõpetanud. Seetõttu on selle meetmega kaasnenust kaebajale tekkinud reaalne negatiivne mõju lõppenud ning tema hüpoteetiline väide, et käeraudu võidakse uuesti kasutama hakata, ei saa olla menetluse jätkamiseks piisav. Seda seetõttu, et arvestades põhjuseid, miks neid otsustati üldse kasutama hakata, on täpselt sama situatsiooni tekkimine ning käeraudade samasugustel tingimustel ja viisil kasutamine äärmiselt vähetõenäoline. Käesolevast erineva olukorra ilmnemisel või käeraudade teistsugusel viisil ja tingimustel kasutamise korral aga kaebuse rahuldamine kaebaja õigustele mingit reaalset kaitset ei loo. Lisaks omab siinkohal tähendust ka see, et ohjeldusmeetme rakendamise otsustamisel tuleb iga kord meetme valikut ja põhjendatust eraldi kaaluda ning vanglateenistusel on seejuures väga laia ulatusega kaalumisruum.
7.Eeltoodud järeldustel ei viita miski sellele, et kaebaja õiguste rikkumise kordumine sarnasel viisil on piisavalt kindel ja vajab tõrjumist vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamise läbi. Seetõttu ei pea kohus tema tuvastamisnõuet läbi vaatama ja saab kaebuse menetlemise HKMS § 152 lg 1 p 4 nimetatud alusel täies ulatuses lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium