Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.07.2015 otsuse nr 148-15/155797 tühistamiseks ning Saue linna ja ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel riigihankes viitenumbriga 155797 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Saue linn (hankija), esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Tallinna Halduskohtu 03.08.2015 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.08.2015 määruse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-15-1827 muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 ja § 278 lg 1).
1.Saue Linnavalitsus (hankija) avaldas 19.09.2014 hanketeate (tl 6-8p) riigihankes „Saue linna teede, tänavate ja haljasalade aastaringne hooldus 2014-2017" (viitenumber 155797). Hanketeate (HT) kohaselt oli hankelepingu täitmise perioodiks 01.12.2014−30.11.2017. Riigihankele esitasid tähtaegselt pakkumused Eesti Keskkonnateenused AS, Jaaksoni Linnahooldus OÜ ning ühispakkujad Saumer OÜ ja Roadservice OÜ.
2.Hankija tunnistas 12.11.2014 korralduse nr 379 (tl 29-29p) p-ga 4 edukaks Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse.
3-15-1827
3.Hankija edastas 01.12.2014 Eesti Keskkonnateenused AS-le hankelepingu projekti koos lisadega (tl 34-42p). Lepingu projekti p-s 4.1 oli märgitud lepingu täitmise tähtajaks 13.12.2014 kuni 12.12.2017. Eesti Keskkonnateenused AS lisas lepingusse oma esindaja nime ning saatis lepingu hankijale. Hankija edastas 03.12.2014 Eesti Keskkonnateenused AS-le hankija esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud lepingu. Eesti Keskkonnateenused AS ei edastanud hankijale allkirjastatud hankelepingut. Hankija teatas 12.12.2014 Eesti Keskkonnateenused AS-le, et loeb Eesti Keskkonnateenused AS hankelepingu sõlmimisest keeldunuks. Hankija selgitas, et kuivõrd teenuse osutamist tuleb alustada 13.12.2014, kuid Eesti Keskkonnateenused AS ei ole saatnud allkirjastatud lepingut ja ei vasta enam telefonikõnedele, on ta sunnitud operatiivselt tagama linna tänavate ja teede hooldustegevuse senise töövõtjaga. Hankija sõlmis 12.12.2014 lepingu Saue linnas hooldustööde tegemiseks perioodiks 13.12.2014−06.01.2015 senise töövõtja Saumer OÜ-ga.
4.Hankija tunnistas 23.12.2014 korraldusega nr 442 (tl 44-44p) Eesti Keskkonnateenused AS hankelepingu sõlmimisest keeldunuks hankijast mitteolenevatel põhjustel ning tunnistas edukaks ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ pakkumuse. Eesti Keskkonnateenused AS ei vaidlustanud nimetatud korraldust.
5.Saue Linnavolikogu andis 22.01.2015 otsusega nr 59 (tl 45-45p) hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks ühispakkujatega Saumer OÜ ja Roadservice OÜ kogumaksumusega 429 436,80 eurot koos käibemaksuga alates 07.01.2015 kuni 07.01.2018. Hankija sõlmis ühispakkujatega 23.01.2015 hankelepingu kehtivusega kuni 06.01.2018.
6.Hankija esitas 09.02.2015 Eesti Keskkonnateenused AS-le kui edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujale riigihangete seaduse (RHS) § 53 lg 2 alusel arve summas 81 474,58 eurot tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe hüvitamiseks. Eesti Keskkonnateenused AS keeldus arve tasumisest põhjendusega, et oli valmis hankelepingut sõlmima, kuid see jäi tegemata, kuna hankija ei edastanud Eesti Keskkonnateenused AS-le lepingu sõlmimiseks vajalikku teavet. Hankija esitas 25.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse (tl 47-51) Eesti Keskkonnateenused AS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-15-4714).
7.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 29.06.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse (tl 54-57) hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustuse kohaselt tuleneb selle esitamise õigus RHS § 117 lg-st 1 ja § lg 21 p-st 3. Eesti Keskkonnateenused AS-l on hankelepingu vaidlustamiseks õigustatud huvi, kuna hankelepingu tühisus toob kaasa hagiavalduse rahuldamata jätmise tsiviilasjas nr 2-15-4714. Hankelepingu täitmise periood pidi olema 01.12.2014−30.11.2017, kuid hankeleping sõlmiti 23.01.2015 tagasiulatuvalt perioodiks 07.01.2015−07.01.2018. See asjaolu toob RHS § 69 lg 11 p 1 alusel kaasa hankelepingu tühisuse, kuna nimetatud perioodiks ei ole riigihanget välja kuulutatud. Hankijal ei olnud võimalik muuta hankelepingu kehtivusperioodi pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva, s.o pärast 30.10.2014 kell 12.00. Ainsaks võimaluseks oli riigihanke kehtetuks tunnistamine, mida hankija ei teinud.
8.VAKO jättis 09.07.2015 otsusega nr 148-15/1555797 (tl 59-60p) vaidlustuse RHS § 122 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna Eesti Keskkonnateenused AS-l puudub vaidlustuse esitamise õigus nii RHS § 117 lg-st 1 kui § lg 21 p-st 3 tulenevalt. 1) Vaidlustust ei saa esitada RHS § 117 lg 21 p 3 alusel, kuna HT on avaldatud ja hankemenetlus läbi viidud. Hankelepingut, mis on sõlmitud riigihankemenetluse tulemusel, aga mille tingimused ei pruugi lõpptulemusel vastata hankedokumentidele (HD), tuleb eristada hankelepingust, mis on sõlmitud riigihanget korraldamata. Hoolimata asjaolust, et hankeleping 2(10)
3-15-1827 on sõlmitud teiseks perioodiks, kui oli ette nähtud hanke alusdokumentides, on hankeleping sõlmitud riigihanke tulemusel, mis algas HT avaldamisega 19.09.2014 riigihangete registris. Samuti ei mõjuta RHS § 69 lg 5 kohaselt RHS § 69 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hankelepingu muutmise nõuete rikkumine hankelepingu kehtivust. 2) Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping, st vaidlustuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja huvidena tuleb mõista pakkuja subjektiivseid, RHS-st tulenevaid õigusi ja huve sõlmida hankeleping hankemenetluse tulemusel. Hankija 23.12.2014 korralduse nr 442 vaidlustamise tähtaja möödumisest alates ei ole selle eesmärgi kaitsmine võimalik ning hankija tegevus ei saa rikkuda vaidlustaja õigusi. Vaidlustaja ei kasuta hankelepingu tühisuse tuvastamise taotlemisel oma menetlusõigusi heauskselt, kuna on vaidlustanud asjaolud, mis pidid olema talle teada juba enne tema suhtes korralduse nr 442 tegemist ja hankelepingu sõlmimist. Vaidlustajale pidi olema teada hankija kavatsus sõlmida hankeleping teiseks tähtajaks, kui oli määratud hanke alusdokumentides. Esmase õiguskaitsevahendina peaks kasutama vaidlustuse esitamise võimalust RHS § 117 lg-s 2 sätestatud dokumentide ja otsuste peale ning hankelepingu vaidlustamine RHS § 117 lg 21 alusel on kohane üksnes juhul, kui vaidlustust hankija otsuste või hankedokumentide peale ei olnud võimalik esitada mõjuvatel põhjustel tähtaegselt.
9.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 20.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 09.07.2015 otsuse tühistamiseks ja VAKO-le ettekirjutuse tegemiseks vaadata vaidlustus sisuliselt läbi. 1) VAKO kohaldas ebaõigesti RHS § 122 lg 3 p-i 6. VAKO põhjendus, et hankeleping ei ole tühine, on vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel asjakohatu. Ebaõiged on seisukohad, et 23.12.2014 korralduse nr 422 vaidlustamata jätmine võtab kaebajalt õiguse taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist ning hankelepingu tühisuse tuvastamist on võimalik taotleda üksnes juhul, kui isikul ei olnud võimalik vaidlustada RHS § 117 lg-s 2 nimetatud dokumente või otsuseid. 2) Vaidlustus esitati mh seetõttu, et vaielda vastu hankija poolt tsiviilasjas esitatud kahjunõudele. Täiendavalt tuleneb kaebaja õigus taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist ka Eesti ja Euroopa Kohtu praktikast (Riigikohtu 12.10.2011 otsuse nr 3-3-1-31-11 p 16 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsus nr 3-06-647). Hankelepingu sõlmimine rikub kaebaja õigust taotleda, et hankija viiks hankes näidatud teenuse osutamiseks läbi uue hanke, milles on võimalik osaleda ka kaebajal. Hankelepingu tühisuse tuvastamine toob hankijale kaasa vajaduse korraldada uus samasisuline riigihange. 3) Hankeleping on tühine. HT p II.1.5 ja HD p-de 1.5 ja 10.2 ning HD lisaks 2 oleva töövõtulepingu projekti p 4.1 järgi oli hankelepingu täitmise perioodiks 01.12.2014−30.11.2017. Seetõttu ei olnud hankelepingu sõlmimine 23.01.2015 õiguspärane. Sisulist erinevust ei ole juhtumitel, kus hankeleping sõlmitakse ilma hankemenetlust läbi viimata, ning juhtumil, kus hankemenetlus viiakse läbi, kuid hankeleping sõlmitakse hanketingimustest oluliselt erinevatel tingimustel. Mõlemal juhul on tegemist olukorraga, kus hankija jättis selle hanke kohta, mille tingimuste alusel hankeleping sõlmiti, hanketeate esitamata (RHS § 69 lg l1 p 1). Hankemenetluse rikkumisele (hankelepingu sõlmimine pärast hanketingimustes ette nähtud hankelepingu täitmise alguskuupäeva) peab järgnema kohane tagajärg – hankelepingu tühisus. VAKO seisukoht loob võimaluse hankija omavoliks ning teenuse tellimiseks soosikult. Selleks peab hankija üksnes märkima hanketingimustes konkreetsed hankelepingu täitmise kuupäevad ja venitama lepingu sõlmimisega kuni nende möödumiseni. Kui parima pakkumuse tegi ebasobiv isik, saab hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks (kuna möödas on hankelepingu täitmise alguse kuupäev ning 3(10)
3-15-1827 hankemenetluses on väga oluline hanketingimustest täpne kinnipidamine). Seevastu juhul, kui parima pakkumuse tegi sobiv isik, saab sõlmida kehtiva hankelepingu hanketingimustega vastuolust hoolimata. RHS ülesanne on aga tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Kaebaja viitab Riigikohtu 05.11.2012 otsuse nr 3-3-1-39-12 p-le 24 ja märgib, et kui kohtu hinnangul ei sisalda RHS kohaseid aluseid hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, on võimalik kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 87. Hankelepingu täitmise alguskuupäev on hankelepingu oluline tingimus, sest alates nimetatud tähtpäevast peab pakkuja olema valmis hankelepingut täitma ja kandma vastutust hankelepingu ebakohase täitmise eest. Hanketeade avaldamisest (19.09.2014) jäi lepingu täitmise alguskuupäevani (01.12.2014) vähem kui kolm kuud. Hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika ja töötajate arvu nõuet arvestades on võimalik, et täitmise alguskuupäev mõjutas pakkumuse esitamisest huvitatud isikute arvu. Eelnev kinnitab järeldust, et hankelepingu sõlmimine hanketingimustest erinevatel tingimustel on vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3 ning seetõttu on hankeleping tühine.
10.Tallinna Halduskohus võttis 22.07.2015 määrusega kaebuse menetlusse nõuetega tühistada VAKO otsus ja tuvastada hankelepingu tühisus.
11.Saue linn palus 29.07.2015 vastuses lõpetada menetlus kaebetähtaja möödumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 alusel või jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või jätta kaebus rahuldamata.
12.Tallinna Halduskohus jättis 03.08.2015 määrusega Saue linna taotluse kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). 1) Kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida saaks halduskohtus hankelepingu tühisuse tuvastamise ja VAKO otsuse tühistamise nõude kaudu kaitsta. Hankelepingu kehtivus ei riku kaebaja õigusi (uue hanke korraldamine sama hankeeseme kohta ei ole reaalne) ning VAKO otsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata vaidluse esemest. 2) HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Ka kaebeõigus hankeasjas (HKMS § 268 lg 1) eeldab kaebuse esitamist kaebaja õiguste kaitse eesmärgil. Halduskohtumenetluses kohaldatakse hankelepingu suhtes haldusakti kohta sätestatut (HKMS § 267 lg 3) ning hankelepingu tühisuse tuvastamise näol on tegemist tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 1 p 6). Ka TsÜS § 87 alusel saaks esitada tehingu tühisuse tuvastamise nõude halduskohtule üksnes juhul, kui RHS rikkumine toob kaasa nõude esitaja õiguste rikkumise (Riigikohtu 05.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-39-12). Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk saab olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstavaks õigushüveks RHS § 117 lg-test 1 ja 21 tulenevalt hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. 3) Kaebaja viidatud huvi tõrjuda tsiviilasjas hankija esitatud kahjunõuet ei ole vaadeldav põhjendatud huvina kaebuse esitamisel halduskohtusse. Hankelepingu tühisuse tuvastamine halduskohtus ei ole eelduseks kahjunõude läbivaatamisel tsiviilkohtus – tsiviilkohus saab kahjunõude läbivaatamisel kujundada iseseisva hinnangu mh hankelepingu kehtivuse suhtes. 4) Kaebajale ei tulene kaebeõigust ka abstraktsest huvist osaleda uuesti korraldataval hankel, saavutamaks hankelepingu sõlmimine. See võimalus ei ole reaalne. Kaebaja käitumine hankemenetluses näitab, et ta ei soovinudki hankelepingut sõlmida. Puudub vaidlus, et kaebaja keeldus hankelepingu sõlmimisest hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja ei ole 4(10)
3-15-1827 23.12.2014 korraldust nr 442 vaidlustanud ning ka kaebuses ei ole esitatud mingeid adekvaatseid põhjuseid hankelepingu mittesõlmimiseks. Asjaolu, et kaebajal on tsiviilkohtus õigus esitada kahjunõudele vastuargumente 23.12.2014 korralduse kehtivusest sõltumatult, ei tähenda, et see annaks talle kaebeõiguse halduskohtus. 5) Kaebajal oli olemas tõhusam õiguskaitsevahend oma õiguste kaitseks (hankija otsuste ja hankedokumentide vaidlustamine). Kaebaja on esitanud tühisuse tuvastamise nõude RHS 69 lg 11 p 1 alusel, mille kohaselt on hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt RHS-le lubatud. Et see eeldus oleks õige, peaksid olema õigusvastased ja kehtetud kõik hankija hankemenetluses antud haldusaktid, mis puudutavad pakkumuste hindamist, edukaks tunnistamist ja hankelepingu sõlmimist, kuna kaebuse seisukohast tulenevalt on hankija muutnud hankemenetluse kestel hankedokumente hankelepingu sõlmimise ja kehtivuse aja osas. Kuna need hankija haldusaktid on kehtivad, ei saa asuda seisukohale, nagu oleks hankija viinud hanke läbi hanketeadet esitamata. Seega oleks kaebaja pidanud esmase õiguskaitsevahendina vaidlustama hankija otsuseid või hankedokumente ning hankelepingu vaidlustamine oleks kohane üksnes juhul, kui hankija otsuste või hankedokumentide peale ei olnud mõjuval põhjusel võimalik esitada tähtaegselt vaidlustust. 6) Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastamisele.
13.Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 19.08.2015 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Eesti Keskkonnateenused AS palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.08.2015 määruse p 2 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral palub kaebaja kontrollida HKMS § 104 lg 5 p 3 kooskõla põhiseaduse (PS) §-ga 11, § 15 lg-ga 1 ja §-dega 31 ja 32 osas, milles riigilõivu ei tagastata, kui kaebus jäetakse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 1) Kaebajal on õiguskaitse vajadus seoses hankija poolt kaebaja vastu tsiviilasjas esitatud nõudega. Tsiviilasja lahendamisel omab olulist tähtsust, kas hankeleping on kehtivalt sõlmitud, sest juba ainuüksi hankelepingu tühisus toob kaasa hagi rahuldamata jätmise. Hankelepingu tühisusele RHS § 69 lg-s l1 sätestatud alustel on võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt RHS-s sätestatule (RHS § 69 lg l4). Seega saab kaebaja tugineda hankelepingu tühisusele üksnes siis, kui see on tuvastatud VAKO poolt või VAKO otsuse vaidlustamisel halduskohtu poolt. Seetõttu pole õige halduskohtu seisukoht, et kahjunõude läbivaatamisel saab tsiviilkohus hinnata hankelepingu kehtivust. 2) Hankeleping on RHS § 69 lg l1 p 1 järgi tühine. Kuna HT-s ja HD-s näidatud ajavahemik oli hankelepingu sõlmimise ajaks möödunud, pidi hankija tunnistama hankemenetluse kehtetuks ja kuulutama välja uue riigihanke (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2010 otsuse nr 3-09-1297 p 14). Hankelepingu sõlmimine on vastuolus hanketingimuste ja RHS-ga. 3) 23.12.2014 korralduse nr 442 vaidlustamata jätmine ei piira kaebaja õigust taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist. Esiteks on alusetu halduskohtu väide vaidluse puudumisest selle üle, et kaebaja keeldus hankelepingu sõlmimisest hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja on esitanud põhjendused hankelepingu mittesõlmimise kohta tsiviilasjas. Hankelepingu tühisuse tuvastamise seisukohast ei oma need tähtsust, kuna kaebaja vaidlustab hankelepingu kehtivust teistel põhjustel. Samuti ei muuda korralduse nr 442 vaidlustamata jätmine hankelepingut kehtivaks ega võta kaebajalt võimalust taotleda hankelepingu tühisuse 5(10)
3-15-1827 tuvastamist. Sõltumata korraldusest on hankeleping vastuolus HT ja HD-ga. RHS ei sätesta, et hankija õigus esitada RHS § 53 lg 2 alusel kahjunõue pakkuja vastu eeldab seda, et hankija annaks eelnevalt haldusakti, millega tuvastab, et edukaks tunnistatud pakkumuse teinud isik on hankijast mitteolenevatel asjaoludel pakkumusest loobunud. Sellise haldusakti andmine ei oma kahjunõude läbivaatamisel tähtsust, mistõttu ei saa tähtsust omada ka see, kas algselt edukaks tunnistatud pakkuja on sellise haldusakti vaidlustanud. Seega ei anna korraldus nr 442 hankija nõudele tsiviilasjas midagi juurde ega piira kaebaja võimalusi vaielda nõudele vastu. 4) Ebaõige on halduskohtu viide HKMS § 268 lg-le 4. Jääb selgusetuks, miks pidi kaebaja vaidlustama kõiki hankes antud haldusakte kui talle soodsaid tingimusi olukorras, kus kaebaja taotleb hankelepingu tühisuse tuvastamist viitega HT ja HD tingimustele, mis näevad ette hankelepingu täitmise perioodi. Kaebaja ei ole väitnud, et kõik hanke raames antud haldusaktid on õigusvastased ja kehtetud. 5) Kaebaja õigus taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist tuleneb ka sellest, et hankelepingu tühisuse tuvastamine toob kaasa vajaduse korraldada uus samasisuline riigihange, kus on võimalik osaleda ka kaebajal. Riigikohus on 12.10.2011 otsuses nr 3-3-1-31-11 jaatanud isiku õigust vaidlustada konkurendi suhtes tehtud hankija soodsat otsust ka siis, kui konkurendiga oli hankeleping juba kehtivalt sõlmitud. Seega Riigikohus möönis kaebuse esitamise võimalust pärast hankelepingu sõlmimist olukorras, kus kaebajal ei olnud enam nagunii võimalust saavutada samas hankes hankelepingu sõlmimist ning vaidlustatav otsus omas kaebaja suhtes vaid kaudset mõju. Seda enam tuleb möönda kaebeõigust hanketingimustega vastuolus sõlmitud hankelepingu peale, mille tühisus mõjutab otseselt kaebaja õigusi. Hanke objekti arvestades (teede, tänavate ja haljasalade hooldus) on hankelepingu tühisuse tuvastamise otseseks tagajärjeks uue samasisulise hanke korraldamine (Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsus nr 3-06-647). 6) Esineb vajadus uue hanke läbiviimiseks. Kui hankelepingu täitmise tähtaeg on 01.12.2014−30.11.2017, siis ei ole lubatav hankelepingu sõlmimine 23.01.2015. HT-st nähtuvalt esitati see avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele ning HT-s on hanget kirjeldatud kui „Saue linnas aastaringse teede, tänavate ja haljasalade hoolduse korraldamine ajavahemikul 01. detsembrist 2014. a kuni 30. novembrini 2017. a vastavalt hankedokumendis ja selle lisades toodud tingimustele." Seetõttu ei saa väita, et hankelepingu sõlmimine 23.01.2015 ei mõjutanud hankes potentsiaalselt osaleda soovinud isikuid ja nende pakkumusi. Kaebaja tsiteerib Euroopa Kohtu 13.04.2010 otsuse asjas C-91/08 p-des 37-39 toodut, milles on mh märgitud, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks võib teenuste kontsessioonilepingu põhiklauslite oluline muutmine luua teatud eelduste korral vajaduse sõlmida uus kontsessioonileping – seda juhul, kui need muudatused on algse kontsessioonilepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist järelikult nähtub poolte soov sõlmida lepingu oluliste tingimuste osas uus kokkulepe.
15.Saue linn palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Määruskaebus ei sisalda uusi põhjendusi, mistõttu jääb Saue linn oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole põhistanud oma taotlust kontrollida HKMS § 104 lg 5 p 3 kooskõla PS-ga. Säte on PS-ga kooskõlas, sest see regulatsioon peaks välistama või vähendama põhjendamatute või pahatahtlike kaebuste menetlemist. Kaebaja soovib vältida kahjuhüvitise tasumist ja pahatahtlikult venitada Harju Maakohtus poolelioleva tsiviilasja lahendamist.
6(10)
3-15-1827
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 03.08.2015 määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks puuduvad alused. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
17.HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib hankeasjas esitada kaebuse RHS § 117 lg-tes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti VAKO otsuse peale. HKMS § 268 lg 1 kohaselt või pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. RHS § 117 lg-te 1 ja 3 kohaselt saab pidada riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstavaks õigushüveks õiguspärast võimalust sõlmida hankeleping või saada hüvitatud kahju, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega eeldusel, et see oleks õiguspäraselt tulnud sõlmida vaidlustajaga. Riigikohtu seisukohtade järgi tuleb hankeasjas kaebeõiguse hindamisel analüüsida, kas isik on RHS § 117 lg 1 kohaselt määratletav pakkujana, taotlejana või hankemenetluses osalemisest huvitatud isikuna ning kas hankija saab tema õigusi rikkuda või õigusega kaitstud huvisid kahjustada (HKMS § 44 lg 1, § 268 lg 1, EL nõukogu 21.12.1989 direktiiv 89/665 art 1 lg 3). Kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse puudumise tõttu on pigem erandlik ning kohus võib jätta kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatama vaid siis, kui kaebaja õiguste riive puudumine on ilmselge. Sellisel juhul peab olema ilmne, et vaidlustatud hankelepingu puhul puudub tühisuse alus ning kaebajal ei ole sellest tulenevalt võimalik enam oma õigusi kaitsta ega kohtul esitatud nõudeid rahuldada (Riigikohtu 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13, p-d 14-18 ja 24; 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, p 11).
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebajale ei saa praegusel juhul tuleneda kaebeõigust ainuüksi sellest, et ta soovib kaitsta oma õigusi hankija poolt RHS § 53 lg 2 alusel tema vastu algatatud tsiviilasjas ja tugineda RHS § 69 lg-s 14 sätestatud korras hankelepingu tühisusele. Kuigi seda eesmärki ei saanud vaidlustuse ja kaebuse esitamise ajal pidada kaebaja õiguste kaitse seisukohalt täiesti asjakohatuks, ei haaku see siiski HKMS § 268 lg-s 1 sätestatud ja eelnevalt kirjeldatud kaebeõiguse olemasolu eeldustega. Kaebeõiguse olemasolu jaatamiseks peab esinema kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Seega saaks kaebeõiguse regulatsiooni ja Riigikohtu vastavate seisukohtade valguses pidada Eesti Keskkonnateenused AS kaebuse läbi vaatamata jätmist õiguspäraseks juhul, kui on ilmselge, et hankija ning ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel 23.01.2015 sõlmitud hankeleping ei ole tühine.
19.Kaebaja väidab, et hankija ning ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ vahel 23.01.2015 sõlmitud hankeleping on tühine, kuna hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt RHS-le lubatud (RHS § 69 lg 11 p 1). Ringkonnakohus kaebaja selle seisukohaga ei nõustu. Puudub vaidlus, et hankija on sõlminud 23.01.2015 hankelepingu ühispakkujatega Saumer OÜ ja Roadservice OÜ riigihankes „Saue linna teede, tänavate ja haljasalade aastaringne hooldus 2014-2017" (viitenumber 155797) 19.09.2014 avaldatud hanketeatega alustatud hankemenetluse tulemusel. Seega on HT olnud avaldatud ja hankemenetlus läbi viidud. Hanketeate ja hankedokumentide muutmise kohta on regulatsioon sätestatud RHS §-s 36.
20.Lisaks tuginemisele RHS § 69 lg 11 p-le 1 väidab kaebaja hankelepingu tühisust ka vastuolu tõttu hanketingimuste ja RHS sätetega. Kaebaja väitel on hankija sõlminud hankelepingu HT-s märgitust erinevatel tingimustel ehk hankeleping on sõlmitud HT-s märgitust erinevaks perioodiks – kui HT kohaselt pidi lepingu täitmise periood olema 01.12.2014−30.11.2017, siis hankija on sõlminud hankelepingu Saumer OÜ-ga ja Roadservice OÜ-ga perioodiks 07.01.2015−06.01.2018. Hoolimata RHS 4 lg-s 2 sätestatust, on kohtupraktikas siiski jaatatud 7(10)
3-15-1827 võimalust tuvastada hankelepingu tühisus ka muul alusel kui RHS § 69 lg-d 1 ja 11. Kui lähtuda tõlgendusest, et tühisuse alused on piiratud üksnes RHS § 69 lg-tega 1 ja 11, ei pruugi selline lähenemine alati vastata Euroopa Kohtu praktikas kujundatud seisukohtadele, et kui riigihanke korraldamisel on oluliselt rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-d 49 ja 56, peab sellisele olulisele rikkumisele vastanduma tõhus kohtulik õiguskaitsevahend (Riigikohtu 05.11.2012 otsus nr 3-3-1-39-12, p 24; 27.10.2010 otsus nr 3-3-1-66-10, p 17). Riigikohus on pidanud võimalikuks olukorras, kus tuvastatakse, et oluliselt on rikutud ELTL art-d 49 ja 56 ning nendel põhinevat RHS § 3, ja RHS § 69 lg-te 1 ega 11 alusel ei ole võimalik sellise lepingu tühisust tuvastada, jätta RHS § 4 lg 2 kohaldamata ning rakendada TsÜS §-i 87.
21.Kaebaja leiab, et kuna HT-s ja HD-s näidatud ajavahemik oli hankelepingu sõlmimise ajaks möödunud, pidi hankija tunnistama hankemenetluse kehtetuks ja kuulutama välja uue riigihanke. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et kuivõrd HT ja HD kohaselt oli hankelepingu täitmise perioodiks 01.12.2014−30.11.2017, oleks sellest tulnud lähtuda ka hankemenetluse edasisel läbiviimisel, sh hankelepingu sõlmimisel. Pakkumiste vastavust tuleb hinnata lähtuvalt hanketeates sätestatud tingimustest (RHS § 43 lg 2 ja § 47 lg 1) ning hankelepingu sõlmimine on võimalik üksnes vastavaks tunnistatud pakkumise alusel. Hankelepingu tingimuste muutmine võib rikkuda pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuse tagamise kohustust (vt Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus nr C-496/99 P: Succhi di Frutta, p 118). Ka kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 13.04.2010 otsuse nr C-91/08 Wall AG esitatud seisukohtadest (eelkõige p 37) tuleneb, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks võib teenuste kontsessioonilepingu põhiklauslite oluline muutmine luua teatud eelduste korral vajaduse sõlmida uus kontsessioonileping − seda juhul, kui need muudatused on algse kontsessioonilepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist järelikult nähtub poolte soov sõlmida lepingu oluliste tingimuste osas uus kokkulepe.
22.Eeltoodust hoolimata ei ole praeguse vaidluse asjaoludel võimalik heita hankijale ette kaebaja suhtes menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise rikkumist (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Ühispakkujad, kellega sõlmiti kaebaja asemel leping, ei ole saanud kaebaja ees õigusvastast eelist. Asja materjalidest ei nähtu, et hankelepingu sõlmimine 23.01.2015 ühispakkujatega Saumer OÜ ja Roadservice OÜ oleks olnud tingitud hankija õigusvastasest tegevusest. Pärast seda, kui kaebaja pakkumus oli tunnistatud 12.11.2014 korraldusega nr 379 (tl 29-29p) edukaks, edastati 01.12.2014 kaebajale allkirjastamiseks hankeleping. Kaebaja ei tagastanud lepingut allkirjastatult hankijale õigeaegselt (5 kalendripäeva jooksul, HD p 19.4) ega teinud seda ka pärast hankija täiendavaid järelepärimisi (Saue linna hagi tsiviilasjas nr 2-15-4714, tl 47-51). Hankija sõlmis 12.12.2014 ajutiselt lepingu Saue linnas hooldustööde tegemiseks perioodiks 13.12.2014−06.01.2015 senise töövõtja Saumer OÜ-ga ning andis 23.12.2014 korralduse nr 442 (tl 44-44p), millega tunnistas kaebaja hankelepingu sõlmimisest keeldunuks ja RHS § 53 lg 1 alusel edukaks ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ pakkumuse. Saue Linnavolikogu andis 22.01.2015 otsusega nr 59 (tl 45-45p) hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks alates 07.01.2015 kuni 07.01.2018, kuivõrd ühispakkujate Saumer OÜ ja Roadservice OÜ pakkumuse maksumus ületas eelarve strateegias kavandatud summasid. Hankija sõlmis ühispakkujatega hankelepingu järgmisel päeval ehk 23.01.2015. Hankelepingu alguskuupäevade erinevusele vaatamata ei ole hankelepingut sõlmitud pikemaks ajaks kui HT-s ja HD-s ettenähtud 3-aastaseks perioodiks. Praeguse määruse tegemise ajaks on jõustunud Harju Maakohtu 29.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4714, millega kohus rahuldas Saue linna hagi, asudes otsuses seisukohale, et kaebaja ei käitunud lepingu sõlmimisel heauskselt ning keeldus lepingu sõlmimisest hagejast mitteolenevatel põhjustel. Seega tuleneb eelviidatud asjaoludest kogumis, et hankelepingu täitmise alguse edasilükkumine ning sellest tulenev erinev lepingu täitmise periood ei saanud praegusel juhul rikkuda kaebaja õigusi, 8(10)
3-15-1827 kuivõrd tegemist ei olnud sellise muudatusega, mis ei oleks olnud kaebajale ettenähtav ja oleks saanud tuua kaasa kaebaja ebavõrdse kohtlemise.
23.Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud hankelepingu puhul tühisuse aluse puudumine ilmne ning kaebajal ei ole võimalik kohtule esitatud kaebusega oma õigusi kaitsta. Halduskohus on jätnud kokkuvõttes kaebuse õigesti läbi vaatamata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.Kaebaja on palunud määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kontrollida HKMS § 104 lg 5 p 3 kooskõla põhiseadusega osas, milles riigilõivu ei tagastata juhul, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohtu arvates ei ole nimetatud norm põhiseadusega vastuolus. Vastustaja on õigesti osutanud, et sellises olukorras riigilõivu tagastamata jätmise eesmärgiks saab pidada põhjendamatute kaebuste esitamise vältimist. Praegusel juhul on kohus menetluse käigus kontrollinud kaebuses esitatud väiteid sisuliselt ning asjaoludest nähtuvalt puudub alus arvata, et kaebajale riigilõivu tagastamata jätmine riivaks ebaproportsionaalselt talle põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kaebaja ei ole oma taotlust ka millegagi põhjendanud.
25.Vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Saue linn palus määruskaebusele esitatud vastuses mõista kaebajalt Saue linna kasuks välja menetluskulud ning märkis, et esitab menetluskulude nimekirja menetluse käigus. Kohtule ei ole menetluskulude nimekirja esitatud. See ei takista antud juhul menetluskulude jaotamist. Riigikohus on 18.05.2015 määruse nr 3-3-1-6-15 p-des 8-9 selgitanud järgmist. Määruskaebemenetluse eripära tõttu ei kohaldu määruskaebuse menetlemisele kõik apellatsioonimenetluse nõuded. Määruskaebemenetluses peab menetlusosaline arvestama sellega, et kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses jaotada ka menetluskulud (HKMS § 109 lg 2). Ringkonnakohtul on õigus vajaduse korral täiendavaid dokumente küsida, mitte kohustus seda teha (HKMS § 210 lg 4 teine lause). Kui kohus ei anna määruskaebemenetluses kuludokumentide esitamiseks tähtaega, võib kuludokumente esitada kuni menetlust lõpetava lahendi tegemiseni. Määruskaebuse esitaja võtab kuludokumentide koos määruskaebusega esitamata jätmisel riski, et kohus lõpetab menetluse ja jaotab menetluskulud ning määruskaebuse esitaja jääb kuludokumentide esitamise võimalusest ilma. Eelnev seisukoht on kohaldatav ka praeguses asjas. Saue linn võttis koos määruskaebusele esitatud vastusega või pärast seda ilma kohtu vastava nõudmiseta kohtule menetluskulude nimekirja esitamata jätmisega riski, et kohus lõpetab menetluse, jaotab menetluskulud ja Saue linn jääb kuludokumentide esitamise võimalusest ilma. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda Saue linnale enne menetlust lõpetava määruse tegemist tähtaega kuludokumentide esitamiseks.
26.Täiendavalt märgib kohus, et HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt saab kohus mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Praeguses asjas seisnevad Saue linna menetluskulud eeldatavasti õigusabikuludes, mis tekkisid vandeadvokaadi vahendusel määruskaebusele vastuse esitamisest. Kuigi haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, peab kohtuasi reeglina olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon jne (Riigikohtu 21.06.2012 määrus nr 3-3-1-26-12, p 30; 26.04.2010 otsus nr 3-3-1-9-10, p-d 15 ja 17). Halduskohus on 19.08.2015 määruses praeguses haldusasjas põhjendanud, miks ei olnud Saue linna menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kaebuse läbi vaatamata jätmisel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles määruses esitatud halduskohtu põhjendustega 9(10)
3-15-1827 (p-d 9-10) ja leiab, et menetluskulude Saue linna kanda jätmine oleks samadel asjaoludel põhjendatud ka praeguses määruskaebemenetluses. Ka sellel põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda Saue linnale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, ning jätab Saue linna poolt määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud Saue linna enda kanda.
27.Kaebaja kantud menetluskulud, s.o määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot, jääb kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.