V.K.i kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja V.K. Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen
Resolutsioon
1.Võtta kohtuasjast 3-16-95 asja juurde väljavõte kinnipeeturegistrist, mis kajastab kaebaja osalust intsidentides alates 28.01.2014. Jätta vastustaja taotlus kohtuasja 3-16-95 dokumentide asja juurde võtmiseks ülejäänud osas rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 24.07.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Tallinna Vangla kohaldas 27.04.2015.a käskkirjaga nr 957 (tl 38-39) kinnipeetav V.K.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise võimaluse keelamine) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Vangla määras, et nende abinõude kohaldamise jätkamise otstarbekust hinnatakse hiljemalt kolme kuu möödudes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli 27.04.2015.a toimunud sündmus. Sektsiooni 3-1 kinnipeetav R.F. teatas valvurile, et kaebaja sülitas tema peale. Samal päeval
fikseeriti kaebajal vigastus - parema silma juures punakas hematoom suurusega 4x3 cm. Kaebaja pidas ennast konfliktis kannatanuks. Vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid eesmärgiga vältida edaspidiseid konflikte kaebaja ja teiste kinnipeetavate vahel ning selgitada välja juhtumi asjaolud. Kohus tegi kohtute infosüsteemi andmete põhjal kindlaks, et kaebaja esitas kohtule kaebuse selle käskkirja tühistamise nõudes (haldusasi 3-15-1860). Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2016.a kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.04.2017.a kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja on esitanud kassatsioonkaebuse. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
2.Tallinna Vangla jätkas 27.07.2015.a käskkirjaga nr 5-1/1860 (tl 41-42) punktis 1 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning määras, et nende abinõude kohaldamise jätkamise otstarbekust hinnatakse hiljemalt kolme kuu möödudes. Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist järgmiste asjaolude ja kaalutlustega: - kaebajaga viidi 27.07.2015.a läbi vestlus. Kaebaja teatas, et süüdi on R.F. ja ta peab enda lukustatud kambrisse paigutamist alusetuks. Samas väidab, et R.F.iga samas sektsioonis olemine tekitaks kindlasti probleeme ning keeldub üksusesse (sektsiooni 3-1) minemast; - kaebaja edaspidisel viibimisel avatud sektsioonis võib tekkida uusi konflikte teiste seal paiknevate kinnipeetavatega. Avatud sektsioonis viibib 60-70 kinnipeetavat, kes saavad vähemalt kord päeva jooksul sektsiooni piires vabalt liikuda. Avatud sektsioonis on võimaliku konflikti tekkimisel oluliselt raskem seda lahendada ning on raskendatud piirata kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute kaasamist tekkinud konflikti lahendamisse; - kinnipeetavate vahel aset leidvad konfliktid kvalifitseeruvad raske õigusrikkumise alla, kuna nende käigus võidakse kasutada teise isiku suhtes füüsilist vägivalda ning seeläbi seada ohtu ka teiste isikute elu ja tervis; - Tallinna Vangla alustas 30.04.2015.a kriminaalmenetluse selle kohta, et 27.04.2015 lõi kinnipeetav R.F. näkku kaaskinnipeetavat V.K.it. Juhtumi asjaolude väljaselgitamise takistamiseks võivad konflikti osapooled mõjutada juhtumi võimalikke tunnistajaid, sh kasutada selleks füüsilist vägivalda; - eeltoodud põhjusel ei ole kaebaja paiknemine avatud sektsioonis turvaline ning kaebaja enda, kaaskinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik hoida ta teistest kinnipeetavatest eraldi lukustatud kambris. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on konfliktolukordade ennetamine ning kriminaalmenetluse objektiivne läbiviimine. Neid eesmärke saab täita, kui vähendada kontakte teiste avatud sektsiooni kinnipeetavatega; - otstarbekas on lisaks lukustatud kambris viibimisele piirata ka kaebaja muid kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega ehk vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ja spordisaali kasutamist. Kaebaja esitas 10.08.2015.a sellele käskkirjale vaide. Tallinna Vangla tagastas vaide 17.08.2015.a tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja vaide puudusi ei kõrvaldanud. Kaebaja esitas 31.07.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse selle käskkirja tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes (kohtuasi 3-15-2105). Kohus tagastas kaebuse 19.09.2015. Kohtumäärus jõustus 17.03.2016.
3.Tallinna Vangla jätkas 27.10.2015.a käskkirjaga nr 5-1/2598 (tl 44-45) punktis 1 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning määras, et nende abinõude kohaldamise jätkamise otstarbekust hinnatakse hiljemalt ühe kuu möödudes.
Vangla tõi välja, et 29.04.2015.a alustati punktis 1 nimetatud juhtumiga seoses ka teine kriminaalmenetlus, kaebajaga viidi läbi vestlus 27.10.2015.a, kaebaja sai aru, et tekkinud konfliktid võivad korduda ning nõustus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamisega. Muus osas kattusid põhjendused punktis 2 toodud käskkirja põhjendustega. Kaebaja esitas 25.11.2015.a sellele käskkirjale vaide, Tallinna Vangla jättis 23.12.2015.a vaide rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud kohtule kaebust selle käskkirja tühistamise nõudes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 27.11.2015 (tl 69-70).
4.V.K. esitas 30.06.2016.a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 18) mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks. Kaebaja suhtes kohaldati põhjendamatult julgeolekumeetmeid nelja kuu jooksul haldusaktide nr 5-1/1860 ja 5-1/2598 alusel. Viidatud aktidega pikendati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja kannatas tugevat stressi, hingelisi piinamisi ja solvangut. Sellest tulenevalt on tema juuksed hallinenud ja välimus muutunud.
5.Tallinna Vangla jättis 15.08.2016.a otsusega nr 5-37/16/138-2 (tl 4-5) V.K.i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad käskkirjad on kehtivad. Kaebajal oli võimalus kahju ära hoida, vaidlustades need käskkirjad. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis minetas ta õiguse nõuda käskkirjadega tekitatud kahju hüvitamist.
6.V.K. esitas 04.09.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3, tõlge tl 6), mille kohus võttis menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja esitas 31.10.2016 ja 29.05.2017 täiendavad seisukohad (tl 49-53 ja 85-88, tõlge tl 54-55 ja 90). Kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot. Kahju tekitati kaebajale 27.07.2015.a haldusaktiga nr 5-1/1860 ja 27.10.2015.a haldusaktiga nr 5-1/2598 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise käskkirjadega. Kaebaja hinnangul on vangla oluliselt rikkunud tema õigusi ja vabadusi. Kaebajat hoiti lukustatavas kambris 4 kuud alusetult ja õigusvastaselt, sihiliku eesmärgiga süvendada tema olukorda vanglas, erinevalt teistest kinnipeetavatest. Algse käskkirja kehtivusaeg 3 kuud oli küllaltki pikk aeg selleks, et lahendada küsimus vanglasisesest teise sektorise paigutamisest. Kaebajal ei olnud alates 27.04.2015 mingeid rikkumisi, tema käitumine oli väga hea. Julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamist oleks pidanud kaaluma vangla direktor. Vastuvõetamatu on pikaajaline kinnipidamine julgeolekutingimustes ja ei ole otstarbekas teha järeldusi ette, ilma nähtavate põhjusteta. Vangla oleks saanud paigutada kaebaja 27.07.2015.a. vangla teise sektorisse, välja arvatud sektor 3-1. Vanglas on minimaalselt veel 7 sektorit. 27.11.2015.a. viidigi kaebaja üle sektorisse 3-2. Konflikte kaebaja ja teiste kinnipeetavate vahel põhjustas vangla, kuna kaebaja pandi kambrisse isikute juurde, kellega oli konflikt möödapääsmatu tingituna subkultuurist või varasematest konfliktidest. Ka Viru Vangla paigutab kaebajat selliste isikutega kokku provotseerimise eesmärgil.
7.Kaebaja taotlusel võttis kohus kaebaja täiendava seisukohana asja juurde kaebaja esindaja advokaat Karl-Morten Jõgi 13.01.2016.a vaide (tl 59-63), mis kajastab ülevaatlikult kaebaja paiknemisi ja üleviimisi Tallinna vanglas. Kokkuvõtlikult väidab kaebaja selles dokumendis, et Tallinna Vanglas on teda korduvalt paigutatud kambritesse, kus tema elu ja tervis on tema isikliku tausta tõttu ohus. Kaebaja kirjelduse põhjal on kaebajal alates Tallinna Vanglasse saabumisest 28.01.2014 pidevalt esinenud konflikte teiste kinnipeetavatega: 28.01.2014 kambris 315, 29.01.2014 kambris 339, 20.03.2014 kambris 417, 21.03.2014 ja aprillis 2014 kambris 327, 14.07.2014 kambris 330, 27.04.2015 kambri 25 ees (otsuse punktis 1 nimetatud
juhtum), 28.11.2015 sektsiooni 3-2 kambris 01 (vahetult pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist). Kaebaja sõnul ähvardasid kaaskinnipeetavad 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses pidevalt teda rünnata, sh demonstreerisid talle terariista. Konflikte ei põhjusta kaebaja, põhjused on subkultuuris või selles, et kaebajal on nende isikutega ka varem olnud konflikte. Kaebaja esitas vaide eesmärgiga saavutada tema üleviimine Tallinna Vangla teise sektsiooni või Tartu Vanglasse.
8.Vastustaja esitas 25.10.2016 kohtule vastuse kaebusele (tl 34-36) ja 22.05.2017 täiendava seisukoha (tl 66-67). Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on konfliktne kinnipeetav. 15.01.2016.a kohtumääruses haldusasjas 3-16-95 leidis kohus, et kaebajaga seotud intsidentide loetelu arvestades on usutav, et kaebaja näol on tegemist väga konfliktse isikuga, kes läheb hõlpsalt tülli kaaskinnipeetavatega ning kellel on olnud tõsiseid probleeme ka vanglateenistuse korraldustele allumisega. Eeltoodut kinnitab kaebaja taotlusel asja juurde võetud advokaat Karl-Morten Jõgi 13.01.2016.a vaie. Kaebaja hinnangul on tema alati tagakiusatav nii teiste kinnipeetavate kui vanglaametnike poolt, tegelikult saavad konfliktid üldjuhul alguse kaebaja provokatiivsest ja manipuleerivast käitumisest. Kaebajal on olnud konflikte ka teistes vanglates. Tallinna Vanglal tuli alates 07.01.2016 kohaldada kaebaja suhtes uuesti täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna sektsioonis 3-2 tekkis kaebaja käitumise tõttu oht füüsiliseks konfliktiks kinnipeetavate vahel, kaebaja oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega nõus ja kinnitas seda kirjalikult (tl 81-82). 27.07.2015.a käskkirjas nr 5-1/1860 ja 27.10.2015.a käskkirjas nr 5-1/2598 on märgitud õiguslikud alused, haldusakte on põhjendatud ja need sisaldavad asjakohaseid kaalutlusi. Käskkirjades on põhjendatud, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamine oli vajalik kaebaja ja kaaskinnipeetavate turvalisuse tagamiseks, vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Kaebajal võis avatud sektsioonis tekkida konflikte teiste kinnipeetavatega ja teda võidi seal füüsilise vägivallaga mõjutada. Käskkirjades on põhjendatud kohaldatavate julgeolekuabinõude valikut. Kaebaja möönis oma julgeoleku võimalikku ohustamist. Enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otsustamist vestles kaebajaga teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist. Kaebaja avaldas, et samas eluosakonnas viibimine koos R.F.iga tekitaks probleeme, mistõttu ta keeldus sektsiooni 3-1 minemast (27.07.2015 ja 27.10.2015 vestlusel). Lisaks märkis kaebaja 27.10.2015 vestlusel, et tekkinud konfliktid võivad korduda ning nõustus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamisega. Kaebaja keeldus mõlemal vestlusel sektsiooni 31 minemast. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on käsitletav ennetava meetmena, et tagada vangla ja vanglas viibivate kinnipeetavate julgeolek. Vangla ei pea ära ootama, millal on vangla julgeolek läbi raske õigusrikkumise reaalselt ohus, vaid piisavalt põhjendatud kahtluse korral saab käituda ennetavalt. Kaebaja pidas oma julgeolekut Tallinna Vanglas üldiselt ohustatuks (tl 59-63), seetõttu ei saanud lahendusena kasutada kaebaja ümberpaigutamist teise sektsiooni. Vangla on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamisel toiminud õiguspäraselt, seega ei ole kaebaja õigusi rikutud. 27.07.2015 käskkiri nr 5-1/1860 ja 27.10.2015 käskkiri nr 5-1/2598 on kehtivad. Kui kaebaja suhtes jätkati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kehtivate käskkirjade alusel, siis ei ole vangla toiminud õigusvastaselt. Kaebajal oli võimalus kahju ära hoida, vaidlustades kõnealused käskkirjad tühistamisnõudega, mida kaebaja aga teinud ei ole. Isegi kui möönda, et kaebajal on õigus koheselt, ilma käskkirju vaidlustamata nõuda Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, on kahju hüvitamise eeldused täitmata. Kaebaja suhtes
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise aluseks olid kehtivad käskkirjad, seega ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane. Tulenevalt asjaolust, et vangla tegevus oli õiguspärane, ei saa esineda ka põhjuslikku seosest vangla tegevuse ja kaebajale väidetavalt tekitatud kahju vahel. Vastustaja märkis, et kriminaalmenetlused lõpetati 17.09.2015 ja 29.09.2015.
9.Vastuseks kohtu küsimusele selgitas vastustaja, et enne eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist paiknes kaebaja sektsiooni 3-1 kambris 25. Tegemist oli avatud sektsiooniga, kus kambrite uksed on lukustatud öörahu ajal kell 22-6. Muul ajal saavad kinnipeetavad sektsiooni piires vabalt liikuda. Sektsioonis paikneb olenevalt kambrite täituvusest 60-70 kinnipeetavat. Ajavahemikul 27.07.2015-27.11.2015 viibis kaebaja eraldatud lukustatud kambris üksi 66 päeval, kambris viibis kaks kinnipeetavat 33 päeval, kolm kinnipeetavat 4 päeval ja neli kinnipeetavat 16 päeval (tl 75-76). Neljal päeval viibis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel. Kaebajal toimus 10 lühiajalist kokkusaamist lähedaste ja ametiisikutega. Kaebaja juures lukustatud kambris käisid meditsiinitöötajad ja teda viidi arstide vastuvõtule (tl 77-78). Kaebajaga käisid korduvalt vestlemas inspektor-kontaktisik, teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist ning psühholoog. Kaebaja ei olnud teistest inimestest isoleeritud. Perioodil 01.0931.12.2015 oli kaebaja määratud riigikeele õppesse (tl 79), see toimus harilikult kolmel korral nädalas kestvusega 2 tundi 15 minutit järjest.
10.Vastustaja palus võtta asja juurde kohtuasja 3-16-95 dokumente: kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja väljavõtte kinnipeeturegistrist, mis kajastab kaebajaga seotud intsidente. Kohus rahuldab selle taotluse osaliselt ja võtab asja juurde väljavõtte kinnipeeturegistrist, mis kajastab kaebaja osalust intsidentides alates 28.01.2014 ehk praeguses kohtuasjas vaadeldaval Tallinna Vanglas viibimise perioodil. Kuna dokument pärineb kohtuasjast, mille pooled kattuvad praeguse kohtuasja pooltega ja kaebajale oli teada, et vastustaja tugineb sellele dokumendile, siis saab kohus võtta eelnimetatud dokumendi asja juurde praeguses menetlusstaadiumis ning seda pooltele edastamata. Asja juurde võetud väljavõte sisaldab kaebaja nimetatud juhtumeid, mis toimusid 21.03.2014, 27.04.2015 ja 28.11.2015. Lisaks näitab väljavõte, et kaebajal toimus 19.08.2014 konflikt kaaskinnipeetavaga kambris 330. Ülejäänud osas jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna kaebaja käitumine aastatel 2007-2010 ei ole praeguse kohtuasja asjaoludel kohane alus 2015. aastal täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hindamisel, esialgse õiguskaitse taotlus kattub aga faktiliste asjaolude kirjelduse osas punktis 7 kirjeldatud vaidega. Kohtu seisukoht
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
12.Kaebaja väitel tekitati talle kahju täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega otsuse punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjade alusel ehk ajavahemikul 27.07.2015-27.11.2015. Kaebusest ja kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotlusest tuleneb, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ja kaebaja väitel tekitati talle kahju väärikuse alandamisega. Vangistuse täideviimine, sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on avaliku võimu kandja tegevus avalik-õiguslikus suhtes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab kinnipeetava õigusi võrreldes tavarežiimil viibiva kinnipeetavaga. Üheks oluliseks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on aga see, et kaebaja õiguste piiramine peab olema õigusvastane. Kohtul tuleb seega anda hinnang, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjade alusel oli õiguspärane.
13.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (Riigikohtu lahend 3-3-1-33-10 p 12). Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
14.Vaidlust ei ole selles, et 27.04.2015.a toimus konflikt kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel, milles kaebaja sai kergeid kehavigastusi, ning konflikte teiste kinnipeetavatega oli kaebajal tekkinud ka varem. Pooltel on vaidlus selles, kas konfliktide põhjuseks oli kaebaja käitumine, teiste kinnipeetavate käitumine, kaebaja subkultuuriline taust või muu. See ei ole praeguse kohtuasja lahendamisel oluline. Määrava tähendusega on see, et viibimine kolmanda üksuse sektsioonis 3-1, kus kaebaja paiknes 27.04.2015.a toimunud konflikti ajal, võis põhjustada kaebaja elule ja tervisele ohtlikke konflikte kinnipeetavate vahel, sh ründeid kaebajale. Vastustaja hinnangul oleksid eeltoodud konfliktid ühtlasi ohuks teistele kinnipeetavatele, vanglaametnikele ja vangla julgeolekule ning kujutaksid endast raskeid õigusrikkumisi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga.
15.Kaebaja väitel oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega otsuse punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjade alusel õigusvastane seetõttu, et kaebajal ei olnud nende abinõude kohaldamise esimesel kolmekuulisel perioodil rikkumisi ja vastustaja oleks pidanud selle perioodi jooksul leidma võimaluse paigutada kaebaja mõnda teise üksusesse või sektsiooni. Kohtu hinnangul ei too need asjaolud kaasa täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise õigusvastasust. Sellest, et kaebaja osalusel ei toimunud intsidente eraldatud lukustatud kambris, ei saa järeldada, et neid ei toimuks avatud osakonnas. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda tema paigutamist konkreetsesse üksusesse või sektsiooni. Punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjades on märgitud, et kaebaja keeldus minemast tagasi sektsiooni 3-1, kuna seal võivad uuesti tekkida konfliktid teiste kinnipeetavatega. Ka kaebaja ise märgib kaebuses, et ta ei soovinud minna sellesse sektsiooni.
Arvestades otsuse punktis 7 toodud asjaolusid ei saa vastustajale ette heita, et vastustaja ei pidanud lahenduseks kaebaja paigutamist mõnda teise osakonda või sektsiooni. Kaebaja osalusel toimusid konfliktid erinevates kambrites ja erinevate kinnipeetavatega. Vastustaja andmetel oli kaebaja punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjade andmise menetluses ärakuulamisel nõustunud sellega, et tema enda turvalisuse huvides tuleb tal edasi viibida eraldatud lukustatud kambris. Kaebaja ei ole sellele vastustaja väitele vastu vaielnud.
16.Kaebaja väitel olid otsuse punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjad õigusvastased, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise oleks pidanud otsustama vangla direktor. See ei ole nii. Alates 24.07.2009 kehtiva VangS § 69 lg 4 redaktsiooni alusel kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus ehk praegusel juhul Tallinna Vangla. Erinevate vanglaametnike otsustuspädevus on sätestatud vangla sisekorraeeskirjas ning selle õigusakti § 12 lg 1 näeb ette, et otsuse tegemine VangS § 69 lg 4 esimese lause alusel on üksuse juhi pädevuses. Käskkirjad ongi andnud üksuse juht. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend 3-3-1-49-06, mille p 12 on öeldud, et üldjuhul peab kõigi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustama vangla direktor, on tehtud 25.09.2006 ehk enne eelnimetatud muudatuste jõustumist.
17.Kaebaja hinnangul ei oleks vastustaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamisel tohtinud teha järeldusi ette. Kohus selgitab kaebajale, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on oma olemuselt tulevikku suunatud otsus, kus saab hinnata üksnes seda, kas teatavate ohtude realiseerumine on võimalik. Praegusel juhul näitavad asjaolud pigem seda, et ennatlik oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine 27.11.2015. Kaebajat ei paigutatud tagasi sektsiooni 3-1, ta viidi üle sektsiooni 3-2. Sellest hoolimata tekkis kaebajal koheselt pärast sellesse sektsiooni paigutamist ehk ööl vastu 28.11.2015 konflikt, kus kaebaja väitel ründas teda uus kambrikaaslane. Kaebajal fikseeriti kehavigastused (tl 78). Alates 07.01.2016 kohaldatakse kaebaja suhtes uuesti täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna sektsioonis 3-2 tekkis kaebaja käitumise tõttu oht füüsiliseks konfliktiks kinnipeetavate vahel. Eeltoodu põhjal prognoosis vastustaja õigesti, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisel ja kaebaja paigutamisel avatud osakonda võivad tekkida kaebajale ja teistele isikutele ohtlikud konfliktid.
18.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on otsuse punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjades õigesti hinnanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused täidetuks. Käskkirjades toodud asjaolud ja kaalutlused on kohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu teinud. Otsuse punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjad on õiguspärased. Kui vastustaja tegevus oli õiguspärane, siis ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.
19.Praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole kinnitust leidnud ka kahju tekkimine kaebajal. Kaebaja taotles väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi. Vastustaja kirjeldas kaebaja kinnipidamistingimusi eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal järgmiselt. Kaebaja ei olnud ajavahemikul 27.07.2015-27.11.2015 täielikult teistest kinnipeetavatest isoleeritud. Kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris üksi kokku 66 päeva erinevate ajavahemikena, mille kestus oli 15, 2, 9, 27 ja 13 päeva. Ülejäänud 49 päeval oli kaebajal üks või mitu kambrikaaslast (tl 75-76). Neljal päeval viibis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel. Kaebajal oli vaadeldava ajavahemiku jooksul 6 lühiajalist kokkusaamist pereliikmetega ja 4 kokkusaamist ametiisikutega (tl 80). Alates 01.09.2015 osales kaebaja
keeleõppes, mis toimus kolmel korral nädalas 2 tundi 15 minutit päevas. Kaebaja ei ole nendele vastustaja väidetele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul ei saa nendel asjaoludel mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Kaebaja kaotas sisuliselt üksnes võimaluse liikuda vähemalt nelja tunni jooksul päevas vabalt oma osakonna piires (vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1) ja suhelda selle aja jooksul teiste kinnipeetavatega, kuid samal ajal oli kaebajal muid võimalusi viibida teiste isikute seltskonnas ja suhelda nendega (kambrikaaslaste olemasolu, osalemine keeleõppel). Kaebajal oleks tulnud vähemalt põhistada, et eraldatud lukustatud kambris viibimine nendel asjaoludel põhjustas talle valu ja kannatusi. Kaebaja seda põhistanud ei ole. Kaebuses on üksnes lühidalt väidetud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjustas kaebajale kahju. Seda, et kaebajat oleks kuidagi mõjutanud spordisaali kasutamise keelamine, ei ole kaebaja kordagi isegi nimetanud. See tähendab, et mittevaralise kahju tekkimine kaebajal ei ole tõendatud.
20.Kohtu hinnangul ei saa kaebajale ette heita, et ta jättis esitamata punktis 2 ja 3 nimetatud käskkirjade tühistamise nõuded. Punktis 2 nimetatud käskkirja kehtivusaeg oli kolm kuud ja punktis 3 nimetatud käskkirjal üks kuu. Kuna enne kohtusse pöördumist tuleb läbida ka kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei olnud käskkirjade kehtivusaja jooksul võimalik saavutada kohtulahendit, millega käskkiri tühistatakse. See tähendab, et kahju ärahoidmine sel viisil ei oleks võimalik olnud.
21.Kokkuvõttes on täitmata kaks olulist kahju hüvitamise tingimust - vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane ja kaebajal ei ole tekkinud kahju. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.
23.Kohus vabastas kaebaja 29.09.2016.a määrusega 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.