Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
12.06.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-465
Haldusasi
P.P.i (P.) kaebus Maksu- ja Tollimeti 21.02.2017 korralduse nr 13-7/740-2 tühistamiseks.
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: P.P. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Martin Aas
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Maksu- ja Tolliameti (MTA) 21.02.2017 teabe andmise korraldusega nr 13-7/740-2 kohustati P.P.it täitma korraldusega kaasas oleva kirjalike ütluste protokolli ning tagastama selle täidetult ning allkirjastatult maksuhaldurile. Korralduse kohaselt on 20.02.2017 seisuga OÜ Smartlink maksuvõlg 226 957,49 eurot, millest põhivõlg on 128 723,32 eurot ja intressid 98 234,17 eurot. OÜ Smartlink maksuvõlg on tekkinud perioodil 12.2012 kuni 10.2014 deklareeritud ja 25.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/3407-46 (maksustamise periood 10.2009 kuni 03.2010) määratud ning tasumata jäetud maksukohustustest. Äriregistri andmetel oli P.P. OÜ Smartlink juhatuse liige
perioodil 01.03.2000 kuni 09.05.2011. Maksuhaldur algatas korraldusega P.P.i kui OÜ Smartlink endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille käigus maksuhaldur kogub teavet OÜ Smartlink maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. 27.02.2017 esitas P.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.02.2017 teabe andmise korralduse nr 13-7/740-2 tühistamiseks.
Kaebuse esitaja: Korraldus on motiveerimata ning ei vasta HMS § 54, § 55 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 2 ja MKS § 46 lg 2 nõuetele. Vaidlusalune korraldus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Riigikohus on selgitanud, et haldusakt, sh maksuhalduri ettekirjutus, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule alusele ja olema motiveeritud. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Kaebuse esitaja rõhutab, haldusakti adressaadil peab olema võimalik aru saada haldusakti andmise õiguslikest alustest ja faktilistest asjaoludest, mis tingisid vastavate õigusnormide kohaldamise ja haldusakti andmise. Korraldusest ei selgu, miks ja millisel õiguslikul alusel on kaebaja suhtes menetlust alustatud. Korralduses viidatakse OÜ Smartlink maksuvõlale, nii tema poolt deklareeritud kui ka maksuotsusega määratud maksukohustusele. Korralduses märgitakse, et „Äriregistri andmetel olite Teie OÜ Smartlink juhatuse liige perioodil 01.03.2000 kuni 09.05.2011, seega on maksuotsusega määratud summa 57 695,65 eurot tekkinud Teie juhatuse liikmeks oleku ajal. Käesoleva korraldusega algatame Teie kui OÜ Smartlink endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille käigus kogume teavet OÜ Smartlink maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. Seega on põhjendatud pöördumine Teie kui maksukohustuslase poole.“ MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kaebaja rõhutab, et vastutusotsust saab anda vaid olukorras, kus maksukohustuslaselt endalt ( st OÜ-lt Smartlink) ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Vastutusmenetluse alustamine ei ole põhjendatud olukorras, kus eeldused ei ole kontrollitavad ning maksuvõla sissenõudmise võimatus ei ole põhistatud. HMS § 3 lg 2 sätestab, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
MKS § 96 lg 5 sätestab et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS §-des 38– 40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Korralduses ei ole märgitud, millised on vastutusmenetluse eeldused, kas ja millal on alustatud OÜ Smartlink suhtes maksuvõla sissenõudmise menetlust ning miks on maksuhaldur seisukohal, et maksukohustuslaselt endalt (OÜ- lt Smartlink) ei suudeta võlga sisse nõuda. Kaebaja rõhutab, et suuliste seletuste protokolli punktist 23 nähtub, et 07.11.2016 on Riigikohus jätnud maksuotsuse kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kaebajale ei ole teada, kas maksuhaldur on peale seda maksuvõla sissenõudmiseks ning teabe kogumiseks toiminguid teinud. Kaebaja rõhutab, et maksuhaldur ei ole selgeks teinud, kas OÜ Smartlink on võimeline ise maksuvõlga likvideerima. Kohustuse täitmiseks on antud ebamõistlikult lühike tähtaeg. Korraldus on antud 21.02.2017 ning palutud teavet ja dokumente hiljemalt 28.02.2017. Tegemist on täiesti ebamõistlikult lühikese ajaga. Arvestades asjaolu, et korraldus on antud 21.02.2017 ning 24.02.2017 oli riigipüha, millele järgnes nädalavahetus, ei ole korralduse täitmiseks ning selles toodud küsimustele vastamise aeg ilmselgelt piisav, seda eriti veel olukorras, kus kohustuse tähtajaks täitmata jätmise puhul on hoiatatud sunniraha ning rahatrahvi määramisega. Tulenevalt eeltoodust on korraldus kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav ja vastuolus maksumenetluse üldpõhimõtetega. Vastustaja: Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu, et korraldus on õigusvastane, kuna pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvad järgmised asjaolud. Esiteks, maksuhaldur on alustanud menetlust selgitamaks välja OÜ Smartlink maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise eest solidaarselt vastutavad isikud. Teiseks, OÜ-l Smartlink on maksuvõlg summas 226 957,49, mis koosneb nii isiku enda poolt deklareeritud, kuid ka maksuotsusega määratud ja tasumata jäetud maksukohustustest. Kolmandaks, ajal, mil kaebaja oli OÜ Smartlink juhatuse liikmeks, on tekkinud osa (57 695,65 eurot) OÜ-le Smartlink maksuotsusega määratud ja tasumata maksuvõlast. Neljandaks, ülalnimetatud põhjustel on kaebaja suhtes alustatud MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel maksumenetlust, mis võib lõppeda kaebaja kui OÜ Smartlink endise juhatuse liikme suhtes tehtava vastutusotsusega. Viiendaks, teavet küsitakse MKS § 60 lg 1 alusel, mille kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Seega on korraldusest näha, miks ja millisel õiguslikul alusel maksuhaldur kaebaja suhtes maksumenetluse alustas ning teavet soovib - korralduse adressaadilt nõutakse teavet ja tõendeid selleks, et otsustada OÜ Smartlink maksuvõla sissenõudmine kaebajalt. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu, et vastutusmenetluse alustamine ei ole põhjendatud olukorras, kus vastutusotsuse andmise eeldused ei ole kontrollitavad ning maksuvõla sissenõudmise võimatus ei ole põhistatud. MKS § 96 lg 5 sätestab tõesti, et MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud 3 kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Samas ei ole praegu tegemist olukorraga, kus maksuhaldur oleks juba vastutusotsuse andnud ja kaebaja selle vaidlustanud, mistõttu tuleks kohtul hinnata vastutusotsuse andmise eelduste täidetust, vaid olukorraga, kus alustatud on maksumenetlust, mille eesmärgiks on välja selgitada vastusotsuse andmise eelduste täidetus. Nõuet, et mõni vastutusotsuse andmise eeldustest peaks olema sisuliselt põhjendatud juba enne vastutusmenetluse algust, mille
eesmärgiks ongi vastutusotsuse andmise eelduste täidetuse kontroll, seadusest ega kohtupraktikast ei leia. MKS ei sea maksuhalduri poolse kontrolli alustamise osas mingeid piiranguid ehk maksuhaldur ei pea põhjendama kontrollitavat perioodi ega maksu valikut. Siiski on vastutusmenetluse alustamise mõistlikud põhjendused – äriühingu poolt tasumata maksuvõlg ja formaalne seos maksuvõla tekkimise ning äriühingu juhatuse liikme vahel – korraldusest leitavad. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu, et korralduses antud vastamise tähtaeg (7 päeva) ei olnud riigipüha ja sellele järgnenud nädalavahetust arvestades piisav. Esiteks kaebaja ei ole selgitanud, miks ja kuidas peaks korralduse täitmist mõjutama asjaolu, et korraldusele vastamise aja sisse jäi riigipüha ja nädalavahetus. Küsimused puudutasid kaebaja varasemaid tööülesandeid ehk asjaolusid, millega isik peaks kursis olema ja need esitati kirjalikult. Seega oli isikul igal hetkel võimalus arvuti taha istuda, küsimustele vastata ja need e-kirja teel maksuhaldurile edastada. Teiseks, kui kaebaja tõesti siiralt leidnuks, et maksuhalduri poolt esitatud küsimustele vastamise tähtaeg on liiga lühike, siis oleks ta saanud taotleda vastamise tähtaja pikendamist. Selline võimalus on eraldi ära märgitud ka kaebajale saadetud küsimuste juures.
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaevatava MTA 21.02.2017 korraldusega nr 13-7/740-2 kohustati P.P.it täitma ning allkirjastatult tagastama kirjalike ütluste protokolli. Maksuhaldur soovis saada P.P.ilt teavet OÜ Smartlink majandustegevuse ja selle korraldamise kohta perioodil oktoober 2009 kuni märts 2010 ning P.P.i juhatuse liikmeks olemise ajal kujunenud maksuvõla kohta. Kaebaja väidab, et korraldus tuleb tühistada, kuna korraldus ei ole üheselt selge ega mõisteav, sellest ei nähtu korralduse andmise õiguslikku ega faktlilist alust, maksuhalduril ei olnud alust vastutusmenetlust alustada, korralduse täitmise tähtaeg oli liialt lühike ning korraldus on kaebajale ebamõistlikult koormav. Vastustaja väidab, et vaidlustatav korraldus on selge ja arusaadav ning selles on välja toodud faktilised ja õiguslikud alused. Maksukorralduse seadus ei sea maksuhalduripoolse kontrolli alustamise osas piiranguid. Vastustaja ei nõustu ka vaidlustatud korralduse täitmise tähtaja pikkuse osas kaebaja etteheitega, kuna kaebajale anti võimalus taotleda vajadusel tähtaja pikendamist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes on alustatud vastustusmenetlust. Samuti nähtub vaidlustatud korraldusest, et korraldus teabe andmiseks on antud kaebaja suhtes alustatud vastutusmenetluse raames. Kaebajat kohustatakse andma teavet seoses OÜ Smartlink majandustegevuse ja selle korraldamise osas perioodil oktoober 2009 kuni märts 2010 ning kaebaja juhatuse liikmeks olemise ajal kujunenud maksuvõla osas. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus oma sisult on piisavalt selge ja arusaadav. Korraldusest nähtub, millega seoses kohustati kaebajat andma maksuhaldurile kirjalikke selgitusi. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur viib läbi OÜ Smartlink maksuvõlgade sissenõudmise menetlust, mille käigus koguti teavet ja tõendeid ettevõtte maksuvõla tekkimise põhjuste ning maksuvõla tasumise kohustuse eest solidaarselt vastutavate isikute väljaselgitamiseks. Kontrollitaval perioodil oli äriühingu juhatuse liikmeks kaebaja, kelle juhatuse liikmeks oleku ajal on 25.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/3407-46 määratud summa 57 695,65 eurot tekkinud. Kaebaja suhtes on vaidlustatud korraldusega alustatud vastutusmenetlust, mille käigus kogutakse teavet OÜ Smartlink maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. Samuti on korralduses märgitud, millest tulenevalt palutakse kaebajalt teavet OÜ Smartlink
majandustegevuse ja selle korraldamise, perioodil oktoober 2009 kuni märts 2010, ning P.P.i juhatuse liikmeks olemise ajal kujunenud maksuvõla kohta. Vaidlustatud korraldus kajastab faktilisi asjaolusid ning selles on viidatud ka õiguslikule alusele (MKS § 60). MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. MKS § 96 lg 1 kohaselt maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. MKS § 8 lg 1 kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liige vastustab juhatuse liikmeks olemise ajal äriühingu maksuvõla eest solidaarselt, kui seaduslik esindaja on rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist. Juhatuse liige vastutab juhatuse liikmeks oleku ajal seaduse alusel äriühingu kohustuste täitmise eest. Seega juhatuse liige vastutab seaduse alusel äriühingu maksukohustuse eest. Kuna käesoleval juhul on OÜ Smartlink maksuvõlg summas 57 695,65 eurot tekkinud 25.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/3407-46 määratud tasumata maksukohustusest ning viidatud kohustus on tekkinud kaebuse esitaja juhatuse liikmeks olemise ajal, siis on kaebaja suhtes õiguspäraselt alustatud eelviidatud perioodi osas vastutusmenetlust. Vastutusmenetluse läbiviimisel on maksuhalduril õigus koguda dokumente ning suulisi selgitusi. Kaebaja on õigesti viidanud vastutusotsuse koostamise eeldustele. Käesoleval juhul aga ei ole kaebaja suhtes vastutusotsust koostatud, seega ei ole vastavasisulised kaebaja väited asjakohased. Kohus märgib, et teabe kogumine maksukohustuslaselt vastutusmenetluses toimub enne vastutusotsuse koostamist. Vaidlustatud korraldusega on maksuhaldur alustanud kaebaja suhtes vastutusmenetlust. Vastustaja on õigesti märkinud, et Maksukorralduse seadus ei sea vastutusmenetluse käigus läbiviidava maksuhalduripoolse kontrolli alustamise osas mingeid piiranguid. Kohtu hinnangul maksuhalduril oli õigus vastutusmenetluse raames nõuda kaebajalt teavet. Kohus leiab, et teabe andmise korraldus ei ole kaebajale ebamõistlikult koormav. Kirjalike selgituste andmise korral ei pea isik ise kohale tulema maksuhalduri ametiruumidesse, mis võiks olla liialt ajakulukas. Kirjalike ütluste protokolli on kaebajal võimalik täita kodus ilma suuremate kuludeta. Kohus märgib ja rõhutab, et kirjalike ütluste protokolli täitmine on adressaati kõige vähem koormav teabe andmise viis. Kohus on seisukohal, et kaebaja väited kirjalike ütluste protokolli täitmise tähtaja osas ei ole põhjendatud. Vaidlustatud korralduses määratud 7-päevane tähtaeg kirjalike ütluste protokolli täitmiseks ja tagastamiseks maksuhaldurile on mõistlik. Kaebaja põhjendused ei anna alust vastupidisele järeldusele jõudmiseks. Juhul, kui kaebuse esitajal ei olnud piisavalt aega korralduse täitmiseks, siis oleks tal olnud võimalik taotleda maksuhaldurilt korralduse täitmise tähtaja pikendamist, mida aga kaebaja ei teinud, kuigi selline võimalus tal oli.
Kohus leiab, et kaevatavas teabe andmise korralduses on märgitud faktilised ja õiguslikud alused, see on piisavalt põhjendatud ning oma sisult selge ja arusaadav. Kaebuse põhjendused ei anna alust korralduse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.