3.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 10.07.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.XXX toimetati 18.07.2016 Tartu Vanglast Tartu politseijaoskonna arestimajja väärteoasjas nr 1-16-4293 määratud asenduskaristust (3 päeva aresti) kandma. Aresti kandmine lõppes 21.07.2016 kell 09.40, pärast seda viibis avaldaja arestimajas vahistatuna. Vanglasse tagasi viidi avaldaja 22.07.2016. XXX väidab, et temale toodi 21.07.2016 ajavahemikus kella 14.00 kuni 15.30 Tartu arestimajja käsipakk, mida arestimaja ametnikud keeldusid väidetavalt vastu võtmast. Kaebuse kohaselt sõitis Tallinnast Tartusse avaldajale käsipakki üle andma tema vend XXX koos sõbra Renat Daguloviga. Vennal polnud kaasas isikut tõendavat dokumenti ja pakki soovis seetõttu üle anda Renat Dagulov. Pakis olevat muu hulgas olnud ka televiisor, malelaud ja käekell, mida vanglasse käsipakis tuua ei saavat. Käsipaki vastuvõtmisest keeldumisega olevat arestimaja ametnikud rikkunud XXX kui vahistatu õigusi ja tekitanud temale varalise kahju, sest ta pidi vangla poest endale ise uue televiisori muretsema.
2.19.10.2016 esitas XXX Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) avalduse, milles taotles temale arestimaja ametnike poolt tekitatud varalise kahju hüvitamist kokku summas 300 eurot (televiisor 150 eurot, malelaud koos käekellaga 96 eurot, XXX kütuse kulu 54 eurot). PPA 19.12.2016 otsusega nr 2.1-3/29436-5 jäeti kaebaja varalise kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, sest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise peamine eeldus varalise kahju tekkimine taotlejal - ei olnud täidetud.
3.19.01.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus PPA vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seonduvalt käsipaki vastuvõtmisest keeldumisega. Kaebaja põhjendab, et 21.07.2016 toodi kaebajale Tartu arestimajja käsipakk, mida keelduti vastu võtmast. Pakis olevat olnud mh televiisor, malelaud ja käekell. Käsipaki vastuvõtmisest keeldumisega on tekitatud kaebajale varaline kahju summas 300 eurot, sh televiisori, malelaua ja käekella soetamisega seonduvad kulud ja asjata tehtud sõidukulud. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Tartu Halduskohus jättis 26.01.2017 määruses XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks 10-päevase tähtaja. 01.02.2017 saabus kohtule maksekorraldus, et riigilõiv on tasutud.
4.Tartu Halduskohus võttis 06.02.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja leiab, et vastustaja on käsipaki vastuvõtmisest keeldumisega rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 98 ja arestimaja kodukorda ning tekitanud kaebajale varalise kahju summas 300 eurot.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole PPA Lõuna prefektuuri arestimaja pakkide vastuvõtmise korda rikkunud ja kaebajal ei saanud olla mingit õigustatud ootust, et ilma eelneva taotluseta ja loata temale käsipakiga toodud asjad – televiisor, malelaud ja käekell – vastu võetakse. Vastustaja väidab, et kaebaja ei ole kahju saanud asjade hävimise, rikkumise ega ka vältimatult vajalike kulutuste tõttu, järelikult on XXX kaebus temale kahju tekitamise kohta tõendamata ja alusetu.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kaebaja on kaebuses teinud taotluse üle kuulata tunnistajad XXX, Aleksei XXX ja Renat Dagulov. Kohtu arvates ei ole nimetatud tunnistajate ülekuulamine vajalik ja põhjendatud, kuna asja saab lahendada kohtule esitatud kirjalike materjalide põhjal.
8.Kaebaja väitel rikkus vastustaja väidetava käsipaki vastuvõtmisest keeldumisega VangS § 98 sätet ja arestimaja kodukorda. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa.
8.1.VangS § 98 lg 1 sätestab, et vahistatul on lubatud saada pakke ning pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjades. VangS § 156 lg 5 alusel siseministri 27.09.2011 määrusega nr 21 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ (ASkE) § 36 sätestabki pakkide vastuvõtu korralduse arestimajas ning selle lg 1 kohaselt on vahistatul ja väljasaadetaval õigus saada käsi- või postipakki kogukaaluga kuni viis kilogrammi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vahistatule ja väljasaadetavale võib pakis saata järgmisi esemeid: ühte komplekti hooajalist üleriietust, peakatet, jalatseid; esmaseid hügieenitarbeid ja vahendeid, sealhulgas mehhaanilist või elektripardlit või komplekt mittevahetatava teraga habemelõikureid, seepi, šampooni, piirituseta ja gaasiga survestamata pihustita deodoranti, tualettpaberit, küünelõikurit, kammi, preservatiive; kirjatarbeid, sealhulgas paberit, kirjutusvahendeid, ümbrikuid, marke, postkaarte; raamatuid, perioodilisi väljaandeid, õigusakte; religioosset sümboolikat; fotosid; tikke ja tubakatooteid; originaalpakendis telefonikaarte; juurja puuvilju, mahla, mahlajooke (mitte klaas- ega metalltaaras), küpsiseid, kuivikuid, viilutatud saia ja leiba, soolakala, konserve (mitte klaas- ega metalltaaras), täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud või soolaliha, kompvekke (välja arvatud karamell). Asja materjalidest nähtuvalt olid kaebajale toodud käsipakis televiisor, käekell ja malelaud, kuid eelnimetatud loetelus neid asju ei ole.
8.2.ASkE § 36 lg 4 kohaselt kehtestab pakkide vastuvõtmise täpsema korra prefekt käskkirjaga. Lõuna prefektuuri prefekti 27.05.2014 käskkirjaga nr 1.1-3/21 kinnitatud kuni käesoleva ajani kehtiv „Lõuna prefektuuri arestimaja pakkide vastuvõtmise korra“ (kord) p 9 kohaselt on kinnipeetava taotlusel ning arestikambri vanema loal kinnipeetavale kambrisse lubatud televiisor või raadio, mis võetakse arestimajas vastu vastavalt käsipaki vastuvõtmise korrale. Televiisor võib olla diagonaaliga kuni 48 cm (19’’) ning koos teleriga võib kaasas olla kanalite jälgimiseks vajalik digiboks ja antenn. Seega ei ole televiisori puhul tegemist mitte tavalise käsi- või postipakis arestimajas kinni peetavale vahistatule või väljasaadetavale saatmiseks lubatud esemega, vaid arestimajas kinnipeetule erandkorras lubatava asjaga, mille saamine eeldab kinnipeetava sellekohast eelnevat taotlust ja arestimaja juhi luba. Kohus märgib, et kaebaja ei ole kaebuses kordagi maininud, et ta oleks vastava taotluse Tartu arestimajas viibimise ajal ajavahemikul 18.07.2016 – 22.07.2016 esitanud ja et arestimaja juht oleks televiisori saamiseks loa andnud. Seega ei ole vastustaja VangS § 98, ASkE-t ja korda rikkunud. Kohus leiab, et kaebajal ei saanud olla ka mingit õigustatud ootust, et ilma eelneva taotluseta ja loata temale käsipakiga toodud asjad – televiisor, malelaud ja käekell - vastu võetakse.
9.Kaebaja väitel tekitati talle väidetava käsipaki vastuvõtmisest keeldumisega varaline kahju summas 300 eurot.
9.1.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 on kindlaks teha, kas isikule on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub alus kahjunõude rahuldamiseks.
RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise.
9.2.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuses toodud asjaolude pinnal ei saa kuidagi teha järeldust, et kaebajale kuulunud vara – väidetavalt üle andmata jäänud televiisor, käekell ja malelaud oleksid kaotsi läinud, hävinud või temalt ära võetud või siis oleks nende väärtus mingilgi moel vähenenud. Seega pole kaebajal mingit alust väita, et ta on seoses nimetatud esemetega mingil moel kahju saanud. Kaebuses nimetatud väidetava sõidukulu 54 eurot kandis eeldatavasti avaldaja vend XXX ning kaebaja ei ole kinnitanud, et ta nimetatud summa oleks vennale hüvitanud. Seega ei ole kaebaja kohtu arvates kahju saanud ei asjade hävimise, rikkumise ega ka vältimatult vajalike kulutuse tõttu.
10.Täiesti vale arusaam on kaebajal sellest, et tema poolt televiisori ostuks ja venna poolt Tartusse sõiduks tehtud kulutusi võib käsitleda tema saamata jäänud tuluna.
10.1.VÕS § 128 lg 4 sätestab ka saamata jäänud tulu definitsiooni. See on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohtule on arusaamatu, millisest tulust või kasu saamise võimalusest kaebaja vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi. Kaebaja saamata jäänud tuluna ei saa käsitleda kaebaja poolt vanglapoest uue televiisori ostuks tehtud kulutust ega kaebaja venna väidetavat asjatult tehtud sõidukulu Tallinnast Tartusse ja tagasi. Seega mingit kahju saamata jäänud tulu tõttu kaebajal kohtu arvates tekkinud ei ole.
11.Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja osta vangla poest malelauda ja käekella ning vastustaja trahvimist seaduse ja omaenda kodukorra rikkumise eest tema kasuks. Kohtu arvates on kõik nimetatud nõuded asjakohatud ja seadusest mittetulenevad.
12.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebajale väidetavalt tekkinud varalise kahju hüvitamiseks puudub seadusest tulenev alus, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
13.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.