AS EG Ehitus ja UAB „ALVORA“ kaebus Elering AS juhatuse 08.03.2017 protokollilise otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.04.2017 otsuse nr 43-17/181484 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebajad (ühistaotlejad) – AS EG Ehitus ja UAB „ALVORA“, volitatud esindajad v. adv Priit Lätt ja adv. Erki Fels Vastustaja (hankija) – Elering AS, volitatud esindajad v. adv Arne Ots ja v. adv Rauno Klemm
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 24.05.2017 kell 14.00
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS EG Ehitus, Uždaroji akeiné bendrové „ALVORA“ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.
3.Mõista kaebajatelt solidaarselt Elering AS kasuks välja menetluskulu summas 4192,80€ (neli tuhat ükssada üheksakümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti).
4.Muus osas jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16.06.2017 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Elering AS (hankija) avaldas 13.01.2017 riigihangete registris väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Karksi maagaasi mõõtejaama ja Lilli liinikraanisõlme projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 181484) hanketeate (HT). HT osa III p 2.3 alap 2 kohaselt esitas hankija riigihankel kvalifitseerumiseks nõude, et taotleja peab tõestama, et ta on 36 kuu jooksul enne taotluste esitamise tähtaega projekteerinud mh vähemalt kaks gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti, millest igaüks on projekteeritud vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega (edaspidi Mõõtejaama projekteerimise nõue). Samas punktis on täpsustatud, et tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema lõpetatud ja tellija või muu pädeva isiku poolt vastu võetud nimetatud perioodi jooksul ning et taotleja peab esitama kvalifitseerimiseks vajalike tööde loetelu koos kvalifitseerimiseks vajalike andmetega Vormil 6.
2.Taotluste esitamise tähtpäevaks (14.02.2017) esitasid hankijale taotlused kuus taotlejat, teiste hulgas ühistaotlejad AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“.
3.Hankija palus 22.02.2017 AS-l EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“ täpsustada, milliste Vormil 6 esitatud objektidega on kaetud kahe gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamise kogemus. Samal kuupäeval vastasid kaebajad päringule, viidates uuesti Vormil 6 toodud lepingutele.
4.Hankija 08.03.2017 protokollilise otsusega nr 19/2017 jäeti mh kvalifitseerimata ühistaotlejad AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“. Põhjenduste kohaselt ei ole AS-l EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“ HT-s nõutud sarnaste projekteerimistööde kogemust, sest Vormil 6 nimetatud referentstööd ei ole teostatud viimase 36 kuu jooksul.
5.AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“ esitasid 23.03.2017 vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO). VAKO jättis 12.04.2017 otsusega vaidlustusmenetluses nr 43-17/181484 vaidlustuse rahuldamata. VAKO 12.04.2017 otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Hankija 08.03.2017 otsuses ei ole ühistaotlejate kvalifitseerimata jätmist sisuliselt põhjendatud. Hankija 08.03.2017 otsuse preambulis toodud viite kohaselt tugineb nimetatud otsus Karksi maagaasi mõõtejaama ja Lilli liinikraanisõlme projekteerimis- ja ehitustööde hankekomisjoni protokollilisele ettepanekule. 03.03.2017 e-riigihangete keskkonnas koostatud Kvalifitseerimise protokolli (edaspidi protokoll) lisas 5, milles on esitatud ühistaotlejate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli tulemused, põhjendatakse ettepanekut jätta ühistaotlejad kvalifitseerimata mittevastavuse tõttu HT osa III p 2.3 alap 2 järgmiselt: „Taotlejal puudub kvalifitseerimise tingimustele nõutav kogemus kahe gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamisel. Vormil 6 esitatud referentsobjektid ei mahu nõutava viimase 36 kuu ajaperioodi sisse.“ VAKO hinnangul tuleb hankija 08.03.2017 otsuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda lisaks hankija 08.03.2017 otsusele ka protokollis esitatud põhjendustest, kuna sellele dokumendile on vaidlustatud otsuses viidatud kui hankija otsuse alusele ning protokollis sisalduvad konkreetsemad põhjendused, millest hankija ühistaotlejate kvalifitseerimata jätmisel lähtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03). Kuna Vormi 6 ülesehituse kohaselt tuli objektid, millega tõendatakse vastavust HT osa III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele (Sarnased projekteerimistööd), esitada Vormi 6 teises tabelis ning ka 22.02.2017 vastuses on 2(11)
3-17-865 ühistaotlejad kinnitanud, et vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele kinnitavad Vormil 6 teises tabelis (projekteerimistööd) jrk-de 1 ja 2 all nimetatud objektid, esitades ka konkreetsed viited vastavate tellijate (AB „Amber Grid“ ja AB „Lietuvos dujos“) kinnistuskirjadele, on ilmne, et ühistaotlejad soovisid tõendada enda vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele nimelt käesolevas punktis loetletud objektide teostamisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et ühistaotlejate poolt Vormil 6 esitatud andmed ei tõenda ühistaotlejate vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele. Vormil 6 esitatud andmetest ning taotlusele lisatud tellijate kinnistuskirjadest sai hankija järeldada üksnes seda, et ühistaotlejad tuginevad vastavuse tõendamisel Mõõtejaama projekteerimise nõudele Vormil 6 teises tabelis (projekteerimistööd) nimetatud objektidele. Kuna Vormil 6 esitatud andmetest nähtub, et ühistaotlejad nõutud tingimustele ei vasta, esineb analoogne olukord Riigikohtu 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 kirjeldatuga. Tegemist ei ole RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega. Hankija ei pea oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22). Hankija ei saanud ka ühistaotlejate 22.02.2017 vastusest järeldada, et ühistaotlejad soovivad oma vastavuse tõendamisel Mõõtejaama projekteerimise nõudele tugineda lisaks Vormil 6 esitatud andmetele veel mingitele muudele objektidele. Ühistaotlejate vastavus Mõõtejaama projekteerimise nõudele ei ole tõendatud teiste ühistaotlejate taotlusega koos esitatud kvalifitseerimisdokumentidega. Taotlusele ei ole lisatud UAB „Ardynas“ poolt teostatud ning HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu ega tellijate kinnituskirja, et tööd on tehtud ja lõpetatud ning lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga, seega nn referentse, mis tõendaksid, et UAB „Ardynas“ oleks teostanud HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele vastavaid objekte. Ühistaotlejate pakutud projekteerimise projektijuhi CV alusel on võimalik tuvastada üksnes selle spetsialisti enda, mitte UAB „Ardynas“ või ühistaotlejate vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Hankija on teostanud ühistaotlejate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli vaidlustatud osas kohase hoolsusega, arvestades RHS ja hanke alusdokumentide nõudeid ning tuvastanud õigesti, et ühistaotlejad ei vasta Mõõtejaama projekteerimise nõude osas HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, mistõttu hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on RHS-ga kooskõlas.
6.AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“ esitasid 24.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Elering AS juhatuse 08.03.2017 protokollilise otsuse ja VAKO 12.04.2017 otsuse nr 43-17/181484 tühistamiseks.
KAEBUSE PÕHJENDUSED
7.Kaebajate vastavus Mõõtejaama projekteerimise nõudele (HT osa III p 2.3 alp 2) on tõendatud teiste ühistaotlejate taotlusega koos esitatud kvalifitseerimisdokumentidega (Vormil 7 esitatud alltöövõtjate nimekiri, alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnistuskiri ja projektijuht Arturas Mincȇ elulookirjeldus). VAKO on tõlgendanud RHS § 39 lg-t 4 põhjendamatult kitsendavalt ja vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 ja Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuses kohtuasjas C-336/12 antud juhistega. Alltöövõtja UAB „Ardynas“ teostatud sarnased projekteerimistööd on taotlusest leitavad projekteerimise projektijuhi elulookirjeldusest (CV-st). CV p-st 5 nähtub, et projekteerimise projektijuht A. Mincȇ omab töökogemust alates 1999 jaanuarist ning on olnud UAB „Ardynas“ töötaja alates sellest ajast. CV p-s 6 on nimetatud muuhulgas järgmised projekteerimistööd, mis on teostatud UAB „Ardynas“ poolt ja mis vastavad Mõõtejaama projekteerimise nõudele: 1) „Engineering works for construction of gas connection pipeline between Poland and Lithuania, in the Lithuanian Republic (GIPL-LT)“. Tellija oli AB „Amber Grid“ ja tööde teostamise aeg oli 2015-2016; 2) „Engineering works for Construction of Klaipeda LNGT Gas transmission 3(11)
3-17-865 pipeline DN700 and Gas metering station in Kiškenai Village, Dovilai Eldership, Klaipeda District municipality, DN700, GMS maximum gas flow from FSRU is 460 000 nm3/h“. Tellija oli AB „Klaipedos Nafta“ ja tööde teostamise aeg oli 2011-2014 (november). Projekteerimise projektijuht A. Mincȇ CV-le on lisatud tellijate kinnituskirjad, et referentstööd on tehtud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga. Seega on ekslik VAKO seisukoht, et taotlusele ei ole lisatud UAB „Ardynas“ poolt teostatud ning HT osa III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu, ega tellijate kinnituskirju, et tööd on tehtud ja lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga. Arusaamatu on VAKO seisukoht, et pakutud projekteerimise projektijuhi CV alusel on võimalik tuvastada üksnes selle spetsialisti enda, mitte UAB „Ardynas“ või ühistaotlejate vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Projektijuhi A. Mincȇ töökohana on CV-s märgitud üksnes UAB „Ardynas“. AB „Klaipedos Nafta“ referentstöö puhul on CV-s sõnaselgelt viidatud UAB-le „Ardynas“ (vt CV lk 4, rasvases kirjas “UAB ARDYNAS SCOPE OF WORKS”). Seetõttu ei põhine VAKO seisukoht tõenditel ega ole eluliselt usutav. Puuduvad igasugused tõendid, et kaebajate poolt välja toodud referentsobjektide teostajaks ei oleks olnud äriühinguna UAB „Ardynas”.
8.Hoolimata Vormil 6 esinevast puudusest, vastavad kaebajad Mõõtejaama projekteerimise nõudele. Kuivõrd õigeaegselt esitatud taotluse dokumentatsioonist tuleneb kaebajate soov tugineda tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel ka oma alltöövõtjatele ning üks alltöövõtja (UAB „Ardynas“) omab nõutud kogemust, siis ei olnud põhjust jätta kaebajaid kvalifitseerimata.
9.Esines kaalukas põhjus, mis oleks õigustanud hankija poolt kaebajatele kvalifitseerimise dokumentatsioonis esineva puuduse kõrvaldamiseks adekvaatse võimaluse andmist. Kaebajatel oli nõuetele vastav seisund olemas taotluse esitamise ajal, mitte ei tekkinud pärast taotluse esitamist. Sellisel juhul oleks hankija pidanud andma kaebajatele adekvaatse võimaluse puuduse kõrvaldamiseks või täpsustuste esitamiseks RHS § 39 lg 4 alusel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22).
10.Hankija 22.02.2017 päring ei juhtinud puudusele tähelepanu ega võimaldanud kaebajatel kvalifitseerimisdokumente adekvaatselt selgitada. Hankija 22.02.2017 päringu sõnastus suunas kaebajaid hankijale selgitama, kust on leitavad referentsprojektide kohta nõutud tellijate kinnitused. Päring ei viidanud Vormil 6 esinenud veale ega andmetele, mis olid kättesaadavad Vormil 7 esitatud alltöövõtjate nimekirjast, alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnituskirjast ja projektijuht A. Mincȇ elulookirjeldusest. Hankija 22.02.2017 selgitustaotlus oli ebakohane (vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-599/10, p 42). Kui selgitustaotlus ei kajasta puudusi või ebatäpsusi, mis hankijat selgitustaotlust esitama ajendasid, siis ei kanna selgitustaotlusele ebakohase vastuse andmise riisikot adressaat. Sisuliselt on tegemist selgitustaotluse esitamata jätmisega.
11.Hankija otsus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 3). Kvalifitseerimiseks vajalikes dokumentides esinevate puuduste kõrvaldamisel on mõningane võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete riive aktsepteeritav – ainuüksi puuduse kõrvaldamise võimaluse andmine ei riku asjaomaseid printsiipe juhul, kui ettevõtja võimalus saada selgitusnõudele vastamise kaudu ebaausat (sisulist) eelist on minimaalne või peaaegu olematu (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-599/10, p-d 40-41; otsus kohtuasjas C-336/12, p 37). Kaebajad ei saaks ühtegi eelist. Kaebajad ei ole jätnud andmeid esitamata, vaid on need esitanud osaliselt väljaspool Vormi 6. Taotlejate ebavõrdse kohtlemisega on tegemist juhul, kui kvalifitseerimata jäetakse taotleja, kes sisuliselt kvalifitseerimise tingimusele vastab. Kaebajatel on kahtlus, et mõni riigihankes taotluse esitanud ja kvalifitseeritud taotleja on Mõõtejaama projekteerimise nõude täitmiseks samuti tuginenud alltöövõtjate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele, sh sama alltöövõtja referentsidele (UAB „Ardynas“), kelle varasemale 4(11)
3-17-865 kogemusele ka kaebajad tugineda soovivad. Olukord, kus üks taotleja kvalifitseeritakse ja teine taotleja samade referentsidega jäetakse kvalifitseerimata, on vastuolus RHS § 3 p-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.
12.Kohtuistungil viitasid kaebajad Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-387/14 ja kohtujuristi ettepanekule kohtuasjas C-387/14 (kohtuistungi helisalvestis 14:03:57-14:20:57).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Hankija vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
14.Hankija jättis kaebajad õigesti kvalifitseerimata. Kaebajad ei täida riigihanke nõuete kohaselt kvalifitseerimistingimusi. Hankijal puudus õigus ja kohustus asuda ise taotleja poolt esitatud dokumentide seast otsima referentsprojekte, mis täidaksid kvalifitseerimistingimusi, kuid mida kaebajad pole kvalifitseerumiseks esitanud. Ei saa nõustuda kaebajate tõlgendusega, mille järgi peaks hankija hoolimata konkreetsete vormide ja nõuete kehtestamisest asuma kontrollima, ega taotleja/pakkuja nõuetelevastavus ei tulene mõnest teisest taotlusele/pakkumusele lisatud dokumendist, kui see ei tulene neist dokumentidest, millest see tulenema peaks. Vastasel korral oleks riigihanke läbiviimine praktikas mõeldamatu, sest hankija ei teaks kunagi täpselt, milliste dokumentidega taotleja/pakkuja midagi tõendada soovib. Veelgi enam, see võimaldaks riigihankes osalejatel hankijale igakordselt edastada piltlikult kogu oma (lepingute) andmebaasi, millest hankija peaks siis ise hakkama otsima sobivaid kvalifitseerimistingimustele vastavaid projekte.
15.Kaebajatega ei saa nõustuda ka selles, nagu oleks kaebajate taotlusest võimalik tuvastada kvalifitseerimistingimuste sisulist täidetust. Kaebajate viidatud alltöövõtja töötaja CV-st on võimalik tuvastada selle töötaja enda kogemust. Ühe töötaja varasem kogemus ei ole samastatav taotleja kui äriühingu kogemusega. Viidatud töötaja CV-st ei nähtu, et tegemist oleks alltöövõtja või kaebajate kui ühistaotlejate kogemusega, ega ka seda, millise tööandja töötajana on CV-l viidatud tööd teostatud ning mis mahus seda on tehtud. Ka ei ole viidatud CV-st võimalik üheselt tuvastada, et seal loetletud projektid ka HT p-s III.2.3) punktis 2 toodud kvalifitseerimistingimuse täidaks või et ühistaotlejatele oleks nende projektide osas antud nõusolek neid ühistaotlejate referentsina esitada.
16.Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-24-13 p-s 23 ning VAKO käesolevas asjas (otsuse p 10.2) leidnud, et kui hankija on seadnud kvalifitseerimise tingimuseks taotleja/pakkuja viimaste aastate lepingute osas teatava nõude ja taotleja/pakkuja esitab vastavad andmed, kuid neist nähtuvalt ei vasta referentslepingud nõuetele, ei ole tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega, vaid hankijal tuleb selline taotleja/pakkuja jätta kvalifitseerimata. Hankemenetlus on kujundatud formaliseeritud menetlusena, mille puhul on ausa konkurentsi tagamiseks oluline kohelda pakkujaid ühetaoliselt ja lähtuda esmajoones nende esitatud andmetest (Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2012 otsus nr 3-12-610, p 14). Hankijalt ei saa eeldada, et ta peaks pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hakkama ise andmeid otsima. Valitseva kohtupraktika kohaselt lasub täpsete ja hanke alusdokumentides toodud nõuetele vastavate andmete esitamise kohustus ja vastutus taotlejal (vt VAKO otsus nr 45-16/170977, p 13.1). Kaebajad on esitanud oma varasemate objektide nimekirja ja veel hankija täpsustava küsimuse peale üle kinnitanud, et soovivad toetuda just nendele referentsobjektidele. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kõrvaldatava eksimuse, vaid sisulise puudujäägiga, mis ei ole RHS § 39 lg 4 järgi kõrvaldatav puudus.
5(11)
3-17-865
17.Ebaõige on kaebuses toodu, justkui oleks hankija pidanud olukorras, kus kaebajate enda poolt esitatud kinnitusvormi kohaselt nad kvalifitseerimistingimusi ei täida, asuma eraldi spetsiifiliselt üle küsima, et ehk on kaebaja esitanud nii taotluses kui ka hankija päringu peale esitatud vastuses kogemata ebaõigeid andmeid ning ehk on kaebajatel muid referentsobjekte, mis kvalifitseerimistingimustele vastaksid. Pakkujad peavad pakkumuse tegemisel ja hankija küsimustele vastamisel olema hoolsad ning võimalike hooletustega, eksimustega või ebaõigete andmete esitamisega seonduvaid riske kannavad pakkujad.
18.Hankija otsus on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebajad taotlevad eeliseid, mida hankija neile võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt võimaldada ei saa. Kaebajate lähenemine, mille kohaselt peaks hankija asuma taotluse või pakkumuse puudulikkuse korral ise lünki täitma ning seda ka juhul, kui taotlusest või pakkumusest nähtub selgelt hanke alusdokumentides esitatud nõuete mittetäitmine, ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Kõigi taotlejate puhul on vaidlusaluse kvalifitseerumisnõude hindamisel kontrollitud üksnes Vormil 6 esitatud andmeid ja kõigil kvalifitseeritud taotlejatel sisaldusid nõutavad referentsobjektid vastaval vormil. Hankija on kohelnud kõiki taotlejaid võrdselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.HT osa III p 2.3 alapunktis 2 on kehtestatud kvalifitseerimise tingimus järgmises sõnastuses: „2. Sarnased projekteerimistööd Taotleja (üks ühistaotlejatest või taotluses nimetatud alltöövõtja) peab tõestama, et ta on 36 kuu jooksul enne taotluste esitamise tähtaega projekteerinud: - vähemalt kaks gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti, millest igaüks on projekteeritud vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega. - vähemalt 500 meetri pikkuse ja töörõhuga vähemalt 54 bar (MOP˃54bar) gaasi ülekandetorustiku lõigu ehitamise tööprojekti. - vähemalt ühe gaasi ülekandetorustiku liinikraanisõlme või sondisõlme tööprojekti töörõhuga vähemalt 54 bar (MOP˃54bar). Tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema lõpetatud ja tellija või muu pädeva isiku poolt vastu võetud nimetatud perioodi jooksul. Taotleja esitab: - sarnaste ehitus- ja projekteerimistööde loetelu koos kvalifitseerimiseks vajalike andmetega; - kõikide ehitus- ja projekteerimistööde kohta nende tööde tellija poolt allkirjastatud tõendid kinnitusega, et tööd on tehtud ja lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Vorm VI_Form VI_EST_ENG.“
21.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) riigihankel kvalifitseerumiseks pidid kõik taotlejad olema viimase 36 kuu jooksul projekteerinud mh vähemalt kaks gaasi mõõtmist võimaldavat maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti, millest igaüks on projekteeritud vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega; 2) eelnimetatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks tuli HT osa III p 2.3 alap 2 kohaselt täita Vorm 6; 6(11)
3-17-865 3) kaebajate esitatud taotluse Vormil 6 ei ole esitatud kaht nõuetekohast maagaasi mõõtejaama/jaotusjaama projekteerimise lepingut, mis oleks täidetud viimase 36 kuu jooksul; 4) hankija saatis 22.02.2017 kaebajatele järgmise küsimuse: „Palume täpsustada, milliste Vormil 6 esitatud objektidega on kaetud kahe gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamise kogemus?“. 5) Kaebajad vastasid 22.02.2017 hankija küsimusele järgmiselt: „Projekteerimise kogemus tabelis Vorm 6 punktid 1 ja 2“. 6) Hankija jättis kaebajad kvalifitseerimata HT osa III p 2.3 alap-le 2 mittevastavuse tõttu.
22.Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas kaebajad vastasid Mõõtejaama projekteerimise nõudele, kuigi nõutavaid andmeid ei olnud esitatud Vormil 6 ning kas nõutavad dokumendid olid esitatud taotlusega koos muudes dokumentides.
23.Hankija on sätestanud HT osa III p 2.3 alap-s 2, et vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele tuleb tõendada Vormil 6 esitatud andmetega. Seega tuli vastavad andmed esitada Vormil 6, mitte mõnel muul vormil või dokumendis. Euroopa Kohus on selgitanud, et kui HT on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostatavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus asjas C-423/07, p 58). Seda, et tegemist oli selge ja üheselt mõistetava nõudega, on kinnitanud ka kaebajad 24.05.2017 toimunud kohtuistungil (kohtuistungi helisalvestis 14:22:50).
24.Kaebajad on kohtuistungil väitnud, et Vormile 6 jäi ekslikult kandmata UAB „Ardynas“ teostatud projekteerimistöö, millele kaebajad soovivad tugineda (kohtuistungi helisalvestis 14:24:10).
25.Riigikohus on selgitanud, et pakkuja peab tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 17). Ka Euroopa Kohus on märkinud, et direktiivi 2004/18 artiklist 2 ega ühestki muust direktiivi sättest, võrdse kohtlemise põhimõttest ega läbipaistvuse kohustusest ei tulene, et hankija oleks olukorras, kus pakkumus on ebatäpne või ei vasta hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele, kohustatud asjaomaste taotlejatega ühendust võtma; taotlejad ei tohiks nuriseda, et selles osas ei ole hankijal mingisugust kohustust, kuna pakkumuse ebaselgus tuleneb vaid sellest, et nemad ise ei täitnud selle koostamisel hoolsuskohustust, mis lasub nii neil kui ka teistel taotlejatel (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10, p 38). Seega on pakkujal hoolsuskohustus taotluse koostamisel ja esitamisel vastavalt HT-s esitatud nõuetele.
26.Ebausutav on kaebajate väide, et ekslikult jäi Vormile 6 märkimata UAB „Ardynas“ referentsobjekt, millele kaebajad soovisid tugineda. Juhul, kui tegemist oleks olnud eksimusega, oleksid kaebajad pidanud seda märkama hiljemalt siis, kui hankija esitas neile päringu seoses Vormil 6 esitatud andmetega. Asja materjalist aga nähtub, et vastuseks hankija 22.02.2017 päringule on kaebajad jätkuvalt viidanud Vormil 6 olevatele töödele. Riigikohus on möönnud, et ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust, ei ole eriti mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure hulga puhul võimalik
7(11)
3-17-865 inimlikke eksimusi täielikult välistada (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 17). Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole, kuivõrd hankemenetlus oli alles taotluste esitamise faasis, mille koostamist ei saa pidada eriti mahukaks oma andmete ja nõutavate dokumentide poolest.
27.Kohus nõustub hankijaga, et viimasel puudus õigus ja kohustus asuda ise taotleja poolt esitatud dokumentide seast otsima referentsprojekte, mis täidaksid kvalifitseerimistingimusi, kuid mida kaebajad pole kvalifitseerumiseks Vormil 6 esitanud. Hankemenetluse läbiviimine, sh pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine andmete ja tõendite kogumise tõttu, ei tohi muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 19). Juhul kui nõustuda kaebajate väitega, et hankija oleks pidanud kontrollima kaebajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust ka teistest taotlusega koos esitatud dokumentidest, siis muudaks see hankijale hankemenetluse läbiviimise äärmiselt keeruliseks. Hankija ei pea oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22).
28.Isegi juhul, kui hankijal oleks olnud kohustus kontrollida kaebajate vastavust kvalifitseerimisnõuetele lähtudes kõikidest taotlusega esitatud dokumentidest, ei oleks hankija saanud kaebajaid kvalifitseerida. Ekslik on kaebajate väide, et ühistaotlejate vastavus Mõõtejaama projekteerimise nõudele (HT osa III p 2.3 alap 2) on tõendatud nende taotlusega koos esitatud järgmiste kvalifitseerimisdokumentidega: 1) Vormil 7 esitatud alltöövõtjate nimekiri; 2) alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnituskiri ja 3) projektijuht Arturas Mincȇ elulookirjeldus (CV).
29.Vaidlust ei ole selles, et taotleja võis tugineda ka alltöövõtja kogemusele tõendamaks vastavust HT osa III p 2.3. alap-s 2 sätestatud kvalifitseerimisnõudele (vt HT III osa p 2.3. alap 2). Samuti ei ole vaidlust selles, et ühistaotlejad ei esitanud alltöövõtja teostatud projekteerimistöid Vormil 6 ega ka alltöövõtja teostatud projekteerimistööde tellija poolt allkirjastatud tõendit HT-s nõutud kinnitusega (HT III osa p 2.3. alap 2), vaid esitatud on üksnes alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnituskiri alltöövõtjaks olemisest ja kavatsusest täita projekteerimise projektijuhi funktsiooni kõigil inseneri- ja projekteerimistöödel (vaidlustuse lisa 3). Seetõttu nõustub kohus VAKO-ga, et ühistaotlejate taotlusega on esitatud küll UAB „Ardynas“ kinnistuskiri, mille kohaselt nimetatud ettevõtja nõustub olema UAB „ALVORA“ alltöövõtja ning kavatseb täita projekteerimise projektijuhi funktsiooni kõigil inseneri- ja projekteerimistöödel, kuid taotlusele ei ole lisatud UAB „Ardynas“ poolt teostatud ning HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu, ega tellijate kinnistukirju, et tööd on tehtud ja lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga, seega nn referentse, mis tõendaksid, et UAB „Ardynas“ oleks teostanud HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele vastavaid objekte (p 10.4). Seda on kinnitanud kohtuistungil ka kaebajad, et vastavaid kinnituskirju koos taotlusega esitatud ei ole (kohtuistungi helisalvestis 14:28:40). Järelikult on ekslik kaebajate väide, et VAKO seisukoht ei põhine tõenditel.
30.Kohus nõustub VAKO-ga ka osas, et ühistaotlejate pakutud projekteerimise projektijuhi CV alusel on võimalik tuvastada üksnes selle spetsialisti enda, mitte aga UAB „Ardynas“ või ühistaotlejate vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Kohus ei pea vajalikuks korrata VAKO otsuse põhjendusi selles osas (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
31.Ülaltoodust järeldub, et kaebajad ei olnud esitanud taotluses dokumente, mis tõendaksid nende vastavust kvalifitseerimisnõudele. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebajate viidatud kohtujuristi M. Bobek 24.11.2016 esitatud ettepaneku kohtuasjas C-387/14 p 28, mille kohaselt kujutavad pakkuja poolt tähtajaks esitatud andmed ja dokumendid endast fotoülesvõtet ning hankija võib arvesse võtta ainult sellel fotol juba olevaid andmeid ja dokumente. Käesoleval
8(11)
3-17-865 juhul puudusid „fotoülesvõttel“ kvalifitseerimisnõudele.
andmed, mis
tõendaksid
kaebajate
vastavust
32.RHS § 39 lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.
33.Tegemist on hankija kaalutlusõigusega, mille teostamisel on kohustus kohelda kõiki taotlejaid võrdselt. See tähendab, et erandjuhul on lubatud pakkumusega seonduvaid andmeid korrigeerida, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii, et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10, p 40).
34.Kohus nõustub VAKO-ga, et käesoleval juhul ei olnud tegemist kõrvaldatava puudusega, mida oleks saanud kõrvaldada RHS § 39 lg 4 kohaldamisega. Samas on hankija kohtuistungil selgitanud, et 22.02.2017 esitati kaebajatele päring, et veenduda, et tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kohus selgitab, et näiteks juhul, kui kaebajad oleksid ekslikult märkinud Vormil 6 kõnesoleva referentsobjekti vale aastaarvu, siis oleks tegemist olnud kõrvaldatava puudusega, kuivõrd see oleks olnud ilmne ebatäpsus. Sellest tulenevalt ei olnud välistatud taotluse kontrollimisel, et tegemist võib olla kõrvaldatava puudusega, mistõttu ei saanud hankija enne päringu esitamist ja sellele vastuse saamist veenduda, et tegemist ei oleks kõrvaldatava puudusega. Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebajate 22.02.2017 vastusest hankija küsimusele nähtub, et ühistaotlejad käsitlesid referentsobjektidena, mis tõendavad nende vastavust mõõtejaama projekteerimise nõudele, Vormil 6 teises tabelis (projekteerimistööd) jrk-de 1 ja 2 all nimetatud objekte: 1) „Installation of Gas pressure reduction station (GPRS) on the main gas pipe Taurage-Klaipeda, Valve station No.17“ – tellija AB „Amber Grid“; tööde osutamise aeg 2014-04/2014-12; 2) Reconstruction of Elektrenai Gas Distribution Station – tellija AB „Lietuvos dujos“ tööde osutamise aeg 11.2010/09-2011. Seega saades kaebajatelt vastuse 22.02.2017 hankija päringule, nähtub sellest selgelt, et kaebajad on soovinud tugineda Vormil 6 olevatele töödele tõendamaks enda vastavust kvalifitseerimisnõuetele.
35.Kohus ei nõustu kaebajatega, et hankija 22.02.2017 päring ei juhtinud puudusele tähelepanu ega võimaldanud kaebajatel kvalifitseerimisdokumente adekvaatselt selgitada.
36.Hankija on esitanud 22.02.2017 kaebajatele päringu järgmises sõnastuses: „Palume täpsustada, milliste Vormil 6 esitatud objektidega on kaetud kahe gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamise kogemus?“.
37.Euroopa Kohus on selgitanud, et nõue esitada selgitused, peab kajastama kõiki pakkumuse punkte, mis vajavad selgitamist (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, p 35; 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10, p 44).
38.Kohtu hinnangul on hankija üheselt mõistetavalt palunud ühistaotlejatelt selgitusi seoses Vormil 6 kajastatud objektide vastavusest HT osa III p 2.3. alap-s 2 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kui hankija oleks soovinud teada, kust on nimetatud kinnitused leitavad, siis oleks selliselt ka päring sõnastatud. Veelgi enam, kaebajatel oli võimalus küsida üle, mida hankija on soovinud, et kaebajad täpsustaksid, juhul kui neile jäi päringu sõnastus ebaselgeks. Seda kaebajad teinud ei ole. Hankija päring ei ole Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuses kohtuasjas C-336/12 antud juhistega vastuolus.
39.Viimaks ei nõustu kohus kaebajatega ka osas, et hankija on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 3).
9(11)
3-17-865
40.Võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuskohustus, millest tuleneb eelkõige kohustus anda pakkujatele nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal võrdsed võimalused, kujutavad endast tegelikult riigihankemenetlusi käsitlevate liidu eeskirjad põhialust (Euroopa Kohtu 16.12.2008 otsus kohtuasjas C-213/07, p 45). Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut, nõuab kõigile pakkujatele pakkumuse koostamisel võrdsete võimaluste tagamist, ning tähendab seega, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused (Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99 P, p 110; 12.03.2015 otsus kohtuasjas C-538/13, p 33). „Ühelt poolt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja eeldab seega, et need pakkumused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel. Teiselt poolt on läbipaistvuskohustuse eesmärk tagada, et puuduks oht hankija eelistusteks ja meelevaldsuseks. See eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleks nii hanketeates kui ka tehnilistes tingimustes sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele.“ (Euroopa Kohtu otsus asjas C-42/13, p 44; otsus asjas C-496/99 P, p-d 108-111). Võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuse kohustusega on vastuolus, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja vahel; see tähendab, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel (Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus kohtuasjas C-387/14, p 37).
41.Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et kaebajad ei olnud taotluses esitanud andmeid tõendamaks enda vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele, mistõttu olukorras, kus hankija oleks lubanud kaebajatel esitada täiendavaid dokumente (UAB „Ardynas“ poolt teostatud ning HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu; tellijate kinnistukirjad, et nimetatud tööd on tehtud ja lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga), oleks see tinginud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise.
42.Euroopa Kohus on rõhutanud, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine hankemenetluses ei ole eesmärk iseenesest, vaid seda peab tõlgendama, lähtudes sellega seatud eesmärkidest; väljakujunenud kohtupraktika järgi nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks võrdväärsena, välja arvatud juhul, kui selline käsitlus on objektiivselt põhjendatud (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, p-d 29-30). Käesoleval juhul ei ole kaebajad võrreldavas olukorras taotlejaga, kes on esitanud Mõõtejaama projekteerimise nõudele vastavuse tõendamiseks andmed Vormil 6. Seetõttu ka juhul, kui mõni taotleja, kelle hankija kvalifitseeris, tugines UAB „Ardynas“ referentsidele ning oli selle kajastanud Vormil 6, ei tähenda see võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
43.Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus VAKO-ga, et hankija on jätnud kaebajad õiguspäraselt kvalifitseerimata. Hankija 08.03.2017 protokolliline otsus ja VAKO 12.04.2017 otsus nr 43-17/181484 on õiguspärased, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda.
45.Vastustaja on palunud kaebajatelt välja mõista menetluskulu summas 5403,60 € (3903 + 1500,60). Vastustaja on kohtule esitanud menetluskulu nimekirja ja kuludokumendid. 30.04.2017 arve nr 171117 kohaselt on käesoleva kohtumenetlusega seoses osutatud õigusabi
10(11)
3-17-865 kokku 6,4 h summas 1133 eurot (dokumendiga tutvumine: kaebus ja eõk taotlus, 0,9 h (153 eurot); menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, 4,2 h (714 eurot) ning menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, 1,3 h (266,50 eurot)). 22.05.2017 arve nr 171238 kohaselt on õigusteenust osutatud 11,9 h summas 2542,80 eurot (menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus kaebusele 6,7 h (1139 eurot); menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus kaebusele, 4,5 h (855 eurot); dokumendiga tutvumine: EÕK määrus, 0,1 h (19 eurot); dokumendiga tutvumine: kohtukutse, 0,1 h (19 eurot); 02.05.2017 kommunikatsioon: klient – kohtukutse ja eõk määruse edastamine, 0,1 h (19 eurot); dokumendi analüüs: EÕK määrus, 0,4 h (68 eurot)). 25.05.2017 arve nr 171248 kohaselt on õigusteenust osutatud 6,8 h summas 1500,60 eurot (kohtuistungiks ettevalmistamine: 24.05.2017 kohtuistung 1,5 h (307,50 eurot); kohtuistungiks ettevalmistamine: 24.05.2017 kohtuistung 2,5 h (425 eurot); menetlusdokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 0,4 h (68 eurot); 24.05.2017 kohtuistungil osalemine: 24.05.2017 kohtuistung 1,2 h (246 eurot); 24.05.2017 kohtuistungil osalemine: 24.05.2017 kohtuistung 1,2 h (204 eurot)). Arvete tasumist tõendavad maksekorraldused on kohtule esitatud.
46.Elering AS ei ole avaliku võimu kandja ning üksnes asjaolu, et tegemist on hankijaga, ei anna alust lähtuda kohtupraktikas välja kujunenud põhimõttest, et vastustaja õigusabikulusid kaebajalt ka kaebuse rahuldamata jätmise korral välja ei mõisteta.
47.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
48.Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud kaebuses toodud väited enamasti samad vaidlustuses esitatud väidetega. Seejuures ei ole tegemist mahuka kaebusega ning ka kohtuasja ei saa pidada keerukaks. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks mõista kaebajatelt välja vastustaja menetluskulu täies ulatuses. Arve nr 171238 spetsifikatsioonist nähtuvalt on kaebusele vastuse koostamisele kulunud vandeadvokaadil Rauno Klemm 6,7 tundi ning vandeadvokaadil Arne Ots 4,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud sellest kokku 5,5 tundi, mistõttu loeb kohus põhjendatuks õigusabikuluks vastuse koostamise eest 985 eurot. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kaebajatelt välja mõista menetluskulu summas 4192,80 eurot (1332 + 1360,20 + 1500,60). Muus osas jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.