Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 31.05.2017, Tartu 3-16-2666 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin
Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav.
2) Kuivõrd kaebaja väitel tekitas E. T talle juunis-oktoobris kambris nr 1031, 1005, boksis nr 9, 15, 21, 18, 12, 14 vigastusi ning varastas asju 01., 05. ja 29.10.2016, siis võib kaebust mõista ka nii, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses valvur E. T tegevusega. Sel juhul tuleb kaebajal märkida, mis esemeid eelnimetatud kuupäevadel E. T kaebajalt varastas ning esitada andmed selle kohta, millal esitas kaebaja seoses iga juhtumiga kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale ja märkida, kas taotlus jäeti rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole kaebajal hüvitamiskaebuse esitamise õigust. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ei piisa kaebuste ja vaiete esitamisest. Vanglale tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus. Kaebust võib mõista ka nii, et kaebaja soovib menetlustoimingutega (vastamata ja registreerimata jätmine vms) tekitatud kahju hüvitamist. Sel juhul tuleb kaebajal esitada konkreetsed juhtumite kirjeldused (näiteks millal ja millise kaebuse või taotluse kaebaja esitas, kas ja millal sai ta vastuse, miks ei ole ta vastusega rahul jne); selgitada, millist kahju on talle menetlustoimingutega tekitatud; menetlustoiminguid vaidlustatakse reeglina koos nõudega, mille tõttu vastav kaebus või taotlus vanglale esitati. Kui kaebaja soovib esitada eraldi kaebuse, milles ta vaidlustab ainult menetlustoiminguid, siis tuleb kaebajal põhjendada, miks on see tema õiguste kaitseks vajalik; esitada andmed selle kohta, millal esitas kaebaja seoses iga menetlustoiminguga kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale ning märkida, kas taotlus jäeti rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole kaebajal kohtule hüvitamiskaebuse esitamise õigust.
Kaebuse aluseks oli asjaolud kogumis (HKMS § 41 lg 2), s.o käeraudade ebaseaduslik kasutamine kehavigastuste tekitamiseks ja mõnitamiseks ning vargus. HKMS ei nõua juriidiliste põhjenduste esitamist kaebuses. Kohaldatava seaduse otsib kohus ise. Kaebaja tegi kõik võimaliku, et oma nõudmisi kaebuses põhjendada ja tal ei olnud võimalik esitada kaalukamaid tõendeid. 10.03.2017. a avalduses esitas arvulised andmed ja järeldused kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kohus rikkus HKMS § 122, kui ei selgitanud välja vaidluse eset ning ei nõudnud välja haldusakte ega materjale, millest kaebaja teatas 10.03.2017. a avalduses. Kaebaja esitas selged järjestikused sündmuste kirjeldused, mille käigus on talle tekitatud kahju ja moraalne kahju. Kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas kahju, mille hüvitamisele on kaebus suunatud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-12, p 10).
registreerimise raamatust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole 23.02.2017. a määruses välja toodud puudusi kõrvaldanud, vaid kaebuses esinevad puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja esitatud arvukad ebaselged, ebaülevaatlikud ja laialivalguvad väited ei võimalda kaebust menetleda, seega esinevad kaebaja enda poolt põhjustatud ja kõrvaldamata takistused. Halduskohus on ka 23.02.2017. a määruse p-s 9 märkinud, et kaebajal tuleb kohtule esitada puuduste kõrvaldamise avaldus, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning üheselt mõistetav. Üksnes siis on kohtul võimalik kindlaks teha kaebaja nõuded, kaebaja õiguste rikkumise ulatus ja sellest talle tulenevad tagajärjed. Halduskohus ka märkis eelviidatud määruse p-s 10, et kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Seega, kuna kaebaja kaebuse puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille alus, põhjendused ja nõue ei ole selged ning neid ei saanud halduskohus välja selgitada mingil muul viisil uurimispõhimõtet kasutades. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata märkimisväärselt mahukast määruskaebuse (20-l leheküljel) esitamisest kaebaja poolt, ei anna N. Lilitškini määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus põhjendatult N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.