Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 31.05.2017, Tartu 3-16-2666 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus kohtuistungi pidamiseks.
2.Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus nõuda Tartu Vanglalt välja koopia kirjavahetuse registreerimise raamatust.
3.Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.19.12.2016 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini kaebus, milles ta palus tuvastada Tartu Vangla õigusvastased tegevused ja aktid ning hüvitada mittevaraline ja varaline kahju. Kaebaja selgitas, et alates 2004. aastast valvur E. T valetab, varastab ja rikub kaebaja isiklikke asju ning tekitab kaebajale käeraudadega vigastusi. Kaebaja väitel E. T tekitas talle juunis-oktoobris kambris nr 1031, 1005, boksis nr 9, 15, 21, 18, 12, 14 vigastusi ning varastas asju 01., 05. ja 29.10.2016. Veel märkis N. Lilitškin, et kaebusi sisuliselt läbi ei vaadata ning vaideid ei võeta vastu ega registreerita.
2.Tartu Halduskohus jättis 23.02.2017. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva. Määruse põhjendused: 1) Kaebuses viidatud 05.10.2016. a vaie registreeriti kuriteoteatena ja vangla teatas vastuses nr 2-3/4936-2, et jättis kriminaalmenetluse alustamata. Eelnevast tulenevalt võib kaebust mõista selliselt, et kaebaja on esitanud kuriteoteateid ja ei ole rahul sellele järgnenud menetlustega. Sellist kaebust ei saa lahendada halduskohus. Kriminaalmenetlust viivad läbi uurimisasutused ning kaebused uurimistoimingute peale tuleb esitada prokuratuurile ja maakohtule.
2) Kuivõrd kaebaja väitel tekitas E. T talle juunis-oktoobris kambris nr 1031, 1005, boksis nr 9, 15, 21, 18, 12, 14 vigastusi ning varastas asju 01., 05. ja 29.10.2016, siis võib kaebust mõista ka nii, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses valvur E. T tegevusega. Sel juhul tuleb kaebajal märkida, mis esemeid eelnimetatud kuupäevadel E. T kaebajalt varastas ning esitada andmed selle kohta, millal esitas kaebaja seoses iga juhtumiga kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale ja märkida, kas taotlus jäeti rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole kaebajal hüvitamiskaebuse esitamise õigust. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ei piisa kaebuste ja vaiete esitamisest. Vanglale tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus. Kaebust võib mõista ka nii, et kaebaja soovib menetlustoimingutega (vastamata ja registreerimata jätmine vms) tekitatud kahju hüvitamist. Sel juhul tuleb kaebajal esitada konkreetsed juhtumite kirjeldused (näiteks millal ja millise kaebuse või taotluse kaebaja esitas, kas ja millal sai ta vastuse, miks ei ole ta vastusega rahul jne); selgitada, millist kahju on talle menetlustoimingutega tekitatud; menetlustoiminguid vaidlustatakse reeglina koos nõudega, mille tõttu vastav kaebus või taotlus vanglale esitati. Kui kaebaja soovib esitada eraldi kaebuse, milles ta vaidlustab ainult menetlustoiminguid, siis tuleb kaebajal põhjendada, miks on see tema õiguste kaitseks vajalik; esitada andmed selle kohta, millal esitas kaebaja seoses iga menetlustoiminguga kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale ning märkida, kas taotlus jäeti rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole kaebajal kohtule hüvitamiskaebuse esitamise õigust.
3.20.03.2017 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini puuduste kõrvaldamise avaldus ja puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamise taotlus.
4.Tartu Halduskohus tagastas 28.04.2017. a määrusega N. Lilitškini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Määruse põhjendused: Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud kohtule selgitusi, milliste nõuete menetlemist ta soovib, ning täpsustusi kaebuses toodud asjaolude kohta. Kaebaja ei ole 20.03.2017 kohtusse saabunud vastuses kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Kaebaja vastusest ei selgu, millise nõudega ja millisel alusel ta käesolevas asjas kohtusse pöördub ning puuduvad selgitused. Kaebaja esialgse kaebuse ja 20.03.2017. a vastuse põhjal ei ole võimalik piiritleda kaebuse eset. 20.03.2017. a vastuses kirjutab kaebaja läbisegi erinevatest sündmustest ning tema vastus on kohati seosetu ja arusaamatu. Esitatud kujul ei ole võimalik kaebust menetleda. Seega on täitmata HKMS § 38 lg 1 p-des 5-7 toodud tingimused. Kaebuses esinevad puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuivõrd HKMS § 41 lg 1 ls 2 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire, ei ole kaebus ilma täpsustusteta menetletav. Kaebaja on varem korduvalt halduskohtumenetluses kaebusi esitanud, ta on tuttav kohtumenetluse reeglitega ja vajadusel võimeline oma õigusi tõhusalt kaitsma. Seoses valvur E. T tegevusega on kaebaja juba 2015. aastast esitanud suure hulga kaebusi, mis kõik on olnud sarnaste puudustega (nt kohtuasjad 3-15-1541, 3-15-1704, 3-15-1981, 3-15-2006, 3-15-2012, 3-15-2110, 3-15-2119, 3-15-2121, 3-15-2122, 3-15-2126, 3-15-2142, 3-15-2143, 3-15-2197). See näitab, et kaebaja ei ole olnud kohtusse pöördumisel heauskne ning kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale teist võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ei ole kohut teavitanud ka asjaolust, et ta ei saa mingil põhjusel täiendavat teavet kohtule anda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.N. Lilitškin esitas 15.05.2017 määruskaebuse 28.04.2017. a määruse peale. N. Lilitškin palus vabastada ta riigilõivu tasumisest ja vaadata asi läbi kohtuistungil ning nõuda vanglalt koopiat kirjavahetuse registreerimise raamatust, mis tõendab 10.03.2017. a kirja registreerimise kirjet. Määruskaebuse põhjendused:
Kaebuse aluseks oli asjaolud kogumis (HKMS § 41 lg 2), s.o käeraudade ebaseaduslik kasutamine kehavigastuste tekitamiseks ja mõnitamiseks ning vargus. HKMS ei nõua juriidiliste põhjenduste esitamist kaebuses. Kohaldatava seaduse otsib kohus ise. Kaebaja tegi kõik võimaliku, et oma nõudmisi kaebuses põhjendada ja tal ei olnud võimalik esitada kaalukamaid tõendeid. 10.03.2017. a avalduses esitas arvulised andmed ja järeldused kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kohus rikkus HKMS § 122, kui ei selgitanud välja vaidluse eset ning ei nõudnud välja haldusakte ega materjale, millest kaebaja teatas 10.03.2017. a avalduses. Kaebaja esitas selged järjestikused sündmuste kirjeldused, mille käigus on talle tekitatud kahju ja moraalne kahju. Kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas kahju, mille hüvitamisele on kaebus suunatud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-12, p 10).
6.Tartu Halduskohus vabastas 24.05.2017. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a määrusele; võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et 28.04.2017. a määruses on sisuliselt rahuldatud kaebaja ennistamistaotlus, kuna määruses on kajastatud ja sisuliselt arvestatud kaebaja ennistamistaotlusega kaasas olnud puuduste kõrvaldamise taotlusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
9.Tartu Halduskohus tagastas 28.04.2017. a määrusega N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud ja kaebuses esinevad puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus märkis, et täitmata on HKMS § 38 lg 1 p-des 5-7 toodud tingimused, mille kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue, vaidlusaluse haldusakti või toimingu kuupäev ja sisu ning faktilised asjaolud (juhtumi kirjeldus), millega seoses kaebaja nõude esitab. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 28.04.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kaebusele ette nähtud nõuded on sätestatud HKMS 4. peatükis, kus on reguleeritud, milliseid nõudeid on halduskohtul võimalik menetleda ning millistele formaalsetele nõuetele peab kaebus vastama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Tuginevalt HKMS § 120 lg-le 3 tegi halduskohus 23.02.2017. a kaebuse käiguta jätmise määruse (tl 31-32), andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva. Eelnimetatud määruses halduskohus selgitas kooskõlas kohtul lasuva selgitamis- ja uurimiskohustusega (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), millised puudused tuleb kaebajal kõrvaldada. 20.03.2017 saabus halduskohtusse kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus 12-l leheküljel, milles märgituga on halduskohus ka vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt arvestanud ning on sisuliselt kaebaja ennistamistaotluse rahuldanud. Seega puudub asjas vajadus täpsemalt välja selgitada puuduste kõrvaldamise avalduse postitamise asjaolusid, mistõttu ringkonnakohus jätab, tuginevalt HKMS § 62 lg-tes 2 ja 5 sätestatule, rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja koopia kirjavahetuse
registreerimise raamatust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole 23.02.2017. a määruses välja toodud puudusi kõrvaldanud, vaid kaebuses esinevad puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja esitatud arvukad ebaselged, ebaülevaatlikud ja laialivalguvad väited ei võimalda kaebust menetleda, seega esinevad kaebaja enda poolt põhjustatud ja kõrvaldamata takistused. Halduskohus on ka 23.02.2017. a määruse p-s 9 märkinud, et kaebajal tuleb kohtule esitada puuduste kõrvaldamise avaldus, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning üheselt mõistetav. Üksnes siis on kohtul võimalik kindlaks teha kaebaja nõuded, kaebaja õiguste rikkumise ulatus ja sellest talle tulenevad tagajärjed. Halduskohus ka märkis eelviidatud määruse p-s 10, et kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Seega, kuna kaebaja kaebuse puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille alus, põhjendused ja nõue ei ole selged ning neid ei saanud halduskohus välja selgitada mingil muul viisil uurimispõhimõtet kasutades. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata märkimisväärselt mahukast määruskaebuse (20-l leheküljel) esitamisest kaebaja poolt, ei anna N. Lilitškini määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus põhjendatult N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
11.Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks ka selgitada, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine vangla kui uurimisasutuse poolt on vaidlustatav 10 päeva jooksul prokuratuuris vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lg-tele 1 ja 3. Asja materjalidest nähtuvalt on vangla kaebaja vargustega seonduva pöördumise osas teinud teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tl 13-13p), milles on ka vaidlustamise sätted selgelt ära toodud. Halduskohus on kaebajale ka 23.02.2017. a määruses asjakohaselt selgitanud, et kriminaalmenetlust viivad läbi uurimisasutused ning kaebused uurimistoimingute peale tuleb esitada prokuratuurile või maakohtule.
12.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.04.2017. a määruse muutmata.
13.N. Lilitškin palub määruskaebuses vaadata asi läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et HKMS ei näe ette, et vaidlusaluse kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks on vajalik korraldada kohtuistung. Seega puudub ringkonnakohtul kohustus korraldada määruskaebuse lahendamiseks kohtuistung. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus N. Lilitškini taotluse kohtuistungi pidamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.