Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 30.05.2017, Tartu 3-15-1233 A. kaebus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeainetes „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ saadud tulemuste tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks võimaldada uurimistööde esitamist ja kaitsmist Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsus A. apellatsioonkaebus Kaebaja/apellant A. Vastustaja Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2017. a määrusega määratud otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 30.05.2017.
2.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja menetluskulu kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja registreerus Tartu Ülikoolis 2014/2015 õa kevadsemestri õppeainetele „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“, mille läbimine oli õppekavas „Õigusteadus 2458“ kohustuslik. Viidatud uurimistööde esitamise tähtpäev oli vastavalt ainekavale 06.04.2015. Kaebaja palus Tartu Ülikoolilt uurimistöö tähtaja pikendust seonduvalt kaebaja korduva haigestumisega ja asjaoluga, et töö valmimine oli takistatud eksmatrikuleerimisesildise vaidluse tõttu õigusteaduskonnaga. Tartu Ülikool uurimistööde tähtaega ei pikendanud ning hindas kaebaja õppeainete tulemusi negatiivselt.
2.Kaebaja esitas 13.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-3p), milles taotles lugeda uurimistööde esitamise tähtajad pikendatuks, tühistada õppeainetes „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ saadud tulemused ning kohustada Tartu Ülikooli võimaldada uurimistööde esitamist ja kaitsmist (2014/2015 õa jooksul).
Kaebaja väitis, et tema osalemine õppetöös 2014/2015 õa sügis- ja kevadsemestril oli raskendatud. Kaebaja oli korduvalt haige (24.09.–03.10.2014, 03.–05.11.2014, 08.– 26.01.2015, 19.–27.03.2015, 06.–14.04.2015) ning lisaks oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan tema suhtes 05.02.2015 väljastanud õigusvastase eksmatrikuleerimisesildise, mille aluste äralangemisest informeeriti kaebajat alles 27.02.2015. Eksmatrikuleerimisesildisega põhjustati kaebajale moraalset kahju ja sellega seonduv vaidlus tekitas kaebajale ulatuslikku ajalist ning rahalist kulu. See avaldas äärmiselt negatiivset mõju uurimistööde valmimisele. Kaebaja taotles viidatud õppeainete vastutavatelt õppejõududelt kodutöö (st uurimistöö) esitamise tähtaja pikendamist nii suuliselt kui ka kirjalikult (06.04.2015). Talle vastanud õppejõud palus oma 06.04.2015 saadetud e-kirjas pöörduda kaebajal vastuse saamiseks dekanaadi poole. Kaebaja palus 13.04.2015 esitatud taotluses dekaanil pikendada kodutöö tähtaega ühe kuu võrra, kuid sai alles 24.04.2015 keelduva vastuse. Kaebaja väitis, et talle väidetavalt 14.04.2015 edastatud vastust ei ole kaebaja kätte saanud. Kaebajale pandi õppeainetes hinded välja enne, kui ta sai dekaanilt vastuse. Riigikohtu 04.03.2013. a otsusest nr 3-3-1-68-12 tuleneb, et hinde puhul on tegemist eelhaldusaktiga. Kaebajale ei ole selgitatud, et ta peaks esitama täiendavaid tõendeid ja ta leiab, et eelhaldusaktide andmisel on ülikool rikkunud olulisi haldusmenetluse aluspõhimõtteid, s.o õigust olla ära kuulatud, selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet.
3.Tartu Ülikool palus kaebusele esitatud vastuses (tl 31-31p) jätta kaebus rahuldamata. Tartu Ülikool oli seisukohal, et kaebaja uurimistööde hindamine ja tema taotluste lahendamine oli õiguspärane. Dekaan on õigesti hinnanud, et kaebaja korduv haigestumine ei olnud mõjuv põhjus uurimistööde nõutud tähtajaks mitteesitamiseks. Kaebaja esitatud töövõimetuslehtede kohaselt oli kaebaja 2014/2015 õa sügis-ja kevadsemestril (perioodil 01.09.2014–14.04.2015) kokku haige 52 päeva ja terve 190 päeva. Kaebajal oli piisavalt aega uurimistöö koostamiseks ja tähtajaks esitamiseks. Dekaani poolt koostatud eksmatrikuleerimisesildise menetlemine ei ole oluline põhjus uurimistööde nõutud tähtajaks mitteesitamiseks. Eksmatrikuleerimisesildis on ülikooli poolt koostatav dokument, eksmatrikuleerimismenetlus on ülikooli poolt teostatav haldusmenetlus ja kaebajal oli küll võimalik esitada esildisele vastuväiteid, kuid kaebaja väidetav oluline ajakulu ei saa olla põhjuseks, mis oleks takistanud kaebajal uurimistöid koostada ja tähtajaks esitada. Ülikoolipoolne õppetööalane menetlus, mis viiakse läbi õppekorralduseeskirja alusel, ei saa põhimõtteliselt olla tudengile takistuseks õppetöös. Eksmatrikuleerimisesildis oli antud õppekorralduseeskirja sätteid järgides, kuid vastustaja rakendas kaalutlusõigust ning kaebaja suhtes eksmatrikuleerimiskorraldust ei koostatud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta ei ole kätte saanud dekaani 14.04.2015. a vastust oma taotlusele. Vastustaja kinnitab, et dekaan on kaebaja e-posti aadressile 14.04.2015 kell 9:45 saatnud vastuse kaebaja taotlusele. E-posti serverist ei ole tulnud teadet, et e-kiri pole kaebaja e-posti aadressile kohale jõudnud. Seega on dekaani vastus kaebajale kätte toimetatud. Uurimistööde esitamise tähtaeg oli 06.04.2015, kuid vastavalt õigusteaduskonna nõukogu 04.07.2013. a otsusega kinnitatud Uurimis- ja magistritööde juhendamise korra punktile 3.2.3 on üliõpilane kohustatud uurimistöö tervikteksti esitama juhendajale vähemalt üks kuu enne töö esitamise tähtpäeva. Kaebaja seda ei teinud, vaid kontakteerus töö juhendajaga vahetult enne tööde esitamise tähtaja saabumist.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 07.01.2013 avalduse (tl 54), milles palus pikendada täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaega seoses haiguse ja töökoormusega. Tartu Halduskohus teavitas kaebajat, et jätab avalduse rahuldamata, sest kaebaja oli kohtu poolt määratud tähtajast teadlik üle nelja kuu (tl 56).
5.Kaebaja esitas 14.01.2016 kohtu tegevusele vastuväite, esitas menetlustähtaja ennistamise taotluse ja seisukohad. Kaebaja soovis istungit (tl 59-59p).
6.Tartu Halduskohus jättis 26.01.2016. a otsusega (tl 63-65) kaebaja 14.01.2016. a vastuväite ja taotlused (resolutsiooni p 1) ning kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kohus pidas vajalikuks võtta resolutsiooni p-ga 2 asja materjalide juurde haldusasja nr 3-15-442 materjalid: Tartu Ülikooli poolt esitatud õppeprorektori 10.08.2015. a korralduse nr 2-1.23/P2/2035. Halduskohus jäi 08.01.2016. a seisukoha juurde, kuna kaebajal oli piisavalt aega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Halduskohtu hinnangul ei esinenud menetlusolukorra olulist muutumist, mis oleks tinginud asja läbivaatamise vajaduse kohtuistungil. Halduskohus märkis, et vaidlus puudub selle üle, et 2014/2015 õa-l oli uurimistööde esitamise tähtpäev 06.04.2015. Õigusteaduskonna nõukogu 04.07.2013. a otsusega on vastu võetud Uurimis- ja magistritööde juhendamise kord, mille p 3.2.3. kohaselt on üliõpilane kohustatud pidama kinni kokkulepitud töö koostamise tähtpäevadest. Kokkuleppe puudumisel tuleb magistritöö terviktekst esitada juhendajale vähemalt kaks kuud ning uurimistöö terviktekst vähemalt üks kuu enne töö esitamise tähtpäeva. Kaebaja pöördus ülikooli poole kirjalikult tähtaja viimasel päeval, s.o 06.04.2015 paludes tööde esitamiseks ajapikendust. Dekaani poole pöördus kaebaja vastavasisulise taotlusega alles 13.04.2015. Halduskohus leidis, et käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas dekaan vastas kaebajale esimest korda 14.04.2015 või 24.04.2015. Dekaan on jätnud kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Uurimistöö kaitsmisele lubamise eelduseks oli selle tervikteksti esitamine juhendajale kuu aega enne töö esitamise tähtpäeva. Dekaanile esitatud taotluses ega ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja viidanud sellele, et ta oleks juhendajaga kontakteerunud ja esitanud talle eelnevalt uurimistööde tekstid või et tal oleksid juhendajaga muud kokkulepped. Eeltoodust ja kaebaja viidetest korduvatele haigestumistele tegi halduskohus järelduse, et kaebajal ei olnud uurimistöid koostatud vajalikus ulatuses juhendajale esitamiseks. Seega rikkus kaebaja Uurimis- ja magistritööde juhendamise korra punkti 3.2.3. Dekaanile esitatud taotluses on kaebaja viidanud vaidlusele ülikooliga eksmatrikuleerimisesildise üle ja oma haigestumisele. Halduskohus leidis, et dekaan on viidatud põhjused jätnud õiguspäraselt tähtaja pikendamise üle otsustamisel mõjuvate põhjustena arvestamata. Eksmatrikuleerimisesildis koostati 05.02.2015 ning 27.02.2015 teavitati kaebajat, et tema eksmatrikuleerimist ei toimu. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et sellise menetluse läbiviimine ei saanud kuidagi takistada uurimistöö koostamist, milleks oli aega mitu kuud. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks dekaanile edastatud taotluse juurde lisanud oma haigestumist tõendavaid dokumente, mistõttu on dekaani viide tõendite puudumisele asjakohane. Halduskohtule edastatud kaebaja töövõimetuslehtedelt nähtub, et kaebaja oli perioodil 01.09.2014–14.04.2015 haige kokku 52 päeva ehk umbes veerandi õppetöö koguajast. Halduskohus nõustus vastustajaga, et seega oli kaebajal piisavalt aega, et mitme kuu jooksul uurimistööd koostada ja tähtaegselt esitada. Kui kaebajal esinevad korduvad haigusperioodid, siis tuleb tal sellega arvestada ja ajastada oma õppetöö tegemine ajale, mil ta ei ole haige. Uurimistööde esitamise tähtpäevast teavitatakse üliõpilasi juba õppeaasta alguses. Halduskohus leidis, et ülikoolis toimuvat menetlust ei saa pidada haldusmenetluseks selle tavapärases tähenduses, mistõttu ei ole ülikool rikkunud kaebaja suhtes ärakuulamisõigust, selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Kaebajal oli võimalik esitada dekaanile põhjendatud taotlus tööde esitamise tähtaja pikendamiseks ja sellega tuleb lugeda ta ka ära kuulatuks. Seda, et ülikool oleks pidanud täiendavaid selgitusi küsima ja täiendavalt asjaolusid uurima, ei oleks olnud halduskohtu arvates vajalik. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p 63 sätestab, et õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust. Kuna kaebaja ettenähtud tähtpäevaks ülikoolile uurimistöid ei esitanud, siis oli
ülikoolil õigus hinnata kaebaja õppeainete „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ tulemusi negatiivselt. Kaebaja on „Õigusteadus 2458“ õppekavalt eksmatrikuleeritud (õppeprorektori 10.08.2015. a korraldus nr 2-1.23/P2/2035). Haldusasjas nr 3-15-442 on kaebaja esindaja kinnitanud, et eksmatrikuleerimist ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei saaks isegi uurimistööde negatiivsete tulemuste tühistamise korral kaebaja neid uurimistöid enam õigusteaduse õppekava raames esitada. Samuti puudub kohtul õiguslik alus lugeda uurimistööde esitamise tähtajad õppeainetes pikendatuks ning puudub alus kohustada Tartu Ülikooli võimaldama uurimistööde esitamist ja kaitsmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 74-74p), milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja vaidlustab otsuse täies ulatuses. Halduskohtu järeldused on vastuolulised, meelevaldsed ja tõendeid ei ole hinnatud õigesti. Lisaks jättis halduskohus rahuldamata kaebaja mõjuvatest põhjustest tingitud taotluse tähtaja pikendamiseks, mis takistas kaebaja seisukohti kinnitavate tõendite esitamist. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebuse esitaja väited vastustaja pahausksuse ning dokumendi võltsimise kohta. Samuti ei ole selge halduskohtu seisukoht, et ülikoolis toimuvat menetlust ei saa pidada haldusmenetluseks selle tavapärases tähenduses.
8.Tartu Ülikool palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 87) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
10.HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel ja juhindudes HKMS §-st 190, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata muuhulgas siis, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolude tõttu ei saaks asjas tehtav kohtuotsus enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. Halduskohus tõdes, et kaebaja on „Õigusteadus 2458“ õppekavalt eksmatrikuleeritud (õppeprorektori 10.08.2015. a korraldus nr 2-1.23/P2/2035). Haldusasjas nr 3-15-442 on kaebaja esindaja kinnitanud, et eksmatrikuleerimist ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei saaks isegi uurimistööde negatiivsete tulemuste tühistamise korral kaebaja neid uurimistöid enam õigusteaduse õppekava raames esitada.
11.HKMS § 190 sätestab, et kui käesoleva seadustiku § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Käesoleval juhul ilmnesid asjaolud juba enne apellatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 190 kohaldub siiski ka juhul, kui ringkonnakohus on võtnud menetlusse apellatsioonkaebuse, mis oleks tulnud tagastada. Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus HKMS § 187 lg 3 p 6 ja HKMS § 190 alusel kaebaja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
12.HKMS § 108 lg 1 järgi jääb kaebaja menetluskulu kaebaja enda kanda.
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.