Maksuõigus › Maksuotsused

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1(14)

(vt Riigikohtu otsuseid nr 3-3-1-51-15 ja 3-3-1-59-15). Lisaks tulnuks seda, miks Radeja Group OÜ arve nõuetele ei vasta, küsida äriühingult endalt, mitte kaebajalt. Arvete tasumine sularahas ei pruugi küll olla kõigis majandusvaldkondades tavapärane, kuid see ei õigusta seisukohta, et tehingut pole toimunud. Kaebaja majandustegevuses on sularahas arveldamist tulnud ette ka teiste isikutega. Arvele arvelduskonto numbri märkimine ei tekita kohustust tasuda pangaülekandega. Arve maksetähtaja ületamine tulenes kaebaja majanduslikust olukorrast ning toimus Radeja Group OÜ nõusolekul. Kaebajalt pole maksumenetluses sularahas tasumise ega maksetähtaja ületamise põhjuste kohta küsitud. Asjassepuutumatu on viide sellele, et sularahas tasumist kinnitavatel kassa väljaminekuorderitel pole märgitud raha saaja isikut tõendava dokumendi andmeid, sest kaebajal ei ole kohustust selliste andmete märkimiseks. Kaebaja ei rikkunud sellega hoolsuskohustust. Vastustaja pole avaldanud, et raha vastu võtnud isik polnud kaebajale teada. Radeja Group OÜ volitatud esindajana tegutsenud ning sularaha vastu võtnud Carl Kingi volituste osas on maksuhalduri käsitlus põhjendamatu. Radeja Group OÜ perioodi 14.09.201528.12.2015 juhatuse liige Katrina Belov andis 16.09.2015 C. Kingile üheaastase tähtajaga notariaalse volikirja, seega volitus kehtis. Radeja Group OÜ asutaja ja juhatuse liige perioodil 02.04.2015-25.01.2016 Deiv Saareleht avaldas tõesti ütlustes, et ei ole kohtunud C. Kingiga, kuid K. Belovi osas ei sisalda ütlused midagi (MTA väitel ei ole D. Saareleht oma ütluste järgi kohtunud ka K. Beloviga). Olukorras, kus MTA avaldas ise, et K. Belov on olnud D. Saarelehe otsusega määratud Radeja Group OÜ juhatuse liige, jääb arusaamatuks, miks peab MTA usaldusväärseks D. Saarelehe väidetavaid ütlusi, justkui ei omaks ta K. Belovi kohta teavet. Ja isegi kui D. Saarelehel ei ole K. Belovi kohta andmeid, ei oma see volituse seisukohalt tähtsust. Samuti on sisutu viide, et Radeja Group OÜ juhatuse liige alates 25.01.2016 Aivars Pluksis ei ole teises maksumenetluses esitanud uut notariaalset volikirja C. Kingi nimele. Kui MTA omistas C. Kingi volitatusele olulise tähtsuse, siis tulnuks võtta selgitused K. Belovilt, kuid seda pole tehtud ega üritatudki teha. Seega rikkus MTA uurimispõhimõtet. MTA ei saa kategooriliselt väita, et Radeja Group OÜ juhatuse liige ja teised äriühinguga seotud isikud ei kinnitanud tegelike tehingute toimumist, kui C. Kingilt pole selgitusi küsitud ega üritatudki küsida. Seega on rikutud uurimispõhimõtet. C. Kingi kättesaamatus ei õigusta kaebaja maksustamist. D. Saareleht, J. K. ja K. Belov, kelle ütlustele MTA viitab, ei olnud asjassepuutuvate tehingute puhul Radeja Group OÜ esindajaks. K. Belovi ütluste protokollile, mille vastustaja 21.03.2017 kohtule esitas, ei saa tugineda, sest seda pole varem kaebajale edastatud. Kaebaja juhatuse liige Maik Kauber ei tuvastanud foto alusel C. Kinki, kinnitades, et on pildil kujutatud isikuga kohtunud, kuid ei mäleta, kellega on tegemist. Arvestades, et ütluste andmise ajaks oli kauba soetamisest möödunud rohkem kui viis kuud, pole ebatavaline, et ametialaselt pidevalt paljude isikutega kohtuv juhatuse liige ei osanud nimetada, millise konkreetse lühiajalise tehingupartneriga oli seotud fotol kujutatud isik. MTA tugines Radeja Group OÜ-l reaalse majandustegevuse puudumist põhjendades Radeja Group OÜ maksusaladusega kaitstud informatsioonile, millele kaebaja juurdepääsu ei omanud ning mis ei saanud seega kauba ostmisel kaebajale teada olla. MTA avaldatust nähtuvalt esines Radeja Group OÜ-l siiski maksustatav käive, mistõttu on majandustegevuse puudumise väide kaheldav. Radeja Group OÜ poolt kauba müümisel ja hinnale käibemaksu lisamisel oli äriühing käibemaksukohustuslasena registreeritud ja kaebaja võis seda informatsiooni usaldada, kuigi hiljem kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. MTA seisukoht, et Radeja Group OÜ arvetel näidatud kauba paiknemine Fassaadikeskus Grupp OÜ laos juba 08.12.2015 tähendab, et kaebaja ei saanud kaupu osta Radeja Group OÜ-lt, on põhjendamatu. Laaduri üleandmise-vastuvõtmise akt on vormistatud 07.12.2015 ja toonimismasina üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest 09.12.2015 ei tulene, et

2(14)

toonimismasin ei võinud olla üle antud ja laos paikneda juba 08.12.2015. Vastustaja pole seadmete üleandmise aja kohta kaebajalt ega C. Kingilt selgitusi küsinud. Kauba saanuna ei olnud kaebajale akti vormistamine oluline, kuid pärast müüja hilisemat sooviavaldust polnud tal ka põhjust sellest keelduda. Kohila 3, Tallinn, laos tegutsenud kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ seotus ei ole asjaolu, mis õigustaks järeldust, et kaebaja ei ole kaupa soetanud. MTA pole sellist väidet ka põhjendanud. MTA pole selgitanud, miks oleks tema loetletud dokumendid (nt kasutusjuhend) kauba identifitseerimiseks vajalikud, eriti arvestades, et tegemist oli kasutatud kaubaga. Dokumentide puudumine ei takistanud MTA-l kauba identifitseerimist. Kaebaja oli enne ostu kaubaga tutvunud ning teadis, kuidas seda kasutada ja et esialgne müüjagarantii enam ei kehtinud. Alus tulumaksu nõudmiseks puuduks isegi juhul, kui müüjaks ei olnud Radeja Group OÜ, sest pole viidatud asjaoludele, miks kaebaja oleks pidanud seda teadma. Makstud hinnalt tulumaksu nõudmiseks puudub alus, sest MTA möönab, et ostetud kaup eksisteeris. Tehingud Media Solutions OÜ-ga MTA väidab vastuoluliselt, et kaebaja ei ole Media Solutions OÜ arvetel näidatud kaupu soetanud, kinnitades samas, et ei sea kauba olemasolu kahtluse alla. Samuti seab MTA vastuoluliselt kahtluse alla arvel näidatud haagiskäru olemasolu, kinnitades samas, et haagiskäru oli kaebaja omandis juba varem. Asjaolu, et registriandmete kohaselt oli haagiskäru kaebaja omandis juba 19.11.2015, ei välista, et kuigi arve esitati alles jaanuaris 2016, oli kaup varem üle antud. MTA pole huvi tundnud, kes oli registri järgi haagiskäru omanikuks enne kaebajat. Ei selgu, millel põhineb väide, et Media Solutions OÜ-l puudus kaup, mida kaebajale müüa. Asjaolust, et nii müüja kui ostja seaduslik esindaja oli sama isik, kes seetõttu allkirjastas ka kõik asjassepuutuvad dokumendid, ei tulene, et Media Solutions OÜ pole kaebajale kaupu müünud. Fakt, et Media Solutions OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluses ei esitatud MTA-le kauba üleandmise kohta koostatud akte, ei tähenda, et kaebaja maksumenetluses esitatud aktid on koostatud tagantjärele. Käesoleva maksuasja materjalidest ei nähtu, et Media Solutions OÜlt oleks tema suhtes läbi viidud menetluses või ka kaebaja maksumenetluses kui kolmandalt isikult küsitud kauba kaebajale üleandmise akte. Isegi, kui neid Media Solutions maksumenetluses küsiti, ei pruukinud äriühingul enda eksemplarid käepärast olla ning see ei tähenda, et akte polnudki koostatud. MTA arvates pole kauba eest sularahas tasumine tõendatud, kuna see toimus pärast arvetel näidatud maksetähtaega. Kaebaja märgib, et tema ja Media Solutions OÜ seotus juhatuse liikme kaudu andis kauba eest tasumise nõudmise osas suurema paindlikkuse. Nõustuda ei saa, et kassa väljaminekuorderid ei kinnita raha liikumist, kui raha üleandja ja vastuvõtja on sama isik. Esiteks olid üleandja ja vastuvõtja erinevad juriidilised isikud, kuid kattus nende seaduslik esindaja. Teiseks tekib küsimus, kas sellises olukorras oleks ainus võimalus tehingute tegemiseks anda volitus mõnele kolmandale isikule. M. Kauber keeldus kaebaja suhtes läbi viidud maksumenetluses õigustatult Media Solutions OÜ-lt soetatud kauba päritolu kohta ütlusi andmast, sest M. Kauber andis ütlusi kaebaja esindajana, mitte kolmanda isiku Media Solutions OÜ esindajana. MTA tugineb tehingute mittetoimumise põhjendamisel veel sellele, et M. Kauber ei reageerinud ka temale kui kolmanda isiku esindajale saadetud korraldusele, kuid esiteks pole avaldatud, kas korraldus üldse M. Kauberini jõudis, ning teiseks on MTA järeldused korralduse täitmata jätmise põhjuste kohta alusetud. M. Kauberi kättesaamatus ei kinnita tehingute mittetoimumist ega kauba puudumist.

3(14)

MTA väitel pole M. Kauber müüdud kauba olemasolu kinnitanud, kuna avaldas, et Media Solutions OÜ endine omanik ei andnud talle vara üle. Kaebajale edastatud kontrollitoimikus puudub materjal, milles M. Kauber oleks midagi sellist avaldanud. Maksunõue ei saa tugineda materjalile, mida pole maksumenetluses kogutud. Kontrollitoimikus ei sisaldu mingeid materjale asjaolude kohta, millele MTA tugines Media Solutions OÜ majandustegevuse puudumise põhjendamisel. Kontrollaktis ja maksuotsuses avaldatust ei nähtu, et M. Kauber oleks tegelikkuses avaldanud, et Media Solutions OÜ ei ole müüdud kaupu soetanud. MTA on kasutanud laiendavat tõlgendust, mille aluseks olevat väidetavat M. Kauberi avaldust kaebaja kontrollida ei saa. Põhjendamatu on lugeda tehingud mittetoimunuks seetõttu, et kaebaja ja tema tehingupartner on kasutanud sama raamatupidaja teenuseid. Media Solutions OÜ poolt enda käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse vaidlustamata jätmine ei tähenda, et äriühing nõustus otsusega, vaid otsuse vaidlustamata jätmiseks võib olla mitmeid muid põhjuseid. Tehingud Hansalevi OÜ-ga Hansalevi OÜ poolt osutatud teenuse kirjeldus on arvel olemas. Teenuse osutamise kuupäeva puudumine ei too kaasa sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatust (vrd Riigikohtu otsused nr 3-3-1-51-15 ja 3-3-1-59-15). Viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-57-13 on asjakohatu, sest kaebaja ei olnud teenuse saaja, vaid osutaja. Viidatud otsuse p 16 ei puuduta teenuse kajastamist arvel, vaid teenuse osutamise dokumenteerimist. Ka vaidluste asjaolud on erinevad. Aedade rendi ja transpordi puhul puudub saatelehtede vormistamise nõue ning ka praktiline vajadus nende järele. Igapäevases majandustegevuses ei vormistata igakordselt hinnapakkumisi ja tellimusi. Jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid andmeid või dokumente peaks kaebaja seadmete rendi kohta esitama. M. Kauber selgitas, et Hansalevi OÜ-lt saadud teenus osutati edasi Safety & Service OÜ-le, kuid ta ei osanud nimetada konkreetset objekti. Arvestades objektide hulka, millega M. Kauber kokku puutus, ei ole konkreetse objekti mittemäletamine erakordne. M. Kauber selgitas, et Hansalevi OÜ-lt võttis piirdeaia vastu T. M. ning selle paigaldasid poolakad. MTA väitel on sellega vastuolus T. M. ütlused, et Hansalevi OÜ nimi ei ütle talle midagi ning ta ei oska arvel näidatud teenuseid ühegi objektiga seostada. T. M. ei peagi teadma, millise teenusepakkuja käest teenust tellitakse ega oskama seda ca pool aastat hiljem objektiga seostada. T. M. tegeles suuremate fassaaditöödega ega omanud Safety & Service OÜ objektidega seetõttu puutumust. Hansalevi OÜ väidetava majandustegevuse puudumise ja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta avaldatu ei saanud kaebajale teada olla. Tehing toimus enne Hansalevi OÜ kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist. Tehingud LCF Kinnisvara OÜ-ga MTA väitel ei kinnita M. Kauberi selgitused LCF Kinnisvara OÜ-lt soetatud ventilatsiooniseadmete kasutamist ettevõtluses, kuna seadmeid kasutatakse Nord Hostel OÜ-lt renditud pinnal ning rendiarveid nende eest Nord Hostel OÜ-le ei esitata, vaid selle asemel esitab hoopis Nord Hostel OÜ arveid kaebajale. Kaebaja selgitab, et kasutas ventilatsiooniseadmeid värvimis- ja metallitööde tegemisel Nord Hostel OÜ-lt renditud äriruumides (garaaž ja laoruum). Kaebaja kasutas seadmeid teenuse osutamise käigus, mistõttu ei esitanudki kaebaja arveid Nord Hostel OÜ-le, vaid Nord Hostel OÜ esitas kaebajale arveid ruumide rendi eest. MTA sõnastus, et Nord Hostel OÜ ei kinnitanud ventilatsiooniseadmete kasutamist, on eksitav, sest Nord Hostel OÜ kinnitas 02.05.2016 vastuses MTA-le ventilatsiooniseadmete kasutamist renditud ruumides kaebaja poolt. Kaebaja kasutaski seadmeid renditud ruumides teenuse osutamisel. Seega kinnitab Nord Hostel OÜ vastus LCF Kinnisvara OÜ-lt soetatud seadmete kasutamist kaebaja ettevõtluses. Tegelikult polegi

4(14)

vastustaja esitanud Nord Hostel OÜ-le küsimust ventilatsiooniseadmete kasutamise kohta Nord Hostel OÜ poolt, vaid üksnes seadmete kasutamise kohta kaebaja renditud ruumides. Tehingud Nord Hostel OÜ-ga MTA käsitlus, et Fassaadikeskus Ehitus OÜ töötajate majutamise kulud ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, on ebaõige. Kaebaja tasus Fassaadikeskus Ehitus OÜ töötajate majutuse eest, sest töötajad tegid töid objektidel, millel oli töövõtjaks kaebaja. M. Kauber selgitas seda MTAle. Viide, et kaebaja pole majutuse eest Fassaadikeskus Ehitus OÜ-le arveid esitanud, on asjakohatu, sest majutuskulude kandmist arvesse võttes esitas Fassaadikeskus Ehitus OÜ kaebajale alltöövõtu korras tööde teostamise eest arve väiksemas summas. Seega saab tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ning tulumaksunõue on alusetu. Tehingud Safety & Service OÜ-ga MTA seisukoht, et kaebaja ei ole Safety & Service OÜ-le teenuseid osutanud, sest kaebaja pole ise teenuseid ostnud, on põhjendamatu ning eksitav. M. Kauberi ütluste andmise protokollist nähtuvalt nimetas M. Kauber kaebaja lepingupartnereid üldiselt ega esitanud loetelu selle kohta, kes olid seotud just Safety & Service OÜ-le osutatud teenustega. Seetõttu ei oma tähtsust, et osad M. Kauberi nimetatud isikutest pole Safety & Service OÜ-le teenuse osutamise perioodil kaebajale omaltpoolt teenuseid osutanud. Kaebaja esitas juba vastuväited Hansalevi OÜ-lt teenuse väidetava mittesaamise osas. MTA luges teenuse põhjendamatult mittesaaduks ning seetõttu on sel alusel põhjendamatu seada kahtluse alla ka teenuse osutamist kaebaja poolt Safety & Service OÜ-le. M. Kauber selgitas MTA-le, et lisaks teenuste sisseostmisele on kaebajal ka endal olemas teenuste osutamisel kasutatavad vahendid, mille kohta esitas kaebaja kohtule fotod. Seetõttu on põhjendamatu käsitlus, justkui ei saakski kaebaja teatud lepingupartneritelt teenust sisse ostmata oma klientidele teenust osutada. MTA ei sea kahtluse alla kaebajal vajaliku vara olemasolu, kuid väidab paljasõnaliselt, et kaebaja enda vara kasutamine teenuse osutamisel ei ole tuvastamist leidnud. T. M. kasutab küll kaebajale kuuluvaid autosid, kuid ta ei saa mõistetavalt kaht autot korraga kasutada. Seega ei ole teise auto kasutamine Safety & Service OÜ-le teenuse osutamiseks T. M. ütluste põhjal välistatud. Vastab tõele, et T. M. ei ole Safety & Service OÜ objektidel käinud. MTA käsitlus, et M. Kauberi selgitustes Safety & Service OÜ-le töö tegijate kohta avaldatud teave pole usaldusväärne, sest M. Kauberi loetletud kaebaja töötajad ei oma teenuse osutamisega puutumust, on eksitav. M. Kauber selgitas 04.04.2016 kirjalikes vastustes MTA küsimustele oma töötajate rolli kaebaja juures ega avaldanud, et tema loetletud töötajad olid seotud Safety & Service OÜ-le osutatud teenusega. Selle teenuse osutamisega olid seotud V.J. A. ja Fassaadikeskus Ehitus OÜ töötajatest poolakad. Maksumenetluse materjalidest ei nähtu, et MTA oleks teenuse osutamise kohta Safety & Service OÜ-lt selgitusi küsinud või miks seda ei ole tehtud. Seega on MTA maksumenetluse nõuetekohaselt läbi viimata jätnud. MTA väide teenuse mitteosutamise kohta põhineb materjali moonutatud ja üksnes maksukohustust suurendaval käsitlusel.

5(14)

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-10-508, p 13). Kui maksuhaldur on välja toonud põhjendatud kahtluse ja andnud maksuotsuse, läheb tõendamiskoormus vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 150 üle maksukohustuslasele. Sel juhul tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühingutega siiski toimunud. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-15-13, p 15; 3-3-1-57-13, p 16). Praegusel juhul on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Kaebajale anti enne kontrollakti tegemist võimalus selgituste ja tõendite esitamiseks, samuti oli tal võimalus esitada kontrollaktile eriarvamus, mida ta ei teinud. Kaasaaitamiskohustuse täitmine ja ärakuulamisõiguse kasutamine on teataval määral samastatavad, kuna mõlemad kannavad eesmärki võtta maksustamisel arvesse kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid (MKS § 11). Kaebuse väited on paljasõnalised. Kui kaebaja ei oska selgitada/tõendada, miks mingi asjaolu koostatud dokumentatsiooniga kooskõlas ei ole, siis ei ole MKS §-s 150 sätestatud tõendamiskoormus kohaselt täidetud. Tõendite kogumi ümberlükkamiseks ei piisa iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest. MTA tugines asjaolude kogumile, st ühe tehingupartneri lõikes esines piisav hulk ebakõlasid, et seada tehingute toimumine arvetel näidatud viisil kahtluse alla. Kaebajal tuleks esitada usutav käsitlus, miks sellise konkreetse tehingu(te) puhul sellised ebakõlad sellise intensiivsusega esinesid. Tehingud Radeja Group OÜ-ga Kaebaja pidanuks usutavalt selgitama, miks ei vastanud arve käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele, kas sellistes summades sularahas arveldamine on selles valduskonnas tegutsevate äriühingute ja/või kaebaja jaoks tavapärane praktika jne. MTA möönab, et loogika, mille kohaselt lõppesid C. Kingile antud volitused koos volituse andnud juhatuse liikme volitustega, ei ole põhjendatud. See asjaolu ei muuda siiski MTA järeldusi. MTA-l pole õnnestunud C. Kinki kätte saada; ütlusi andnud asjaosaliste selgitused ei kinnita tehingute toimumist; tehingute tegemise hetkel Radeja Group OÜ juhatuse liikmeks olnud D. Saareleht kinnitas, et ei tea äriühingu tegevusest midagi ja suunas MTA enda venna juurde, kes omakorda kinnitas, et äriühingu nimelt ei ole üldse mingeid tehinguid toimunud; K. Belov kinnitas, et tema rolliks oli üksnes C. Kingile volituse väljastamine. Seega puudub jätkuvalt Radeja Group OÜ kinnitus tehingute toimumise kohta. Kuna on usutav, et arvetel märgitud kaup oli äriühingul endal tehingute tegemise hetkel juba olemas ehk tehtud väljamaksete eest ei ole kaupa saadud, siis on kogu väljamakse tulumaksuga maksustamine põhjendatud. Tehingud Media Solutions OÜ-ga Tehinguid ei toimunud eeskätt järgmistel põhjustel: Media Solutions OÜ-l polnud kaupa, mida müüa ning ei esitatud tehingute toimumist kinnitavat dokumentatsiooni; pärast äriühingu kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist ei olnud MTA-l võimalik tehingute tegemise hetkel äriühingu juhatuse liikmeks olnud M. Kauberiga kontakti saada, kuigi viimane oli teadlik MTA huvist teavet saada; kuna haagiskäru oli kaebaja omandis rohkem kui 3 kuud enne müügitehingu sõlmimist, pidanuks kaebaja tehingu reaalset toimumist väites tõendama, miks tehing hiljem vormistati; arvete tasumise kohta esitatud dokumentatsioon on puudulik; arvestades, et M. Kauber oli nii Media Solutions OÜ kui ka kaebaja esindajaks, on välistatud, et kaebaja ei olnud nimetatud asjaoludest teadlik. Tehingud Hansalevi OÜ-ga Teenuse saamine on tõendamata, kuna esitatud arve alusel ei ole võimalik tuvastada teenuse tegelikku majanduslikku sisu. Puudub teave, millal, kus ja mis koguses piirdeaedu kasutati, ning kes, millega ja millal neid piirdeaedu transportis. Seega ei ole kontrollitav, kas arvele märgitud teenust on tegelikult osutatud. Teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral 6(14)

võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada (vt 3-3-1-57-13, p 16). Tehingud LCF Kinnisvara OÜ-ga Kaebaja väide, et LCF Kinnisvara OÜ-lt soetatud ventilatsiooniseadmed on välja renditud Nord Hostel OÜ-le köögis kasutamiseks, osutus vääraks. Väide, justkui kasutati seadmeid hoopis värvimis- ja metallitööde tegemisel, on tõendamata ega saa seetõttu, et on esmakordselt esitatud alles kohtumenetluses, mõjutada maksuotsuse õiguspärasust. Tehingud Nord Hostel OÜ-ga Kaebaja väide, et Nord Hostel OÜ-lt soetatud majutusteenuse osas on alltöövõtu korras tööde teostamise eest makstud summasid vähendatud, on tõendamata. Tehingud Safety & Service OÜ-ga Teenuseid pole osutatud eeskätt järgmistel põhjustel: M. Kauberi poolt maksumenetluses nimetatud äriühingute teenust Safety & Service OÜ väidetavatel objektidel kasutada ei saanud ning teiste võimalike teenuse osutajate kohta MTA-le infot ega tõendeid esitatud ei ole; tõendamata on väide, et teenuse osutamisel kasutati muuhulgas kaebaja enda vara ja vahendeid või et tal oli vajalik vara üldse olemas.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(14)

juba varasematest ostu-müügitehingutest. Fassaadikeskus OÜ teadis, et tegelikke tehinguid Radeja Group OÜ-ga ei toimunud. Selle järelduseni viisid järgmised asjaolud: 1) ühele arvele on käibemaksukohustuslase number käsitsi juurde kirjutatud ja teisel puudub number üldse, mis on vastuolus KMS § 37 lg 7 p-ga 2; 2) arvete eest sularahas tasumine pole tavapärane ega usaldusväärne, sest summa oli suur, tasumine toimus arvetel märgitust hiljem, kassa väljamineku orderitele ei ole märgitud andmeid raha saaja isikut tõendava dokumendi kohta, Radeja Group OÜ-d esindanud C. Kingi notariaalne volikiri ei olnud arvete tasumise ajal enam kehtiv ning arvete koostamise ja tasumise vahepeal muutusid Radeja Group OÜ juhatuse liikmed; 3) 08.12.2015 vaatluse põhjal on alust arvata, et laaduri ja toonimismasina üleandmine ei toimunud Radeja Group OÜ arvete alusel, vaid kaup oli kaebajal varem olemas; 4) kaebaja juhatuse liikme M. Kauberi selgitused tehingute kohta ei ole usaldusväärsed, sest M. Kauber ei tuvastanud foto alusel C. Kingi isikut ja kaebaja ei esitanud ka mingeid dokumente, mis tavaliselt käivad tehnika soetamisega kaasas ja võimaldavad konkreetset kaupa identifitseerida; 5) Radeja Group OÜ juhatuse liige D. Saareleht ja äriühinguga seotud J. K. ei kinnitanud tehingute toimumist; 6) Radeja Group OÜ-l puudus tehingute tegemise ajal reaalne majandustegevus ja äriühing on alates 18.02.2016 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Seega kajastas Fassaadikeskus OÜ sisendkäibemaksu hulgas alusetult käibemaksu 2800 eurot, sest käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ei tekkinud ning arvetele oli tehingute majanduslik sisu märgitud KMS § 37 nõudeid eirates. Sisendkäibemaksu mahaarvamisest keeldumise õiguslik alus on maksuotsuse kohaselt KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1.

8(14)

tõendamata. Selgitusi arvete sularahas tasumise põhjuste ja muude maksuhalduri väljatoodud asjaolude kohta oli kaebajal võimalik anda kontrollakti kohta esitatavas eriarvamuses, seetõttu ei saa maksuhaldurile uurimispõhimõtte rikkumisena ette heita, et viimane kaebajalt neid asjaolusid maksumenetluses otsesõnu ei küsinud.

9(14)

Tehingud Media Solutions OÜ-ga

10(14)

mäletanud, pangakontolt tasumist ei nähtunud ja 25.05.2016 koostatud kassa väljamineku order üksi ei kinnita tegelikku raha liikumist äriühingute vahel, eriti kui tasumine toimus arvete esitamisest mitu kuud hiljem ning nii raha väidetav üleandja kui ka vastuvõtja oli M. Kauber. Kaebaja viitab kohtumenetluses asjaolule, et sama juhatuse liikme tõttu oligi arvete tasumine paindlik, kuid ei ole mõistlikult põhjendanud, millest täpsemalt oli hilisem tasumine tingitud. Maksuhaldur ei väida ka, et tehinguid pole toimunud põhjusel, et mõlemaid tehingu pooli esindas juhatuse liikmena M. Kauber, kuid on ilmne, et sama esindaja korral on fiktiivsete dokumentide koostamine lihtsam. Lisaks ei esitanud kaebaja 29.01.2016 ja 18.02.2016 arvete tasumise kohta maksumenetluses üldse mingeid tõendeid. Kaebaja esitas kohtumenetluses 20.05.2016 kuupäeva kandvad kassa väljamineku orderid (II kd, tl 3) tõendamaks nimetatud arvete tasumist, kuid need tõendid jätab kohus MKS § 102 lg 1 p 2 alusel ja Riigikohtu praktikale tuginedes (nt otsused nr 3-3-1-47-07, p 12 ja 3-3-1-56-16, p 21) asja lahendamisel arvestamata. Kassa väljamineku orderid olid kaebaja valduses ja kaebaja pidi hiljemalt kontrollaktist aru saama, et nende tõendite esitamine on vajalik. Kuna kaebaja pole tõendite esitamist alles kohtumenetluses ka kuidagi põhjendanud, tuleb asuda seisukohale, et need tõendid jäid maksumenetluses esitamata tahtlusest või hooletusest, mis tähendab, et kohtumenetluses ei saa neile enam tugineda.

11(14)

tõendeid teenuse aja, mahu ja sisu kohta. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses täpsemalt selgitanud, millal, kus ja millises koguses ta arvel näidatud piirdeaedu kasutas, kes ja kuidas neid transportis vms. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud. KMS § 4 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 p-d 1 ja 2 võimaldavad käibeks lugeda konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamise. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-12, p 11). Kuigi kaebajalt ei saa käesolevas asjas nõuda ühegi konkreetse dokumendi koostamist lisaks raamatupidamisseaduse järgsetele algdokumentidele, võttis kaebaja teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-13, p 16). Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamist on piiratud arve oluliste puuduste tõttu, ei ole tähtsust, kas kaebaja teadis seda, et Hansalevi OÜ arvel näidatud teenust tegelikult ei osutanud (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-76-14, p 15).

13(14)

Fassaadikeskus Ehitus OÜ arve oli esitatud kaebajale, st oli juba maksumenetluse ajal kaebaja valduses, ja kaebajale pidi hiljemalt kontrollaktist olema mõistetav, et selle tõendi esitamine on oma väidete tõendamiseks vajalik. Kaebaja pole tõendi esitamist alles kohtumenetluses kuidagi põhjendanud. Seetõttu leiab kohus, et arve jäi maksumenetluses esitamata tahtlusest või hooletusest ja kohtumenetluses ei saa sellele enam tugineda. Kokkuvõte

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.