A.N.i kaebus Eesti Vabariigi vastu 35 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.N. Eeldatavad vastustajad – Justiitsministeerium – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.N. esitas 25.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu õigustloova aktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 35 000 eurot. Kaebaja leiab, et talle on kahju tekkinud Tartu Vanglas vahistatu staatuses (ja kohtu ootel) viibimisega aastatel 20072009, 2013-2015 ja 2015-2017, sest siis oli ta vangistusseaduse (VangS) § 90 lg-te 3 ja 5 mõjualas. Kaebaja arvates rikuti tema põhiõigusi lukustatud režiimil, sh üksi, hoidmisega (23 tundi päevas), puudusid võimalused perega pikaajaliste kokkusaamiste saamiseks, piirati õigust perele helistada, liikuda ja suhelda, ei saanud kasutada spordisaali, jalutusaeda ega käia kirikus. Kaebaja soovib hüvitist inimväärikuse alandamise, pere- ja eraellu sekkumise ning tervise kahjustamise eest (psüühika sai kannatada ja määratud on puue), tuginedes VangS § 90 lg-te 3 ja 5 põhiseadusvastasusele ning õiguskantsleri 07.01.2014 ettepanekule nr 24.
Halduskohus koostas 04.05.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, milles märkis, et kuigi kaebaja hinnangul on talle kahju tekitanud Eesti Vabariik õigustloova aktiga, võib kahjunõue olla suunatud Tartu Vangla vastu, kus kaebajat väidetavates põhiõigusi rikkuvates tingimustes hoiti. Seetõttu palus kohus teavet, kas kaebaja on samadel asjaoludel Tartu Vangla poole kahjunõudega pöördunud.
3.Tartu Vangla vastas 08.05.2017, et A.N. ei ole kohtule saadetud kaebuses toodud asjaoludel Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud, kuid juhtis täiendavalt tähelepanu haldusasjadele nr 3-16-2546 ja 3-17-188. Esimeses viidatud asjadest esitas A.N. õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses sellega, et teda hoiti perioodil 25.11.2015-2016 Tartu Vanglas vahistatuna ja kohtualusena üksikvangistuses ja tal puudus mõtestatud tegevus. Kaebus tagastati kaebeõiguse puudumise tõttu ning tagastamise peale esitatud määruskaebus jäi 1(4)
rahuldamata. Asjas nr 3-17-188 esitas A.N. Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude perioodil 25.11.2015-2016 kaebaja vahistatuna või kohtualusena üksikvangistuses hoidmise ja mõtestatud tegevuse puudumise eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
I
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sel alusel võib kaebuse tagastada mh juhul, kui kaebus on perspektiivitu.
5.A.N. taotleb talle õigustloova akti andmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Sätetena, millega on kahju tekitatud, nimetab kaebaja VangS § 90 lg-d 3 ja 5.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. RVastS § 14 lg 2 kohaselt ei välista § 14 lg 1 vastutust õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud kahju eest. VangS § 90 lg 3 näeb ette, et vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et vanglateenistus või arestimaja on kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine.
7.RVastS § 14 lg 1 järgi peavad õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) on antud õigustloov akt või jäetud see andmata; 2) isikule on tekkinud kahju; 3) kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega; 4) esineb põhjuslik seos avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumise ja isikule tekkinud kahju vahel; 5) rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav; 6) isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma (vt Riigikohtu 31.10.2013 otsuse nr 3-3-1-84-12 p 13). Kahju hüvitamist saab RVastS § 14 lg 1 alusel nõuda siis, kui kahju on tekkinud otseselt õigustloova akti alusel või õigustloova akti puudumise tõttu. Kui isiku suhtes on antud haldusakt või sooritatud toiming, siis saab kahju hüvitamist nõuda RVastS §-de 7 ja 9 alusel (Andresen, E. Riigivastutus. Tartu, 2009, lk 88, ja Riigikohtu 30.11.2004 otsus nr 3-3-1-64-04, p 24).
8.Kaebuse kohaselt põhjustas kaebajale mittevaralist kahju tema lukustatud režiimil (üksi) hoidmine, pikaajaliste kokkusaamiste, spordisaali ja jalutusaia kasutamise ja kirikus käimise mittevõimaldamine ning helistamis-, suhtlemis- ja liikumispiirangute kohaldamine Tartu Vanglas aastatel 2007-2009, 2013-2015 ja 2015-2017 viibimise ajal. Järelikult on kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahetus põhjuslikus seoses Tartu Vangla kui haldusorgani toimingutega (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2015 määrus asjas nr 3-14-53307, p 15). Kuigi Tartu Vangla on kaebaja õiguste piiramisel juhindunud vangistusseadusest (peale VangS § 90 lg-te 3 ja 5 kindlasti ka § 94 lg 5), ei ole kahju põhjustatud otseselt õigustloova aktiga. Kuna on täitmata juba üks RVastS § 14 lg 1 alusel esitatava kahjunõude rahuldamise eeldus, ei kuuluks kaebaja kahjunõue rahuldamisele. Seega on RVastS § 14 lg-le 1 tuginedes Eesti Vabariigi vastu esitatud hüvitamiskaebus perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. II
2(4)
9.Kaebaja eesmärki saada kahjuhüvitist võiks aidata saavutada kahjunõude esitamine hoopis Tartu Vangla vastu, kes õigusaktidest juhindudes tema õigusi piiras. Tartu Vangla vastu esitatava kahjunõude alusel menetletavas kohtuasjas oleks võimalik kontrollida ka õigustloova akti põhiseaduspärasust (kaebaja tugines praeguses asjas VangS § 90 lg-te 3 ja 5 põhiseadusvastasusele).
10.Vangla vastu kohtule hüvitamiskaebuse esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. HKMS § 47 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11.Tartu Vangla märkis vastuseks halduskohtu 04.05.2017 kohtunõudele, et A.N. ei ole kohtule käesolevas asjas esitatud kaebuses toodud asjaoludel Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Samas viitas vangla mh haldusasjale nr 3-17-188, milles kaebaja taotles Tartu Vanglalt 1500 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et teda hoiti Tartu Vanglas üksikvangistuses ning puudus mõtestatud tegevus. Kaebaja viitas nimetatud asjas esitatud kaebuses samuti õiguskantsleri 07.01.2014 ettepanekule nr 24 ning taotles ettepanekus nimetatud VangS sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist. Haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kaebuse lisaks oli Tartu Vangla 10.01.2017 otsus nr 1-13/2366, millega jäeti rahuldamata A.N.i 16.11.2016 registreeritud mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 1500 eurot. Asjaolude kirjelduse kohaselt tekkis A.N.ile kahju sellest, et alates 25.11.2015 erinevatel ajavahemikel Tartu Vanglas viibides hoiti teda 23 tundi lukustatud kambris, kus puudus mõtestatud tegevus. Mõtestatud tegevuse puudumise all pidas A.N. silmas seda, et puudusid igasugused kambrivälised tegevused. A.N. leidis, et talle tekitati moraalset kahju ning kahjustati tema tervist. Vangla otsusest selgub, et pärast 25.11.2015 ning enne 16.11.2016 kahju hüvitamise taotluse esitamist viibis A.N. Tartu Vanglas vahistatu staatuses 27.11.2015-30.12.2015 ja 06.01.2016-08.02.2016. Seega hõlmab käesolevas asjas esitatud kaebus osaliselt samu asjaolusid nagu haldusasjas nr 317-188 esitatud kaebus, sest praeguses asjas taotleb kaebaja mh Tartu Vanglas aastatel 20152017 talle vahistatu režiimil hoidmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Järelikult on kaebajal talle Tartu Vanglas 27.11.2015-30.12.2015 ja 06.01.2016-08.02.2016 tekitatud väidetava kahju osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud juba Tartu Vangla 10.01.2017 otsuse tegemisega.
12.HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tallinna Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kaebuse 14.03.2017 määrusega ning kaebaja määruskaebuse menetlus on hetkel Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Kuna haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kahjunõue on osaliselt käesolevas asjas esitatud kahjunõudega kattuv, kuid haldusasjas nr 3-17-188 on kohtumenetlus veel pooleli (st kaebuse tagastamine ei ole veel jõustunud), siis ei oleks kaebuse menetlemine kattuvas osas lubatud. Hetkel ei ole välistatud, et halduskohtul tuleb haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kaebust sisuliselt menetleda. Järelikult tuleb kaebus osaliselt tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2435, p 5).
3(4)
13.Ülejäänud osas, s.o osas, milles käesolevas asjas esitatud kaebus ja haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kaebus ei kattu, tuleks Tartu Vangla vastu esitatav hüvitamiskaebus tagastada põhjusel, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4). Tartu Vangla kinnitas, et A.N. ei ole kohtule saadetud kaebuses toodud asjaoludel Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud (v.a haldusasjast nr 3-17188 nähtuv kahju hüvitamise taotlus). III
14.Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub vajadus ja võimalus lahendada kaebaja erinevaid menetluslikke taotlusi (riigilõivust vabastamine, tähtaja ennistamine, tõendite kogumine).
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.