lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-323/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-323/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1013
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-17-323 11. mai 2017 Kadri Palm Madis Aljase (Aljas) kaebus Maanteeameti registrikande, mille kohaselt puudub kaebajal juhtimisõigus, tühistamiseks ja Maanteeameti kohustamiseks kustutama liiklusregistrist kaebaja suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne

Resolutsioon

Tagastada Madis Aljase kaebus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Madis Aljas esitas 9. veebruaril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maanteeameti registrikanne, mille kohaselt puudub kaebajal juhtimisõigus, ja kohustada Maanteeametit kustutama liiklusregistrist juhtimisõiguse äravõtmise kanne. Kaebaja selgitas, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja tegi 26. jaanuaril 2016 kriminaalasjas nr 1-15-9233 lahendi, millega kaebajat karistati rahalise karistusega ning täiendavalt kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 1 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohus on 3. mail 2016 teinud otsuse, mille resolutsioonist nähtub, et kohus tühistas kaebajale KarS § 424 järgi mõistetud karistuse. Kaebaja on seisukohal, et ringkonnakohtu mõte on olnud tühistada maakohtu lahend kogu karistuse osas, sh lisakaristuse osas, mistõttu puudub alus kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise märkimiseks liiklusregistrisse.
2.Tartu Halduskohus peatas 21. veebruari 2017. a määrusega praeguse haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-16-2495 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohus tagastas

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
13.detsembril 2016 M. Aljase kaebuse asjas nr 3-16-2495, leides, et kaebaja on ebaõigesti asunud seisukohale, et Tartu Ringkonnakohus on 3. mai 2016. a otsusega tühistanud tema lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2017. a määrusega M. Aljase määruskaebuse asjas nr 3-16-2495 rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määruse muutmata. Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-16-2495 jõustus 1. aprillil 2017.
3.Tartu Halduskohus uuendas 17. aprilli 2017. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse ning andis kaebajale võimaluse esitada hiljemalt 28. aprillil 2017 seisukoht haldusasja menetluse jätkamise osas. Kaebaja kohtu määrusele vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

4.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest, on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele.
5.Kaebaja on kohtu poole pöördunud nõuetega tühistada Maanteeameti registrikanne, mille kohaselt puudub kaebajal juhtimisõigus, ja kohustada Maanteeametit kustutama liiklusregistrist kaebaja suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne. HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt on võimalik tühistada haldusakti.
6.Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et Maanteeameti registrikanne, mille kohaselt puudub kaebajal juhtimisõigus, on toiming, mitte haldusakt.
7.Maanteeamet on tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 173 lg-st 3 liiklusregistri vastutav töötleja. Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärk on muuhulgas pidada arvestust juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle (LS § 173 lg 1), kusjuures juhtimisõiguse peatamisel või äravõtmisel ja kehtetuks tunnistamisel esitab liiklusregistrisse andmeid kohus (LS § 175 lg 1 p 3). LS § 125 lg 1 järgi on juhtimisõiguse äravõtmine LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Kuna kaebaja juhtimisõigus võeti ära Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9233, mitte aga vastava kande tegemisega liiklusregistrisse, ei tekitanud Maanteeameti registrikanne kaebajale õigusi ega kohustusi, vaid tegemist oli Maanteeameti toiminguga.
8.Et käesoleval juhul ei ole Maanteeameti registrikande puhul tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga, ei ole võimalik nõuda ka selle tühistamist. Arvestades eeltoodut ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ §-s 9 sätestatut ei ole liiklusregistri andmetel õiguslikku tähendust. Õiguslik tähendus on andmete aluseks oleval otsusel. Kuna andmetel on informatsiooniline tähendus, on isikul õigus nõuda, et tema kohta registrisse kantud andmed vastaksid andmete kandmise aluseks olevale kohtuotsusele. Seega on kohtu hinnangul andmete vastavusse viimiseks kohane esitada üksnes kohustamisnõue. Eelnevast tulenevalt peab kohus kontrollima, kas täidetud on eeldused kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning see puudutab isiku õigusi. Järelikult on Maanteeametil kohustus kustutada kaebaja suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne tingimusel, et registrisse kantud juhtimisõiguse äravõtmise kanne ei vasta kande aluseks olevale kohtuotsusele.
10.Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2016. a otsuse resolutsioonis M. Aljasele mõistetud põhikaristusena KarS § 424 järgi rahaline karistus ning lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Tartu Ringkonnakohtu 3. mai 2016. a otsusega on Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2016. a otsus osaliselt tühistatud, s.o

põhikaristuse osas. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist selgub, et lisakaristuse osas on ringkonnakohus jätnud maakohtu otsuse muutmata. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-2495. Kuivõrd lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise kohta on kehtiv ja see tuleb ära kanda, vastab Maanteeameti poolt tehtud kanne selle aluseks olevale jõustunud kohtuotsusele.

11.Tuginedes eeltoodule on täitmata RVastS § 6 lg-st 1 tulenevad kohustamiskaebuse eeldused. Vaatamata sellele, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamisnõude esitamine ja menetlemine iseenesest võimalik, jääks kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik kaebuse eesmärki saavutada ka nõuet muutes, sest liiklusregistri kande kustutamiseks puudub alus.
12.Kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus M. Aljase kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
13.Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Arvestades, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv (15 eurot) jätta kaebajale tagastamata (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium