Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Agu Timmi 16.03.2017, Tartu 3-16-2495 Madis Aljase kaebus Maanteeameti 05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse nr 2-3/16-00029/393 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus Madis Aljase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Madis Aljas, esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Vastustaja Maanteeamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Madis Aljase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus muutmata.
2.Jätta Madis Aljase taotlus haldusasjade nr 3-16-2495 ja 3-17-323 liitmiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus tunnistas 26.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9233 Madis Aljase süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning mõistis karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära, s.o 2500 eurot. Sama otsusega mõisteti M. Aljasele KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristus, millega võeti M. Aljaselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
Tartu Ringkonnakohus tühistas 03.05.2016. a otsusega Tartu Maakohtu 26.01.2016. a otsuse osaliselt, s.o M. Aljasele KarS § 424 järgi karistuse mõistmises ja M. Aljasele kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuse mõistmises. Nimetatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis M. Aljasele KarS § 424 järgi karistuseks 1 aasta vangistust ja kohtuotsuste kogumi järgi liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Tartu Maakohtu 26.01.2016. a kohtuotsus jõustus 28.09.2016 Riigikohtu määrusega.
3.Maanteeamet tegi 05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867, millega teatati, et vastavalt liiklusseaduse (LS) §-le 128 on M. Aljas kohustatud loovutama juhiloa Maanteeameti
teenindusbüroole 14 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Maanteeamet sunniraha summas 220 eurot.
4.Maanteeamet jättis 02.11.2016. a vaideotsusega nr 2-3/16-00029/393 M. Aljase vaide 05.10.2016. a ettekirjutuse peale rahuldamata.
5.M. Aljas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse nr 2-3/16-00029/393 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt puudub juhiloa tagastamise kohustuse panemiseks LS §-s 127 nimetatud alus – jõustunud otsus, millega kaebajat oleks sellise karistusega karistatud. Tartu Maakohtu otsus on ringkonnakohtu otsusega tühistatud terve karistuse osas, s.h ka lisakaristuse osas. Ringkonnakohus, M. Aljasele uut karistust mõistes, ei pidanud vajalikuks lisakaristuse kohaldamist.
6.Tartu Halduskohus tagastas 13.12.2016. a määrusega M. Aljase kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse kohaselt on tuvastatud, et Tartu Maakohtu otsuse resolutsioonis on M. Aljasele mõistetud põhikaristusena KarS § 424 järgi rahaline karistus ning lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on Tartu Maakohtu 26.01.2016. a otsus osaliselt tühistatud, s.o põhikaristuse osas. Tartu Ringkonnakohus pidas vajalikuks kaebajale mõistetud põhikaristust karmistada ning tühistas Tartu Maakohtu 26.01.2016. a otsusega mõistetud rahalise karistuse ning määras karistuseks 1 aastase reaalse vangistuse (liitkaristus 2 aastat reaalselt vangistust). Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 on selgelt märgitud, et otsus tühistatakse osaliselt, s.o põhikaristuse osas, mistõttu jäi Tartu Maakohtu 26.01.2016 otsus kehtima lisakaristuse osas. Selles osas on maakohtu otsus ka jõustunud. Kaebaja on ebaõigesti asunud seisukohale, et Tartu Ringkonnakohus on 03.05.2016. a otsusega tühistanud lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Maanteeamet tegi 05.10.2016. a ettekirjutuse nr 161867 ja 02.11.2016. a vaideotsuse nr 2-3/16-00029/393 õiguspäraselt, kuna lähtus jõustunud kohtuotsusest. Seetõttu puuduvad esitatud kaebusel edulootused ja see on ilmselgelt perspektiivitu ning puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.M. Aljas esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt tõlgendas halduskohus ebaõigesti nii ringkonnakohtu otsust kui ka kaebaja kaebust. Kaebaja ei ole väitnud, et ringkonnakohtu otsusega tühistati maakohtu otsus terves ulatuses, vaid väidab, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse terve karistuse osas. Halduskohus ei süvenenud sisuliselt kaebaja kaebusesse või ei saanud aru, milles on vaidlus. Ringkonnakohus ei ole otsuses öelnud, et maakohtu otsus jääb kehtima lisakaristuse osas, mistõttu on halduskohus sellise arusaamani jõudnud ebaõige tõlgendamise tõttu. Ringkonnakohus mõtles osalise tühistamise all otsuse tühistamist karistuse osas, mitte süüküsimuse osas. Kuna karistus on tervik, tähendab mõiste „karistuse tühistamine“ nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse tühistamist. Lisakaristust ja põhikaristust ei saa vaadelda teineteisest sõltumatult, lisakaristust kohaldatakse üksnes siis kui põhikaristusest ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohtul ei olnud tarvidust lisakaristuse kohaldamiseks, kuna kaks aastat reaalset vangistust takistab isikul niikuinii juhtimist järgmised kaks aastat. Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses esitatud väidete õigsust eeldades oleks kaebusel selged eduperspektiivid. Kaebust tagastades
ei ole halduskohus õigustatud hindama kaebuses toodud faktide tõele vastavust, seda saaks halduskohus teha otsuses, mitte määruses kaebuse tagastamise kohta. Kaebuse oletatav perspektiivitus ei tähenda automaatselt, et kaebusega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärke. Halduskohtul puudus alus kaebuse tagastamiseks ka seetõttu, et täidetud ei ole HKMS § 121 lg 2 p 2 aluse tingimused.
8.Vastustaja Maanteeamet leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud, et Tartu Maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ning resolutsiooni p 1 alapunktis 1 on täpsustatud, et KarS § 424 järgi karistuse mõistmise osas. Kuivõrd aga M. Aljasele mõisteti Tartu Maakohtu 25.01.2016. a otsusega lisakaristus KarS § 50 lg 1 p 1, mitte KarS § 424 alusel, siis järelikult ei ole Tartu Ringkonnakohus lisakaristust tühistanud. Ringkonnakohtu otsusega ei tühistatud maakohtu otsust mitte kogu karistuse osas, vaid üksnes põhikaristuse osas. Ringkonnakohus ei ole küll otsuse resolutsioonis sõnaselgelt öelnud, et ta tühistab maakohtu otsuse põhikaristuse osas, kuid vastav asjaolu on loogiliselt tuletatav kohtu poolt välja toodud seaduse sätetest. Kuna ringkonnakohus pidas kaebaja süüd suuremaks kui maakohus ja määras karistuseks raskeima võimaliku karistuse, on vastuoluline järeldada, et ringkonnakohus pidas kaebajale maakohtu poolt lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist üleliigseks. Lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise, määramine koos vangistusega on tavapärane kohtupraktika ning sellisel juhul hakatakse lisakaristuse kulgu arvestama hetkest, kui isik vangist vabaneb (KarS § 55 lg 1). Kaebuse asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaebuse eesmärgiks on kaebaja juhtimisõiguse säilitamine. Vaidlustatud ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamine ei aita nimetatud eesmärgi saavutamisele kaasa. Kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise aluseks on Tartu Maakohtu 26.01.2016 otsus, mis jõustus Riigikohtu 28.09.2016 määrusega, mitte ettekirjutus, millega kohustatakse kaebaja juhiluba loovutama.
9.23.02.2017 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse HKMS § 48 lg 1 alusel kaebaja 02.12.2016 esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-16-2495) ja 09.02.2017 esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-17-323) liitmiseks. Taotluse kohaselt oleks kaebaja võinud esitada mõlemad kaebused üheaegselt halduskohtule, kuid ta ei saanud seda teha, kuna teda ei olnud esimese kaebuse koostamise ajaks veel teavitatud sellest, et liiklusregistris on tema juhtimisõiguse kannet muudetud. Mõlema menetluse puhul on määrava tähendusega, kuidas tõlgendada kriminaalasjas tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu lahendeid. Samuti kattub mõlema kaebuse eesmärk, s.o M. Aljase juhtimisõiguse säilitamine ja juhiloa tagastamise kohustusest vabastamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et M. Aljase määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 13.12.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on talle antud juhtimisõiguse alles jäämine, siis on õige vastustaja seisukoht, et Maanteeameti ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamisega kaebaja oma eesmärki ei saavuta. Tartu Maakohtu otsus, millega määrati
kaebajale lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, on jõustunud ja seega täitmiseks kohustuslik. Maanteeamet tegi ettekirjutuse jõustunud kohtuotsuse alusel. Ettekirjutuse tühistamisel ei muudetaks ega tühistataks Tartu Maakohtu otsusega mõistetud lisakaristust.
12.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et ringkonnakohus ei ole otsuses öelnud, et maakohtu otsus jääb kehtima lisakaristuse osas ning, et ringkonnakohus mõtles osalise tühistamise all otsuse tühistamist karistuse osas, mitte süüküsimuse osas. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1 puudutab maakohtu otsuse osa, mis tühistati ja p 1 alapunktides on välja toodud, et maakohtu otsus tühistatakse kaebajale KarS § 424 järgi karistuse mõistmise osas ja liitkaristuse mõistmise osas. Otsuse resolutsiooni p-s 5 on öeldud, et muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Seega on ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist selgelt aru saada, et lisakaristuse osas on ringkonnakohus jätnud maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis ei ole lahendatud süü küsimust, vaid tühistatud maakohtu poolt kaebajale mõistetud karistus KarS § 424 järgi ja mõistetud samas süüdistuses uus ja rangem karistus. Eelneva tõttu on asjakohatu ka kaebaja väide, et ringkonnakohtul ei olnud tarvidust lisakaristuse kohaldamiseks, kuna vangistus takistab kaebajal juhtimisõiguse kasutamist järgmised kaks aastat. Kaebajale mõisteti põhikaristus ja lisakaristus ning mõlemad karistused on kehtivad ja tuleb ära kanda.
13.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebusel on selged eduperspektiivid. Ringkonnakohus rõhutab veelkorda, et kuna Tartu Maakohtu otsus, millega määrati kaebajale lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, on jõustunud ning jõustunud otsuse alusel on Maanteeamet teinud kaebajale ettekirjutuse loovutada juhiluba Maanteeametile, ei saa kaebaja Maanteeameti ettekirjutuse vaidlustamisega muuta talle mõistetud lisakaristust ega vältida juhiloa äraandmist ettenähtud ajavahemikuks.
14.23.02.2017 saabus ringkonnakohtule kaebaja taotlus liita ühte menetlusse M. Aljase 02.12.2016. a kaebus haldusasjas nr 3-16-2495 ja 09.02.2017 Tartu Halduskohtule esitatud kaebus, milles M. Aljas soovib Maanteeameti registrikande, mille kohaselt puudub kaebajal juhtimisõigus, tühistamist ja Maanteeameti kohustamist kustutada liiklusregistrist kaebaja suhtes tehtud juhtimisõiguse äravõtmise kanne (haldusasi nr 3-17-323). Tartu Halduskohus peatas 21.02.2017. a määrusega haldusasja nr 3-17-323 menetluse kuni haldusasjas nr 3-16-2495 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt HKMS § 48 lg-st 1 ei ole võimalik kaebaja taotlust rahuldada, kuna haldusasjad, mida kaebaja liita soovib, asuvad erinevate kohtute menetluses. Haldusasjas nr 3-17-323 esitatud kaebust menetletakse Tartu Halduskohtus ja haldusasjas nr 3-16-2495 esitatud määruskaebus on lahendamisel Tartu Ringkonnakohtus. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul õigust kaaluda kaebuste liitmist, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-16-2495 ja 3-17-323 liitmiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.