Sotsiaalõigus › Pensionid

3-15-1434 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-1434 langes PolTS kehtivuse viimasele päevale, kuid kes pensioneerusid PPVS kehtima hakkamisel, erinevalt PPVS kehtivuse ajal pensionile jäänud politseiametnikest.

Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Politseiteenistuse piirvanuse langetamine ei välistanud kaebaja teenistuse jätkumist vastavalt PPVS § 96 lg-le 3. Kaebaja ei esitanud avaldust teenistuse jätkamiseks ning ta lahkus omal soovil. 2) PolTS järgi vastas politseiametniku ametiastmele üks kindel palgaaste. Kaebaja oli ülemkomissar ning sellele vastas 7. palgaaste. PPVS sätestas juhtidele ja spetsialistidele vastavalt põhigruppidele palgaastmete vahemikud. Kaebaja ametikoht oleks tõenäoliselt kuulunud PPVS järgi juhtivspetsialisti põhigruppi ning tema palgaaste võinuks olla vahemikus 9-14. Pole võimalik konkreetselt öelda, milline oleks olnud kaebaja palgaaste 01.01.2010 seisuga. Enne 01.01.2010 politseiteenistusest lahkunud politseiametnike pensioni arvestatakse sel ajal kehtinud PolTS alusel. Kõigi varem Politseiametis ja Piirivalveametis tehtud tööde vastavusse viimine PPA-s tehtavate töödega ja nendega seotud palgaastmetega ei ole võimalik, kuna ühendasutuses on töö oluliselt ümber korraldatud. PolTS alusel oli 10 ja PPVS alusel on 17 palgaastet. Ilma kõigi tööde eraldi üle vaatamiseta ei ole võimalik öelda, millisele PPVS palgaastmele oleks vastanud PolTS palgaaste, kuid kaebaja 7. palgaaste PolTS alusel ei oleks olnud võrdne PPVS 7. palgaastmega. 3) Kui PolTS alusel määratud pension oleks tulnud ümber arvutada tulenevalt palgamäärade muutumisest 2013. aastal, oleks tulnud ümber arvutada ka kõik enne 01.01.2010 määratud pensionid, olenemata politseiametniku teenistusest lahkumise kuupäevast. PPVS § 117 lg-te 7 ja 8 ning PPVSRS § 63 p 49 põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlus ei ole põhjendatud.

Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Vaidlust pole selles, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri on kehtiv ning tema viimane teenistuses oleku päev oli 31.12.2009. Kaebaja väitel tingis tema teenistusest vabastamise asjaolu, et PPVS jõustumisel langetati teenistuse piirvanust spetsialisti puhul senise 60 aasta asemel 55 aastani. Kaebaja töötas spetsialisti ametikohal ning ta oli PPVS jõustumise ajal 58 aastat vana. Kaebaja väide, et talle ei pakutud PPVS jõustumisega seoses piirvanuse täitumisel võimalust teenistusaega pikendada, ei oma enam tähendust. Kuna teenistusest vabastamise vaidlustamise võimalused on ammendunud, ei saa kaebaja tugineda asjaolule, et teenistusest lahkumine ei olnud kooskõlas tema tegeliku tahtega. Ta on ise esitanud avalduse teenistusest lahkumiseks alates 31.12.2009 ning tema vabastamise aluseks oli ATS v.r § 114 (vabastamine ametniku algatusel). Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks piirvanuse langetamine ega kaebaja õigustatud ootus teenida kuni 60. eluaastani. 2) Vaidlust pole ka selles, et kaebaja pension arvutati PolTS alusel, pensioni arvutamise aluseks on võetud ametikoht enne PPVS jõustumist ning seejuures lähtuti 01.07.2009 vähendatud ametipalgast. Kaebaja ametipalk Keskkriminaalpolitsei ülemkomissarina vähenes 8% (umbes 100 eurot). Kaebajale määrati alates 01.01.2010 pension summas 873,16 eurot 3(11)

3-15-1434 (13 662 krooni) ning seda on indekseeritud 01.04.2012, 01.04.2013, 01.04.2014 ja 01.04.2015. Pensioni maksmine ja indekseerimine on toimunud kehtiva haldusakti alusel. Vaidlust pole selles, et kaebaja jäi pensionile 01.01.2010. 3) PPVS § 117 lg 8 sätestab: „Isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel.“ PPVS võeti algses redaktsioonis (RT I 2009, 26, 159) vastu 06.05.2009 ning see sisaldas § 106 lg-t 1 järgmises sõnastuses: „Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber.“ PPVS § 106 lg 1 sätestas 01.01.2010-31.12.2012 kehtinud redaktsioonis: „Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber, välja arvatud § 100 lõikes 2, § 114 lõigetes 7 ja 8 ning § 117 lõigetes 7 ja 8 nimetatud pension.“ Alates 01.01.2013 kehtiva PPVS § 106 lg 1 kohaselt ei arvutata perioodil 01.01.201031.12.2012 pensioneerunud politseinikele määratud pensioni ametipalga muutumisel ümber, vaid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Selle sätte kohaselt ei olnud nendele isikutele määratud pensioni edaspidine suurenemine enam sõltuvuses ametipalgast, vaid indeksist. Riigikohus leidis otsuses nr 3-4-1-18-14, et süsteemimuudatusega välistati alates 01.01.2010 pensioneerunud politseinikele 01.01.2013 ametipalkade tõusust tulenev soodne mõju, ning pidas seadusandja käitumist sõnamurdlikuks ja erineval ajal pensionile jäävate politseinike erinevat kohtlemist põhjendamatuks. Seega lähtuti kuni 31.12.2012 politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.201031.12.2012, määratud pensionide suurendamisel üldjuhul nn ümberarvutamise süsteemist. PPVS § 106 lg 1 tegi selge erandi PolTS alusel määratud pensionide puhul, nähes juba alates 2010. aastast ette indekseerimise (viide PPVS § 117 lg-le 7). PPVS § 117 lg 7 sätestab: „Politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalveseaduse alusel. Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava pensioniindeksiga.“ PPVS § 117 lg 7 kehtestati sellises sõnastuses PPVSRS § 63 p-ga 49. Esialgu (RT I 2009,26,159) olid rakendussätted järgmised. PPVS § 117 lg 5 sätestas: „Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud pensioni puhul on pensioni arvutamise aluseks pensioni määramise või ümberarvutamise hetkel kehtinud politseiametniku ametikohale vastav ametipalk ning seda pensioni käesoleva seaduse § 106 alusel ümber ei arvutata.“ PPVS § 117 lg 6 sätestas: „Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud või ümberarvutatud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti käesolevas seaduses sätestatud uutel alustel. Käesolevast seadusest tulenevast õigusest teavitab politseiasutus isikut kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.“ 4) Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-14 vaadeldud asjas oli kaebaja teenistuses ja jäi pensionile PPVS kehtivuse ajal, s.o pärast 01.01.2010. Riigikohus leidis, et kuna kaebaja oli ka pärast PPVS jõustumist teenistuses ja pensioneerus PPVS kehtivuse ajal, kehtis tema töötamise ja pensionile jäämise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi 4(11)

3-15-1434 suurenema endiselt koos ametipalga tõusuga. Praeguses asjas lõppes kaebaja teenistussuhe enne PPVS kehtima hakkamist, st PolTS kehtivuse ajal, temale pensioni määramine ja pensionile jäämise algus langesid PPVS kehtivusaega. Eelkirjeldatud olukorrast erinevalt ei olnud kaebaja PPVS kehtivusajal teenistuses ning tema töötamist ei ole kunagi reguleerinud PPVS. Seega ei ole kaebaja isikuks, keda on peetud silmas Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-14. SKA otsuse tegemise ajal ei näinud kehtiv õigus ega ka kohtupraktika ette kaebaja pensioni ümberarvutamist. 5) Ametipension kui rahaliselt hinnatav õigus on omandipõhiõiguse, õiguspärase ootuse ja võrdsuspõhiõiguse kaitsealas. 6) Kaebaja on toonud välja, et 01.01.2009-30.06.2009 oli tema ametipalk 19 800 krooni (1265,45 eurot), mis koosnes 7. palgaastme tasust (18 000 krooni) ja jälitustasust 10%. Alates 01.07.2009 oli 7. palgaastme määraks 16 560 krooni (1058,38 eurot), millele lisandus 10% lisatasu, palk oli 18 216 krooni (1164,21 eurot). PPA 17.02.2015 kirja lisaks olevas tabelis toodud andmetest nähtuvalt on kaebaja ametipalk, millest pension arvutatakse, 1215,44 eurot ning pensioni määramise ajal oli ametipalk 1164,22 eurot. Kaebaja taotlusel PPA poolt esitatud hüpoteetilistel andmetel olnuks palgamäär 01.01.2013 seisuga 1468 eurot ja teenistusastmetasu 92 eurot. Kaebajal on õigus selles, et kui tema pensioni saaks vastavalt 01.01.2013 muudetud palkadele ümber arvutada, võiks pension suureneda. Seega on omandipõhiõiguse riive võimalik. Samuti mõjutab kaebaja varalist sfääri asjaolu, et pension määrati vähendatud ametipalga järgi. Kaebaja ei ole aga vaidlustanud seda, et 2009. aastal vähendatud palka enne seadusemuudatusi ning indekseerimisele üleminekut ei tõstetud ega taastatud n-ö kriisieelsele tasemele. 7) Omandipõhiõiguse riivet on oluline hinnata õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kontekstis. Õiguspärase ootuse tekkimise üle otsustamiseks tuleb selgitada, kas kaebaja sai loota sellele, et 01.01.2013 ametipalkade tõus toob kaasa ka tema pensioni tõusu. 8) Kaebaja jäi pensionile olukorras, kus PPVS-i rakendussätted välistasid sõnaselgelt tema pensioni ümberarvutamise politseiametnike ametipalkade muutumisel. Seega ei olnud kaebaja asunud oma õigusi realiseerima selliste normide kehtivuse ajal, mis oleksid loonud usalduse, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi. PolTS nägi ümberarvutamise ette kogu selle kehtivuse ajal, st valdava osa ajast, mil kaebaja oli politseiteenistuses. PPVS võeti vastu 06.05.2009 ning juba selle algne redaktsioon välistas PolTS alusel määratud pensionide ümberarvutamise (PPVS § 106 lg 1 koostoimes § 117 lg-ga 5). Pensioni puudutavaid rakendussätteid muudeti 26.11.2009 vastu võetud ja 01.01.2010 jõustunud PPVSRS-ga (§ 63 p 49). Sellega kehtestati PPVS § 117 lg 7, mis selgelt välistas nii ümberarvutamise kui ka vahepealses regulatsioonis (PPVS § 117 lg-s 6) ette nähtud võimaluse pensionide uueks määramiseks. Õiguspärast ootust pensionide ümberarvutamise jätkamiseks ei saanud luua ka PPVS § 117 lg

3-15-1434 10) Teenistusest lahkumise otsuse tegi kaebaja ajal, mil PPVS regulatsioon oli talle teada ning ka PPVSRS vastu võetud. Kaebaja esitas teenistusest lahkumise avalduse 09.12.2009. PPVSRS avaldati Riigi Teatajas siiski alles 22.12.2009. ATS v.r § 114 lg 3 sätestas, et ametnik saab teenistusest vabastamiseks esitatud avaldusest loobuda tema vabastamise õigust omava isiku või ametiasutuse nõusolekul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks soovinud oma tahteavaldust tagasi võtta ning sellest oleks keeldutud. Seega lahkus kaebaja teenistusest teadmisega, et talle määratakse pension PolTS alusel ning pensioni ei hakata ümber arvutama, vaid indekseerima. Seejuures ei võimalda indekseerimine (erinevalt ümberarvutamisest) pensioni vähendada, vaid see võib ainult suureneda või jääda samale tasemele. 11) Kaebaja väitel tingis teenistusest lahkumise piirvanuse langetamine. See seos on usutav, kuid lahkumisavaldusest ja käskkirjast nähtuvalt lahkus kaebaja omal soovil ning vabastamise aluseks ei olnud PolTS ega PPVS sätted, mis näevad ette teenistusest vabastamise piirvanuse täitumisel. PPVS § 96 lg 3 sätestab piirvanuse tõttu vabastamist välistades, et PPA peadirektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni vanaduspensioniea saabumiseni. Pooled on PPVS § 96 lg 3 kohaldamise osas erineval seisukohal selles, kas pikendamise võimalust tuleb pakkuda või taotleda. PPVS eelnõu (519 SE) seletuskirja järgi toimub teenistusaja pikendamine ametniku motiveeritud taotluse alusel ja eeldusel, et nii tema tervislik seisund kui ka kvalifikatsioon võimaldavad teenistust jätkata. Seega on piirvanusesse jõudnud ametniku enda ülesanne näidata üles soovi teenistusaega pikendada, esitades vastava avalduse. Kuna tegemist on peadirektori kaalutlusotsusega, ei ole kindlust, kas kaebaja avaldus oleks rahuldatud, kuid õiguslikult oli kaebajal võimalus taotleda teenistuse jätkamist ning minna pensionile PPVS kehtivuse ajal. Kaebaja ei esitanud sellist avaldust. 12) Kaebaja on küll isik, kes jäi sarnaselt kohtuasja nr 3-4-1-18-14 asjaoludega pensionile PPVS kehtivuse ajal (01.01.2010), kuid viidatud olukorrast erinevalt ei saanud ta PPVS jõustumisel arvestada, et tema pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk on seotud ümberarvutamise süsteemiga. Kaebaja oli olukorras, mida reguleerivad PPVS § 117 lg-d 7 ja 8 ning § 106 lg 1 (01.01.2010-31.12.2013 kehtinud redaktsioonis). Kaebaja suhtes ei olnud ümberarvutamise süsteem kunagi kehtinud, kuid tema puhul rakendus indekseerimine juba aastast 2010. Indekseerimise süsteem rakendus ilma, et samal ajal oleksid ametipalgad muutunud. Seega puudus seadusandja lubadus jätkata ümberarvutamist. PPVSRS eelnõu (519 SE II-2) seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk muuta pensioniregulatsioon selgemaks ja õiglasemaks, vältides kardinaalselt erinevale regulatsioonile üleminekut. Muudatuste kohaselt fikseeritakse juba pensioni saavate isikute pension 2009. a lõpu seisuga, pensionit ei viida uutele alustele ega arvestata ümber politseiametniku ametipalga või teenistusastmetasu muutumisel. Pensioni muutumine seatakse sõltuvusse riikliku pensionikindlustuse indeksist. 13) Eelnenu põhjal asus kohus seisukohale, et kaebajal ei saanud selgelt sõnastatud regulatsiooni (ümberarvutamise lõpetamine PolTS alusel määratud pensionide puhul) ning tema teenistusest vabastamise asjaolude pinnalt tekkida õiguspärast ootust, et talle PolTS alusel määratud pensioni hakatakse ümber arvutama PPVS kehtivuse ajal ametipalkade muutumisel. 14) Kaebaja väitel on ümberarvutamise välistamine loonud politseipensioni saajate vahel ebavõrdse olukorra. Kaebaja toob välja, et talle määrati pension 8% vähendatud ametipalga järgi, kuid seda vahet ei ole suudetud indekseerimisega tasandada; aastatel 2010 ja 2011 pensioni suurus ei muutunud ning aastal 2012 muutus pension 4,4%. 15) Praegusel juhul on üheks isikute grupiks kaebaja ja teised politseiametniku pensioni saavad isikud, kellele on pension määratud PolTS alusel vähendatud ametipalgast või kelle pension on palga vähendamisel ümber arvutatud. Nende pensioni ümberarvutamine lõpetati PPVS jõustumisel (kusjuures ametipalkade tõusu ei toimunud), kuid pensioni hakati 6(11)

3-15-1434 indekseerima ning indekseerimise läbi võimaldati pensioni suurendada või jätta samale tasemele, kuid mitte vähendada. Kehtiv õigus ei võimalda nende isikute pensioni ümberarvutamist 01.01.2013 ametipalkade tõusu korral. Kaebaja grupiga võrreldavaks saab pidada isikute gruppi, kellele määrati pension PPVS alusel 01.01.2010-31.12.2012 samuti vähendatud ametipalgast lähtudes, kuid kellele on Riigikohtu otsusega nr 3-4-1-18-14 võimaldatud 01.01.2013 palkade muutumisest tulenevat ümberarvutamist. 16) PPVSRS seletuskirja sõnastus võimaldab mõista, et ümberarvutamise säilitamine ka PolTS alusel määratud pensioni saajatele tähendaks pensionäride omavahelist põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist, eripensionide põhjendamatut suurenemist, teenistuses olevate politseiametnike palgamäärade ning seeläbi sotsiaalsete garantiide olulist vähendamist. Seletuskirjast nähtuvad kahetised eesmärgid. Ühelt poolt on tagatud, et pensioni saavate isikute olukord ei halvene ning tagatakse stabiilsus sõltumata politseiametnike palkade muutumisest ning muudatustest struktuuris ja põhiülesannetes. Teisalt suurendaks ümberarvutamise jätkamine riigieelarve kulu umbes 14 miljonit krooni (894 568 eurot) aastas. Kohtupraktikas ei ole peetud ilmselgelt ebamõistlikuks ega asjakohatuks erinevat kohtlemist, mille eesmärk on garanteerida laiaulatusliku reformi abil nii konkreetsete ametipensionide kui ka riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, mis hõlmab isikute võimalikult võrdset kohtlemist pensioniskeemides ning pensionide osakaalu vähendamist riigieelarves. Riigi raha kokkuhoiu eesmärk ning vajadus tagada võrdsus ja stabiilsus pensionisuhetes õigustab erinevat kohtlemist ka praegusel juhul. 17) Pole vaidlust, et PolTS alusel ja PPVS alusel pensioneeruvate isikute pensioni indekseerimise lähtepositsioon on erinev. PolTS alusel on pension määratud langetatud palgalt, kuid PPVS kehtivuse ajal pensioneerunutele on Riigikohtu otsusega tagatud ühetaoline lähtepositsioon sõltumata pensioneerumise hetkest ning see erineb PolTS alusel pensionile jäänute omast. Ebavõrdset kohtlemist ei ole tekkinud nende politseiametnike vahel, kelle pension määrati PolTS alusel. Nende pension on määratud vähendatud palga alusel või palga muutumisel ümber arvutatud. Erineva kohtlemise argument saab kõne alla tulla võrdluses nendega, kelle pension on määratud vähendatud ametipalgast lähtudes, kuid PPVS alusel. Loobumine võimalusest pensionisaaja avalduse alusel pensioni uuesti määrata, on PPVSRS seletuskirja kohaselt aidanud vältida pensionisaajate erinevat kohtlemist. Kuna PPVS järgi ümberarvutamisel antaks PolTS alusel teenistuses olnud isikute tööle hinnang uutel ja varasemast erinevatel alustel, viiks see olukorrani, kus varasemalt samalt astmelt pensionile läinud ametnike töö sisulisel hindamisel ja uue skeemiga vastavusse viimisel satuksid pensionisaajad erinevasse olukorda, mis looks täiendavat ebavõrdsust pensioneerunud ametnike vahel. Täiendava ebavõrdsuse tekkimine ei saa olla muudatuse põhiseaduspärane järelm. 18) Kaebaja ja temaga samasse gruppi kuuluvad isikud (pension määrati vähendatud palkadest lähtudes PolTS alusel) on sarnases olukorras PPVS alusel 01.01.2010-31.12.2012 vähendatud palkadest lähtudes arvutatud pensioni saanutega. Samas eristab neid asjaolu, et kaebaja grupi pensione hakati indekseerima kohe ning reaalselt saavutati 4,4% suurune pensionitõus enne 01.01.2013. Kui kaebaja grupi pensione oleks ümber arvutatud 01.01.2013 palgatõusust lähtuvalt, oleksid nad sattunud põhjendamatusse eelisseisu põhjusel, et nende pension oli indekseerimise läbi juba suurenenud. Asjaolu, et seadusandja kavandatud kasulik mõju ei realiseerunud PolTS alusel pensioneerunute suhtes kohe, vaid alles indekseerimise kolmandal aastal, mil indeks kujunes 7(11)

3-15-1434 suuremaks kui 1, ei viita vähendatud palga alusel pensioneerunute põhjendamatult ebavõrdsele kohtlemisele. Seadusandja tahe oli suunatud sellele, et pensioni saavate isikute olukord ei halveneks ega sõltuks tulevikus toimuvatest struktuurimuudatustest ning muudatustest ametnike ülesannetes. Indeksi väärtus sõltub aga riigi majandusseisundist tervikuna. Veenev on PPA seisukoht, et PolTS alusel pensionile jäänute hulgas on väga erineval ajal pensionile jäänud isikuid ning ülesanded on ajas muutunud. PPVS aegsete ametikohtadega vastavusse viimine võinuks ajalist mõõdet arvestades luua isikute vahel täiendavat ebavõrdsust ja ebaselgust ning vaidlusi. 19) Erinev kohtlemine on tingitud sellest, et kaebaja gruppi kuuluvad isikud olid juba pensionisaajad, kuid võrreldava grupi isikud olid teenistuses ka PPVS kehtivuse ajal. Asjaolu, et kaebaja pensioni määramine toimus eelnevalt kirjeldatud õiguslike ja faktiliste asjaolude kogumi tõttu 01.01.2010 (PPVS kehtivuse ajal), ei tingi tema suuremat sarnasust isikutega, kes olid teenistuses ja pensioneerusid PPVS ajal, vaid ta kuulub isikute hulka, kes pensioneerusid PolTS alusel. 20) Kaebaja osutatud sätted, mis välistavad tema pensioni ümberarvutamise 01.01.2013 politseiametnike palkade muutumisest lähtuvalt, ei ole rikkunud tema omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega ega toonud kaasa põhiseadusevastast ebavõrdset kohtlemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-1434 3) Pensioni ümberarvutamise regulatsiooni muutmise puhul tuleb võrrelda neid isikuid, kes pensioneerusid pärast 01.07.2009 palgamäära vähendamist. Kohtu viide seletuskirjale ja asjaolule, et pension tuleks ümber arvutada 1300 pensionäri puhul, ei ole seotud praeguse kaebusega. Nende isikute suhtes, kes pensioneerusid vähendatud palga kehtimise ajal, ei ole õiglane kohaldada pensioni indekseerimist. Perioodil 01.01.2010-31.12.2012 pensioneerunud politseinike pensionide indekseerimine on õiglane alates 01.01.2013. Politseiametist pensioneerus 31.12.2009 ainult 6 inimest. Nende isikute pensionide ümberarvutamine ei too kaasa suurt koormust riigieelarvele. Lõhe kaebaja praeguse pensioni ja võimaliku pensioni vahel võrreldes nendega, kellele määrati pension sama palgaastme järgi perioodil 2010-2012, on ebamõistlikult suur. Alates 01.01.2013 on kaebaja pension 258,42 euro võrra väiksem. Sellist pensionilõhet samal ajal pensioneerunud politseinike puhul ei saa pidada õigustatuks. Kohane pole rääkida tegelikust indekseerimisest aastatel 2010 ja 2011, sest neil aastatel oli pensioniindeks 1 ning pensioni suurus ei muutunud. 01.01.2013 seisuga tõusid pensionid 4,4% võrra, kuid kaebaja pension oli arvestatud 8% vähendatud ametipalgast. Ei ole õiglane kohelda erinevalt isikuid, kelle viimane teenistuspäev politseis oli 31.12.2009, kuid kes pensioneerusid 01.01.2010, võrreldes nendega, kelle viimane teenistuspäev oli näiteks 01.01.2010 ja kes pensioneerusid näiteks 02.01.2010. Perioodil 01.01.2010-31.12.2012 pensioneerunud isikute õigused taastas Riigikohus otsusega nr 3-4-1-18-14. 4) Kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega PPVS § 96 lg-le 3. Seaduses ei määratletud piirvanusesse jõudnud ametniku kohustust esitada ametisse jäämise pikendamiseks omal initsiatiivil motiveeritud taotlus. Kohtu viidatud PPVS eelnõu seletuskiri ei saa asendada ega täiendada seadust. Tuleb arvestada, et 01.01.2010 loodi täiesti uus asutus ning seaduse täideviimiseks puudusid paljud rakendusaktid (ametijuhendid, põhitööde kirjeldused, ametnikele esitatavad nõuded). Kohatu on heita kaebajale ette, et ta ei esitanud seoses piirvanusesse jõudmisega taotlust ametisse jäämise pikendamiseks. Kaebajal ei olnud sellist kohustust. 5) PPVS § 117 lg-d 7 ja 8 ning PPVSRS § 63 p 49 on osaliselt PS-ga vastuolus ning kaebajal on õigus taotleda pensioni ümberarvutamist. Ümberarvutamist ei pea kohaldama alates 01.01.2010, vaid alates 27.02.2015, mil kaebaja esitas SKA-le taotluse pensioni ümberarvutamiseks.

Politsei-

ja

Piirivalveamet

paluvad

jätta

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-1434 praeguse asjaga sarnast vaidlust kaebajate suhtes, kellele laieneb PPVS § 117 lg 7, ning jättis põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata.

3-15-1434 palgast lähtudes, ei ole ta erinevas olukorras võrreldes nende politseiametnikega, kellele enne 01.01.2010 määratud pension arvutati palga vähendamisel ümber ning hakati alates 2010. aastast indekseerima vähendatud pensioni. Küsimus sellest, kas kaebaja saanuks või pidanuks tegema toonases õiguslikus ja faktilises olukorras oma õigusliku positsiooni parandamiseks midagi teisiti, nt jätma teenistusest lahkumise avalduse esitamata ja taotlema seoses uue piirvanuse täitumisega teenistusaja pikendamist, ei ole vaadeldavate normide põhiseaduspärasuse üle otsustamisel määrava tähtsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.