Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-3127 XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo 16. novembri 2015. a otsuse nr 02798 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 31. mai 2016. a otsus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31. mai 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-3127 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. juunil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas 19.05.2010 Eesti Kaitseväe Staabi- ja sidepataljoni ülemale avalduse tegevteenistuslepingu pikendamiseks seoses kaitseväeteenistuse piirvanuse täitumisega. XX teenistusaega pikendati üle piirvanuse perioodiks 01.11.2010–01.11.2011 kaitseväeteenistuse seaduse kuni 31.03.2013 kehtinud redaktsiooni (KVTS v.r) alusel. Vabariigi President andis 16.06.2011 XX-le majori auastme. XX vabastati Kaitseväe peastaabi ülema 21.10.2015 käskkirjaga nr 224P tegevteenistusest alates 31.10.2015 seoses piirvanuse täitumisega. Staabija sidepataljoni 23.10.2015 kirja nr StSiP-8.2-1.2/57525, mis on antud esitamiseks Sotsiaalkindlustusametile, kohaselt on XX-l vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 90 p-le 3, § 144 lg-le 1, § 206 lg 2 p-le 1 ja lg-le 41, § 211 lg-le 1, lg 2 p-le 1 ja lg-le 7 ning kaitseväeteenistuse rakendamise seaduse (KVTSRS) §-le 29, § 38 lg-le 4 ja § 39 lg-le 2 õigus kaitseväelase tegevteenistuspensionile 62% suuruses osas.
2.XX esitas 02.11.2015 Sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse taotlusega määrata talle kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tegevteenistuspension.
3.Staabi- ja sidepataljon edastas 02.11.2015 Sotsiaalkindlustusametile kirja nr StSiP-8.21.2/59115-1, mille kohaselt omab XX kaitseväe tegevteenistusstaaži 17 aastat 8 kuud 23 päeva, isik on osalenud kahel korral rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, vabastatud seoses piirvanuse täitumisega, pensioni määramise aluseks valitud Staabi- ja sidepataljoni meditsiinikeskuse ülema ametikoht, palgataseme keskmine määr (T10) 2700 eurot. XX tegevteenistuse aega pikendati üle sätestatud piirvanuse 01.11.2010. Kirja kohaselt tühistati sellega XX-le 23.10.2015 välja antud kiri nr StSiP-8.2-1.2/57525.
4.Staabi- ja sidepataljon edastas 13.11.2015 Sotsiaalkindlustusametile kirja nr StSiP-8.21.2/61768-1, milles täiendas oma 02.11.2015 kirja, lisades, et tegevteenistuspensioni määramise aluseks on KVTRS § 38 lg 3.
5.Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo 16.11.2015 otsusega nr 02798 määrati XX-le tegevteenistuspension kooskõlas KVTRS § 38 lg-ga 3 ja KVTS § 206 lg-ga 6 alates 01.11.2015 eluaegselt 1188 eurot kuus. Otsuses tugineti Staabi- ja sidepataljoni 02.11.2015 kirjale.
6.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 16.11.2015 otsuse nr 02798 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. Kaebajale tuli pension määrata KVTSRS § 38 lg 4 alusel. Selle sätte alusel tegevteenistuspensioni määramiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) kaitseväelase teenistusaega on pikendatud KVTS v.r alusel enne KVTS jõustumist, seega enne 01.04.2013, ja kaitseväelane jätkas tegevteenistuses pärast 01.04.2013; 2) teenistusaega peab olema pikendatud üle KVTS v.r sätestatud piirvanuse; 3) peab olema täitunud 13-aastane kaitseväeteenistuse staaž. Kaebaja vastab neile tingimustele. Teenistusaja pikendamisel 01.11.2010 oli kaebaja tegevteenistuses nooremohvitserina kapteni auastmes. KVTS v.r § 112 lg 1 p 3 alusel võis kaadrikaitseväelane olla teenistuses nooremohvitserina kuni 50-aastaseks saamiseni. Kaebajal täitus 01.11.2010 nooremohvitserina tegevteenistuses oleku piirvanus 50 eluaastat ja kaebaja tegevteenistust pikendati kaitseväe juhataja käskkirjaga 23.09.2010 nr 659 P tegevteenistuslepingu määratud tähtajaks sõlmimisega 01.11.2010–01.11.2011 üle KVTS v.r § 112 lg 1 p-s 3 sätestatud piirvanuse.
Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata.
KVTSRS eelnõu seletuskirjas selgitati KVTSRS § 38 lg-ga 4 seonduvalt, et isikul, kellel pikendati lepingut vahetult enne KVTS jõustumist, säilivad seni kehtinud KVTS-s sätestatud pensioni saamise alused. Kaebaja tegevteenistuse aega ei pikendatud üle seaduses sätestatud 2(5)
3-15-3127 piirvanuse vahetult enne KVTS jõustumist 01.04.2013. Staabi- ja sidepataljoni kirjadest võib järeldada, et kaebaja ei lahkunud teenistusest pärast tegevteenistuse piirvanuse pikendamise lõpukuupäeva, vaid jätkas teenistust 01.04.2013 jõustunud KVTS-s sätestatud piirvanuseni. Kaebaja suhtes on rakendatav KVTRS § 38 lg 3.
Tallinna Halduskohtu 31.05.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
Kaebaja on võetud tegevteenistusse enne 01.01.2008. Tegevteenistuses kapteni auastmes olles täitus kaebajal 01.11.2010 50 eluaastat. KVTS v.r § 112 lg 1 p 3 alusel võis kaadrikaitseväelane nooremohvitserina olla tegevteenistuses kuni 50-aastaseks saamiseni. KVTS v.r § 112 lg 21 sätestas: „Kaitseväe juhataja võib pikendada lepingulises teenistuses oleva käesolevas seaduses kaadrikaitseväelasele esitatud nõuetele vastava kaitseväelase iga-aastase motiveeritud taotluse alusel tema teenistusaega üle käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud piirvanuse ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni.“ Kaebaja teenistusaega pikendati KVTS v.r § 112 lg 21. alusel üle piirvanuse perioodiks 01.11.2010–01.11.2011. Vabariigi President andis 16.06.2011 kaebajale majori auastme. KVTS v.r § 112 lg 1 p 4 järgi oli majori auastmes teenistuse piirvanuseks 55 aastat. Hiljem ei ole kaebaja teenistusaega üle piirvanuse pikendatud ega teda ka teenistusest vabastatud. Kaebaja vabastati tegevteenistusest seoses piirvanuse (KVTS § 90 p 3) täitumisega 31.10.2015. KVTS jõustumisel 01.04.2013 oli kaebaja teenistuses mitte seoses KVTS v.r alusel tema teenistusaja pikendamisega üle piirvanuse, vaid ta ei olnud veel jõudnud temale 2011. a antud majori auastme piirvanusesse. KVTSRS eelnõu (173 SE) seletuskirjas on rõhutatud lähtumist põhimõttest, et üleminek seni kehtinud KVTS-lt uuele KVTS-le peab olema võimalikult sujuv. Seega teenistusaja pikendamisel üle seaduses sätestatud piirvanuse peab olema seos 01.04.2013 jõustunud KVTS-ga. KVTSRS § 38 lg-s 4 on silmas peetud neid tegevväelasi, kes KVTS jõustumisel 01.04.2013 olid teenistuses tulenevalt nende teenistusaja pikendamisest KVTS v.r § 112 lg 21 alusel üle piirvanuse ning kellel ei olnud saabunud pikendatud teenistussuhte tähtaeg. Seda tõlgendust kinnitab seaduseelnõu seletuskiri, milles selgitati: „Isikuil, kellega oli sõlmitud tegevteenistuse leping enne 2008. aasta 1. jaanuari, on pensioniõiguslikuks tegevteenistusstaažiks 13 aastat. 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel on isiku pensioni suuruseks 30 protsenti tema pensioni arvestamise summast ning iga järgneva teenistusaasta eest suurendatakse pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 3 protsendi võrra. Alates 20-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel suurendatakse pensioni arvestamise summast arvutatavat protsenti iga tegevteenistusstaaži aasta eest 2,5 protsendi võrra. Erinevalt seni kehtinud KVTS-st ei võimalda KVTS üle piirvanuse teenimist. Seni kehtinud KVTS andis Kaitseväe juhatajale õiguse kaadrikaitseväelase lepingut piirvanuse täitumisel ühe aasta võrra pikendada. Sellest tulenevalt oli seni kehtinud KVTS-s säte, mille kohaselt isikul, kellel oli täitunud nii piirvanus kui ka 13 aastat kaitseväeteenistuse staaži, loeti tegevteenistuse lepingu üheaastase pikendamise puhul pensioni suuruseks 50 protsenti pensioni arvestamise summast (järgnevate aastate puhul kolm protsenti). Eelnõus sätestatakse, et isikul, kellel pikendati lepingut vahetult enne KVTS jõustumist, säilivad seni kehtinud KVTS-s sätestatud pensioni saamise alused. Pensioni suuruse ülempiiriks on kuni 75 protsenti pensioni arvestamise summast.“
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 31.05.2016 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.
3(5)
3-15-3127 Kaebaja puhul on täidetud KVTSRS § 38 lg 4 nõuded ja tal on õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud KVTSRS-s sätestatut ja kohaldanud ebaõigesti KVTSRS § 38 lg-t 3 sama paragrahvi lg 4 asemel.
10.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
12.Kuigi kaebaja teenistusaega oli varem pikendatud, ei olnud kaebaja pensionile jäämisele eelnevalt ega ka KVTS jõustumise ajal tegevteenistuses nii, et sel ajal oleks olnud tema teenistusaega pikendatud üle piirvanuse. Pärast majori auastme omistamist jätkas kaebaja teenistuses KVTS jõustumise ajal kuni 55-aastaseks saamiseni. Selles auastmes teenistuses oleks ei eeldanud teenistusaja pikendamist ning kaebaja vabastati teenistusest seoses KVTS § 90 p 3 kohase piirvanuse saabumisega.
13.KVTSRS § 38 lg 4 sätestab: „Tegevväelasel, kelle teenistusaega seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pikendati üle sätestatud piirvanuse enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50 protsenti tegevväelase pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele tegevteenistusstaažile lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.“
14.Selle sätte grammatiline tõlgendamine võimaldaks kaebajat pidada sätte tingimustele vastavaks, sest kaebaja teenistusaega pikendati KVTS v.r alusel. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada aga ka seadusandja tahet ja sätte eesmärki. Halduskohus on põhjendatult viidanud KVTSRS eelnõu seletuskirjale ja selgitanud, et KVTSRS § 38 eesmärk oli luua üleminekuregulatsioon, mis võimaldaks sujuvat üleminekut KVTS v.r-s sätestatud pensionikorralduselt KVTS-s sätestatud pensionikorraldusele.
15.KVTS v.r § 196 nägi ette kaadrikaitseväelase, reservväelase ja eruväelase õiguse väljateenitud aastate pensionile: 1) tingimusel, et isikul on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž (pensioni suurus 50% ametikohajärgsest pensioni arvestamise summast, millele lisandub iga täiendava aasta eest 2,5%, kuid kokku mitte üle 75%); 2) tingimusel, et isikul on vähemalt 25 aastat üldist pensionistaaži, millest 13 aastat on kaitseväeteenistuse staaži (pensioni suurus on 30% ametikohajärgsest pensioni arvestamise summast, millele lisandub iga täiendava aasta eest 3%, üle 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral 2,5%, kuid kokku mitte üle 75%). Pensioni saamiseks pidi isik olema vähemalt 50aastane. KVTS v.r § 227 sätestas, et KVTS v.r jõustumisel lepingulises tegevteenistuses oleval kaadrikaitseväelasel, kelle teenistusaega pikendatakse KVTS v.r § 112 lg 21 alusel, on 13aastase kaitseväeteenistuse staaži korral pensioni suuruseks 50%-line osa kaadrikaitseväelase pensioni arvestamise summast. KVTS § 206 muutis seda pensionisüsteemi, nähes ette tegevteenistuspensioni maksmise üksnes juhul, kui isikul on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž ja isik on vähemalt 50-aastane (pensioni suurus on 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest). 4(5)
3-15-3127
16.Üleminekusätted olid vajalikud olukorraks, kus isikul oli KVTS jõustumise ajaks omandatud või omandamisel vajalik staaž, mis võimaldas KVTS v.r alusel väljateenitud aastate pensioni maksmist. KVTSRS § 38 lg 4 eesmärk oli luua üleminekusäte pensioni määramiseks neile kaitseväelastele, kes KVTS v.r § 227 alusel oleks omandanud üldisest pensioni arvutamise reeglist suurema pensionisumma saamise õiguse. Seega saaks KVTSRS § 38 lg 4 olla kaebaja suhtes kohaldatav vaid juhul, kui tal oleks KVTS v.r § 227 alusel tekkinud õigus suuremale pensionile.
17.Ringkonnakohtu arvates see nii ei ole. Pensioni suurus KVTS v.r kohaselt sõltus ka auastmetasust. Majori auastmes kaebaja teenistusvanust ei pikendatud. Pärast majori auastme omistamist puudus ka KVTS v.r järgi vajadus kaebaja kaitseväeteenistusest vabastamiseni tema teenistusvanust pikendada. KVTS v.r § 227 alusel pensioni maksmine oleks olnud võimalik vaid juhul, kui kaebaja teenistusvanust oleks ka viimase auastmega teenistuses olles pikendatud. KVTSRS § 38 lg 4 seetõttu ei kohaldu. Praegusel juhul tegevusteenistusest vabastamise korral pensioni maksmisel tuleb kohaldada KVTSRS § 38 lg-s 3 sätestatud pensioni arvutamise valemit.
18.Pooled ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega ole esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.