1.Jätta KÜ Estonia pst. 5 hagi T. M.i vastu võlgnevuse 206,32 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Viru Maakohtu menetluses on KÜ Estonia pst. 5 hagi T. M.i vastu võlgnevuse 206,32 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kostjale kuulub korteriomand aadressil Estonia pst. xxx, Kohtla-Järve. Kostja on Korteriühistu Estonia pst 5 liige. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale
arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus. Seisuga 30.11.2015.a on kostja põhivõlg hageja ees 144,17 eurot ning seisuga 30.11.2015.a viivisevõlgnevus 62,15 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 206,32 eurot (s.o põhivõlgnevus 144,17 eurot ja viivis 62,15 eurot); samuti viivise alates 01.12.2015.a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja poolt kantud menetluskulud, s.h. riigilõiv summas 75 eurot, esindaja kulud 240 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulud 3 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (tl. 4-40)
ASJA EDASINE KÄIK
2.Kostja oma 05.02.2016 vastuses hagi ei tunnista ning leiab, et hagis esitatud nõuded on põhjendamatud ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja väitel tal võlgnevus puudub, ta on tasunud korrektselt lisaks igakuistele arvetele ka sihtotstarbelised maksed, sh remondifondi. Kostja arvamuse kohaselt puudutab antud võlgnevuse summa metalluste paigaldamist, mis on jäetud paigaldamata ning mille kohta on 30.05.2014 üldkoosolekul võetud vastu otsus antud makse ümberarvestamiseks. Lisaks sellele peteti 2014.a. korteriomanikke maja katuse remontimisel, kui ilma üldkoosoleku otsuseta muudeti sihtotstarbelise makse, mis moodustas 2,08 eurot 1 m2 kohta, suurust ning arvele märgiti 2,80 eurot 1 m2 kohta. Sellega tekitati kostjale kunstlikult võlgnevus 35,28 eurot. (tl. 49-65).
3.02.08.2016 esitas hageja esindaja seisukoha kostja vastusele. Esindaja väitel ei ole kostja viited igasugustele arvestustele, mis olid kostjale tehtud enne jaanuarit 2013, asjakohased. Kostjal puudus võlgnevus hageja ees seisuga jaanuar 2013. Jaanuaris 2013 oli kostjale esitatud arve nr 0515 2012-12 summas 129,69 eurot. Antud summa oli kostja poolt täielikult tasutud. Pärast seda hakkas kostja tasuma hageja arved suvaliselt. Seega, käesolevas vaidluses on nõude aluseks kostja võlgnevus, mis tekkis perioodil alates jaanuar 2013. Hageja palub kohtul jätta tähelepanuta kõik kostja väited ja tõendid, mis on seotud arvestustega perioodil enne 2013 aasta jaanuari. Kostja on lisanud vastuse juurde erinevad avaldused. Kostja ei ole põhjendanud, mida ta soovib antud avaldustega kinnitada. Kõik kostja poolt esitatud avaldused on venekeelsed, nende tõlget eesti keelde ei ole kostja esitanud. Kostja esitab vastuväite, et 09.06.2014 korteriühistu üldkoosolekul oli otsustatud koguda katuse remondiks 2,08 eurot/m2. Korteriühistu poolt esitatud arvetest aga tuleneb, et korteriühistu liikmetele on arvestatud katuse remondi eest 2,80 eurot/m2. Seega hageja nõuab kostjalt alusetult 34,78 eurot. 09.06.2014 toimunud üldkoosolekul otsustati remontida maja katus ja valiti Elis-Sigri OÜ poolt esitatud hinnapakkumine. Esialgne hinnapakkumine oli summas 2 951,88 eurot. Sellepärast otsustati üldkoosolekul koguda korteriühistu liikmetelt 2,08 eurot/m2 (2951,88 eurot/1419,3 m2). Pärast 09.06.2014 üldkoosolekut oli juhatuse poolt korteriomanike huvides (s.h Elis-Sigri OÜ soovitusel) otsustatud suurendada tööde mahtu. Tööde mahu suurenemine oli seotud esimese sissekäigu katusekatte pindade suurendamisega. Uue Elis-Sigri OÜ poolt esitatud hinnapakkumise järgi oli töö maksumus 3976,80 eurot. Sellepärast tekkis vajadus koguda mitte 2,08 eurot/m2, vaid 2,80 eurot/m2 (3976,80 eurot/1419,3 m2). Hageja juhatus püüdis koheselt kokku kutsuda uue üldkoosoleku selleks, et otsustada küsimus täiendavate vahendite kogumiseks. Uus üldkoosolek oli kokku kutsutud 30.06.2014. Antud üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv korteriühistu liikmeid. Hageja juhatus kutsus kokku korduva üldkoosoleku, mida planeeris läbi viia 15.07.2014. Antud üldkoosolek nurjus korteriühistu liikmete puudumise ja korteriühistu mõningate liikmete poolt korra rikkumise tõttu. Ehitustööd olid alustatud ja nende eest oli vaja tasuda, sellepärast juhatuse poolt oli otsustatud koguda katuse remondiks raha lähtudes arvestusest 2,80 eurot/m2. Sellest lähtudes olid
korteriühistu liikmetele esitatud tasumiseks arved. Juhatus planeeris kokku kutsuda uue üldkoosoleku sügisel ja esitada üldkoosolekule kinnitamiseks (heakskiitmiseks) otsuse katuse remondiks tariifi suurendamise kohta. Uus üldkoosolek toimus 22.11.2014. Antud üldkoosoleku otsusega oli kinnitatud suurendada tariif katuse remondiks ja määrata tariifiks 2,80 eurot/m2. Hageja üldkoosoleku otsused ei olnud kohtus vaidlustatud ja on kehtivad. Eeltoodu alusel hageja leiab, et tasu katuse remondi eest on arvestatud õiguspäraselt ja lähtudes KÜS § 13 lg 4 on kostja kohustatud seda tasuma. Muid vastuväiteid kostja vastuses ei ole. Eeltoodu alusel hageja leiab, et kostja ei esitanud põhjendatud seisukohta või vastuväiteid, mis oleksid hagi rahuldamata jätmise aluseks. (tl. 78-130).
4.Kostja esitas 20.09.2016 kohtule vastuse, milles väljendas arusaamatust, et kui hageja väitel puudus tal võlgnevus 2013.a. jaanuari seisuga, siis miks tekkis 2013.a. alguses saldo summas 286,59 eurot? Seda enam, et „menetluskulud ja õigusabikulud summas 171,96 eurot, mis on märgitud arvele, oli tema poolt makstud veel 2012. aastal. See tähendab, et ikkagi on välja ilmnenud uste paigaldamise „võlgnevus“ + 104,32 eurot + viivised. Hageja üritab sel viisil kohut eksitusse viia. Kostja palub summa 104,32 eurot tema võlgnevusest maha arvestada ning seda summat kostjalt välja mitte mõista seoses nõude aegumisega. (tl. 132-137).
KOHTUISTUNG
5.05.10.2016 kohtuistungil jäi hageja esindaja R. Golovenko hagis esitatud nõude juurde. Esindaja märkis, enne 2013. aastat kostjal võlgnevust ei olnud. Aastal 2011 hageja esitas hagi kostja vastu ja selle menetluse raames oli Tartu Ringkonnakohtu määruse alusel kostjale arvestatud menetluskulud tasumiseks (2-11-25977). Viru Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulud osaliselt ja hageja esitas määruskaebuse ning Ringkonnakohus osaliselt rahuldas hageja määruskaebuse 171,95 euro osas. Järgmisel kuul viiviseid veel kostjale ei arvestatud. Viiviseid hageja hakkas arvestama peale seda, kui see summa oli tasutud. Kui midagi makstakse, siis esialgselt arvestatakse kõige varem arvestatud kulud. Ringkonnakohtu määrus oli tehtud 14.11.2012, jõustus see veel hiljem. Kostja maksis selle ettemaksuna, kui midagi tuleb korteriühistu liikmelt, siis sellel peab olema mingi selgitus, mis summa see on. See summa oli tasaarveldatud hiljem. Määrusest tuleneb, et tuleb tasuda 171,96 eurot, selleks, et see oleks korralikult ja õigesti läbi viidud raamatupidamise kaudu, tuleb esitada arve, arve oli esitatud veebruaris, varem seda polnud korteriühistu poolt esitatud arvetes märgitud. Selle peale ei olnud viiviseid arvestatud. Kostja tasus summa mitte korteriühistu poolt esitatud arve alusel, vaid kohtumääruse alusel. Kokku on kostja poolt tasumata summa, mida nad nõuavad, põhivõlgnevus 144,17 eurot ja viivis 62,15 eurot. 2011 aasta periood oli juba kohtu poolt läbi vaadatud, nad loobusid tookord hagist, kuna kostja maksis võla ära. Korteriühistu teeb arvestused VÕS § 88 lg 6 alusel. Kostja ei põhjendanud, kuidas ta maksis ja miks arvestus on ebaõigesti tehtud. Augustis 2012 korteriühistu loobus kostja vastu esitatud hagist, kuna kostja tasus võla, peale seda jättis kostja jälle midagi maksmata. Midagi oli katuse eest tasumata, kostja ise tunnistas seda, ja midagi oli veel tasumata. Kostja ei vaidlustanud arvestusi ega summasid. Temal tekkis eksimus selle tõttu, et detsembris 2012 ta maksis menetluskulud, selle summaga olid kustutatud kommunaalkulusid. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 787,81 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot, dokumentide saamise kulu kogusummas 22,81 eurot (3+19,81) ja õigusabikulud 690 eurot.
6.Kostja selgituste kohaselt oleks selle asja võinud lahendada korteriühistu siseselt, kui juhatuse esimees oskaks inimestega suhelda. See võlg on tõenäoliselt uste eest, mida ta põhimõtteliselt ei maksnud, kuna üldkoosolekul ei võetud sellist otsust vastu. Teda oleks tulnud kutsuda raamatupidaja juurde ja teha ümberarvestus. Ta ei maksnud viiviseid, kommunaalkulude eest ta
maksis pidevalt. Ühe kuu maksis kohtumääruse alusel ja kommunaalkulude eest, teine kuu maksis ainult kohtumääruse alusel. Järgmisel kuul ta maksis kommunaalkulude eest juba rohkem. Ta tunnistas, et ei maksnud katuse eest, seal oli 30 eurot. Ta arvab, et ülejäänud summa tuleb ukse eest, mida ta 2011.aastal ei maksnud. Kui ta on võlgu, siis ainult viivised. Kust tuli 100 eurot? Pole ühtegi kuud, kus ta poleks maksnud üldse korteri eest. Ta ei maksnud ainult viiviseid. Ülekanded teeb korteriühistu arvele, kviitungile kirjutab „maja ülalpidamine ja kommunaalkulud“. (k. 1, tl. 140-142).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriomandi, asukohaga Estonia pst xxx, Kohtla-Järve, omanik (tl. 25). antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on korteriühistu Estonia pst 5 liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tl. 12-24) tulenevaid kohustusi.
11.Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse, summas 206,32 eurot väljamõistmise nõudes. Hageja ei ole hagiavalduses konkreetselt välja toonud, milles kostja võlgnevus seisneb, so milliste teenuste eest on kostja jätnud tasumata. Hagiavalduses on märgitud, et kostja põhivõlgnevus 30.11.2015 seisuga moodustab 144,17 eurot ja viivisevõlgnevus 62,15 eurot (tl. 6). 05.10.2016 kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kostjal puudus võlgnevus seisuga jaanuar 2013. Kostja võlgnevus tuleneb tsiviilasjas nr. 2-11-25977 väljamõistetud menetluskuludest
summas 171,95 eurot. Arve nimetatud summa osas esitati kostjale veebruaris 2013 (arve nr. 0515 2013-1 kogusummas 286,59 eurot, millest 114,63 eurot moodustavad teenused, 171,95 eurot riigilõiv, menetluskulud ja õigusabikulud; võlgnevus ja viivised puuduvad, tl. 86). Esindaja nõustus sellega, et kostja poolt oli antud summa selleks ajaks juba tasutud, kuid kuna kostja tasus selle enne arve esitamist, kohtumääruse alusel, siis luges hageja selle summa tasutuks ettemaksuna ning see arvestati varem arvestatud kulude katteks. Esindaja väitel puudus kostjal alus kohtumäärusega väljamõistetud summa tasumiseks enne vastava arve esitamist, ainult kohtumääruse alusel. Esindaja väitel peab arvel olema selgitus, mille eest mida makstakse, seega tegi hageja arvestused VÕS § 88 lg 6 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 144,17 eurot ja viivised 62,15 eurot.
12.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel võib võlgnevus moodustada 30 eurot, see on summa, mille ta jättis tasumata katuse eest. Ta on kõik kuud maksnud korteriüüri eest, tasumata on jäetud ainult viivised. Kostja poolt 20.09.2016 kohtule esitatud vastusest ja tõenditest nähtub, et kostja on 14.09.2012 tasunud kohtumäärusest tuleneva makse summas 112,37 eurot ning 22.12.2012 summas 59.59 eurot, kokku summas 171,96 eurot, maksekorraldustele on märgitud selgitusena „kohtumääruse maks. Estonia pst. xxx“. (tl. 133-134).
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Hageja on esitanud kohtule tõenditena kliendikaardi (tl. 26-27), tõendid võlgnevuse kohta (tl. 28, 82), arved teenuste maksumuse kohta (39 arvet; tl. 83-121); korteriühistu poolt teenuste osutajatega sõlmitud lepingud (tl. 30-40). Antud tõenditega soovib hageja tõendada, et kostjale on osutatud teenuseid ning kostja on teenuste eest tasunud osaliselt, seoses millega on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees.
15.Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega ning hageja esindaja poolt 05.10.2016 kohtuistungil antud ütlustega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: Hageja poolt esitatud kliendikaardiga soovib hageja tõendada, et kostja võlgnevus 27.11.2015 seisuga moodustas 206,32 eurot. (tl. 26-27). Hageja poolt esitatud arvetega (39 arvet) on tõendatud kostjale osutatud kommunaalteenuste kogus ja maksumus. Hageja poolt esitatud 05.02.2013 arvega nr. 0515 2013-1 on tõendatud, et hageja lisas arvele tsiviilasja nr. 2-11-25977 raames kostjalt väljamõistetud menetluskulud summas 171,95 eurot. Antud arvega on tõendatud ka hageja väide, et 2013.a. jaanuari seisuga (so 2012. aasta eest) kostjal puudus võlgnevus hageja ees (tl. 86). Hageja esindaja poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et seisuga jaanuar 2013 puudus kostjal võlgnevus hageja ees ning võlgnevus hakkas tekkima alates veebruarist 2013, kui hageja lisas arvele eelneva kohtumenetluse kulud.
16.Kostja lisas vastustele tema maksekorraldused tema poolt tasutud arvete tasumise kohta, samuti tsiviilasja nr. 2-11-25977 väljamõistetud menetluskulude tasumise kohta summas 171,95 eurot. Nimetatud maksekorraldustega on tõendatud, et tsiviilasjast nr. 2-11-25977 tulenev nõue on täies ulatuses täidetud 2012. aastal (tl. 134).
17.VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud
rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 6 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Õiguskirjanduses on leitud, et üldtunnustatud on VÕS § 88 lg 1 sätestatud põhimõte, et võlgnik on õigustatud määrama, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis või asjad üle andis või teenuse osutas. Võlgnik võib määrata, millise kohustuse ta on täitnud, otsese tahteavaldusena, näidates sõnaselgelt, mida ta on määranud. Määramine võib siiski väljenduda ka kaudse tahteavaldusena, konkludentselt, mis võib väljenduda näiteks selles, et võlgnik on üle kandnud täpselt selle summa, mis vastab tema ühele rahalisele kohustusele, ilma et oleks lisatud selgitust. Siit saab tuletada, et võlgnik on sellega ühtlasi raha maksmise määranud selle kohustuse täitmiseks, mille suurus vastas täpselt ülekantud rahasummale ning täitmist ei saa arvestada mõne muu rahalise kohustuse täitmiseks, mis võlgnikul sama võlausaldaja ees on, samuti ei ole alust väita, et võlgnik ei olegi määranud, millise kohustuse ta täitis. (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 273).
18.Kohus, tutvudes poolte poolt kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagejal puudus seaduslik alus tsiviilasjast nr. 2-11-25977 tulenevate menetluskulude tasumise nõude esitamiseks 2013. veebruarikuu arves, seda enam pärast nõude täitmist kostja poolt, millest hageja oli teadlik. Hagejal puudus ka seadusest tulenev alus lugeda kostja poolt 2012.a. tasutud summad teiste väidetavate nõuete katteks, kohaldades VÕS § 88 lg 6, kuna kostja poolt tasutud maksekorraldustele oli märgitud selgitusena „kohtumääruse maks. Estonia pst. xxx“, seega oli täidetud VÕS § 88 lg 1 tingimus. Antud asjaoludest tulenevalt on väheusutav hageja esindaja väide, et hageja ei teadnud, mille eest kostja antud summad tasus – maksekorraldustel on tasumise eesmärk väga selgelt väljendatud. Kohus ei nõustu hageja esindajaga ka selles osas, et kostjal puudus õigus tsiviilasjas nr. 2-11-25977 väljamõistetud summade tasumiseks kohtumääruste alusel, nö ettemaksuna, et kostja oli kohustatud seda tegema alles pärast arve saamist. Hageja esindaja ei ole viidanud ühelegi seadusesättele, millest selline kohustus tuleneks. Kuna menetluskulud mõisteti kostjalt välja kohtumääruste alusel, siis on täitedokumendiks kostjale kohtumäärus(ed) ning kostja ei pea ootama eraldi arve esitamist. Seega leiab kohus, et hageja poolt on alusetult esitatud kostjale 05.02.2013 nõue summas 286,59 eurot ning hagejal oli õigus esitada tasumiseks arve summas 114,63 eurot (286,59-171,95), kuna kostja poolt 2012.a. tasutud summade tasaarveldamiseks teiste väidetavate nõuetega puudus VÕS § 88 lg 6 tulenev alus. Kui hageja võttis vastus otsuse kasutada kostja poolt sihtotstarbeliselt tasutatud makseid teiste väidetavate kohustuste katteks, siis on see hageja enda riisiko ning kostja ei kanna vastutust hageja tegude eest.
19.Kohus tutvudes põhjalikult hageja poolt esitatud arvetega, tuvastas, et hageja on esitanud ajavahemikul 05.02.2013 kuni 31.11.2015 seisuga kostjale arveid kogusummas 2867,68 eurot (kuna 30.11.2015 arve summas 89,48 eurot kuulus tasumisele 2015.a detsembris, siis ei ole kohus nimetatud summat arvestanud). Kui antud summast arvestada maha alusetult esitatud nõue summas 171,95 eurot, siis oleks olnud hageja õigustatud esitama arveid kogusummas mitte rohkem kui 2695,73 eurot (võttes arvesse, et nimetatud summa sisaldab ka viiviseid summas 62,15 eurot, siis võib tegelik nõudesumma olla isegi väiksem).
Kostja on ajavahemikus veebruar 2013 kuni 31.11.2015 tasunud arveid kogusummas 2713,25 eurot, seega on nimetatud arvetega tõendatud, et kostjal puudus 31.11.2015 seisuga võlgnevus hageja ees. (tl. 83-121).
20.Seoses võlgnevuse puudumisega leiab kohus, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ning kohus jätab selles osas nõude rahuldamata.
21.Kohus jätab tähelepanuta ja ei anna hinnangut teistele kostja poolt esitatud vastuväidetele ja tõenditele, mis puudutavad katuseremondi ja teiste ühistu poolt teostatud toimingutega seotud asjaolusid, kuna need ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
25.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega puudub kohtul võimalus kostja menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus kostja võimalikud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.