Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-152614 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu avaldus T Mi (M) vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg Avalduse lahendamine 16. september 2024. a Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla- Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu (registrikood 80025528, aadress: xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: P P, e-post: xxx Puudutatud isik: T M (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu avaldus T Mi võlgnevuse nõudes.
vastu
2.Välja mõista T Milt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu (a/a xxx Swedbank AS-is) kasuks võlgnevus 1 308 (üks tuhat kolmsada kaheksa) eurot 32 sent, viivis 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot 90 senti ning viivis alates 01.03.2024. a 0,022% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni.
3.Välja mõista T Milt avaldaja Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulud, sealhulgas avaldaja kantud vajalikud kohtuvälised kulud 797
(seitsesada üheksakümmend seitse) eurot.
4.Mõista T Milt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt (797 eurolt) alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu esitas 30.12.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 575,38 euro saamiseks. Kohus tegi 03.01.2024. a makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.02.2024. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue T Mi suhtes üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu esitas kohtule avalduse T Mi vastu võlgnevuse 1 550,22 euro nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale perioodil jaanuar 2020. a kuni jaanuar 2024. a hoolduse, vee, soojusenergia, majapidamiskulude ja remondifondi eest tasumata ning võlgnevus seisuga 29.02.2024. a avaldaja ees moodustab 1 308,32 eurot ja viivis 241,90 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 1 308,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivs 241,90 eurot ning alates 01.03.2024. a viivised 0,022% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avaldaja menetluskulud summas 370 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Avalduse asjaolude kohaselt kinnistusraamatu kande kohaselt Kohtla-Järve Estonia pst 5 korter number xxx kuulub puudutatud isikule. Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu teostab Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 elumaja haldamist ja majandamist. Juba enne 2019. aastat oli üldkoosoleku otsusega kehtestatud majandamiskulude suuruseks 0,40 eurot korteri ruutmeetrilt kuus. Korteriühistu 23.07.2018. a üldkoosoleku otsusega kehtestati remondifondi tariifiks 0,25 eurot korteri ruutmeetrilt kuus. Korteriühistu 07.06.2021. a üldkoosoleku otsusega kehtestati alates 01.06.2021. a maja otste renoveerimistööde teostamiseks koguda täiendavalt 2021. aastal kokku 7,09 eurot/m2 (osade kaupa alates 01.06.2021. a kuni
01.10.2021. a). Puudutatud isiku juuni kuni septembri kuu arvetele lisati kirjaga sihtasutus fond 1,763 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Korteriühistu 06.05.2022. a üldkoosoleku otsusega kehtestati alates 01.05.2022. a maja otste renoveerimistööde teostamiseks koguda täiendavalt 2022. aastal 11,95 eurot/m2 kuue kuu jooksul. Puudutatud isiku mai kuni septembri kuu arvetele lisati kirjaga sihtasutus fond 1,763 eurot korteriomandi ruutmeetrilt iga kuu ja perioodil oktoober kuni detsember lisati kirjaga sihtasutus fond 1,045 eurot korteriomandi ruutmeetrilt iga kuu. Korteriühistu 11.05.2023. a üldkoosoleku otsusega kehtestati alates 01.06.2023. a majandamiskulude suuruseks 0,60 eurot korteri ruutmeetrilt kuus. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (n.n. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viiviste suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu on tasumise tähtajaks määranud arvestuskuule järgneva kuu lõpu ja järgnevast päevast arvestatakse viivist seaduses ettenähtud määras (0,022% viivitatud summalt). Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendus, prügivedu) eest. Korteriühistu 2017. aasta üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuvad korteriomanikud täiendavalt 2 eurot kuus korterilt sissekäikude koristuskulude katteks. Korteriühistu 03.04.2018. a üldkoosoleku otsuse kohaselt prügi väljavedaja (xxx OÜ) arve jagab avaldaja korteriomanike vahel võrdeliselt korteris elavate inimeste arvuga. Vee ja kanalisatsiooni teenust osutab korteriühistule AS xxx. Vee ja kanalisatsiooni teenuste arvestus toimub mõõturite põhiselt. Maja mõõturi ja kõigis korterites kokku paiknevate mõõturite poolt mõõdetud tarbitud vee hulga vahe (arvetel – külma vee kaod) puhul jaotatakse mõõturite vahe proportsionaalselt elanike arvule. Küttega varustab kortermaja xxx AS (endine ärinimi xxx AS). Kogu majas tarbitud soojusenergia mõõdetakse maja soojusmõõturiga, mille tulemuste kohaselt ühistule esitab arve soojusenergia tarnija. Soojusenergiat kasutatakse vee soojendamiseks ja kütteks. Tarnija poolt esitatud arve jaguneb kaheks. Üldarvest lahutatakse vee soojendamisele kulutatud soojusenergia maksumus. Ülejäänud arve osa (küttele kulunud) jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Küttevälisel perioodil jaotatakse vee soojendamise maksumusest ülejäänud soojusenergia maksumus võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Arvetel on reale märgitud „siugtoru“.
4.Kohus võttis 11.03.2024. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.
5.Puudutatud isik avaldusega ei nõustunud ning esitas alljärgnevad vastuväited. Avaldaja poolt on kohtule esitatud fabritseeritud protokoll, sest 23.07.2018. a üldkoosolekut, kus korteriomanikud võtsid häälteenamusega vastu pangalaenu võtmise 30 tuhat eurot, ei toimunud üleüldse. 23.07.2018. a üldkoosoleku ja seejärel 31.07.2018. a korduvkoosolekut korraldas maja initsiatiivgrupp, mille liikmeks puudutatud isik tol ajal oli. Puudutatud isik ennast avaldaja ees võlgnikuks ei pea ning leiab, et ta ei pea tasuma põhjendamatuid, arusaamatuid ja juurdekirjutustega arveid. 2021. a juunis arvestati puudutatud isikule põhjendamatult 370,60 eurot sihtmaksetena maja otsaseinte remondi (soojustamise) eest. Maja seinad ei olnud avariiseisundis, mille korral pidanuks koostama revisjonikomisjoni akt ja tellima sõltumatu ekspertiis. 2022. a juunis arvestati puudutatud isikule taas maja otsaseinte remondi eest 577,16 eurot. 06.05.2022. a üldkoosolekul keeldus majahaldur O.L näitamast töövõtjaga sõlmitud lepingut ja hinnakirja. 2023. aasta juunikuust tõstsid O.L ja N.D (raamatupidaja) maja ülalpidamise summat 50% võrra. Üldkoosoleku päevakorras ei olnud maja hooldustariifi tõstmisega seotud küsimust (0,40 eurot kuni 0,60 eurot). Üldkoosoleku ennast ega selle
protokolli polnud. Vee tasu arvestamisel korraldab raamatupidaja manipulatsioone, tingides igakuise ülemaksmise. Arvetel kajastatakse mõistet „vee soojendamine“, kuid korteriomanikud ostavad xxx OÜ-lt külma ja sooja vett linna poolt kehtestatud tariifidega. Tänase päeva seisuga on 1 m3 külma vee tariif 3.31 eurot ja sooja vee tariif 5,82 eurot 1 m3 eest. Kuid raamatupidaja arvestuste järgi moodustab sooja vee hind 9,23 eurot 1 m3 eest. Puudutatud isiku arvestuste kohaselt on tal vee ülemaks summas 134,58 eurot. Samuti sunnib raamatupidaja korteris olevate siugtorude eest üle maksma. Korteriomanik maksab aga keskkütte eest kütteperioodil vannitoas, kus asub siugtoru. Puudutatud isiku ülemaks siugtoru eest on 153,33 eurot. Asjaolu, et prügi väljaveo teenus ja koristamine trepikojas jäeti majandamiskulude punktist välja, on halduri ja raamatupidaja omavoli.
6.Avaldaja esitas 13.05.2024. a vastuse puudutatud isiku seisukohtadele. Korteriühistu juhatuse poolt oli kokku kutsutud ja toimus üldkoosolek 23.07.2018. a algusega kell 19:00. Peale koosoleku kokkukutsumise teate ülesse riputamist teatas T.Mi poolt organiseeritud initsiatiivgrupp, et nemad korraldavad koosoleku 23.07.2018. a algusega kell 18:30, st pool tundi enne juhatuse poolt eelnevalt välja kuulutatud koosolekut, oma koosoleku. Initsiatiivgrupi poolt 23.07.2018. a koosoleku kvoorumi puudumise tõttu päevakorras olnud küsimuste osas otsuseid vastu ei võetud. Küll aga otsustati korduvkoosolek läbi viia 31.07.2018. a. Puudutatud isiku väitel toimuski initsiatiivgrupi poolt korraldatud korduvkoosolek 31.07.2018. a. Avaldaja juhatusele seda 31.07.2018. a koosoleku protokolli edastatud ei ole. Selle protokolli alusel pole tehtud ühtegi toimingut, st pole esitatud isegi taotlust registrile O L tagasikutsumiseks, kui selline otsus koosolekul tehti. Puudutatud isiku poolt 23.07.2018. a koosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja punkti 50 nõudeid ja seetõttu ei olnud puudutatud isiku initsiatiivgrupil õigust 23.07.2018. a koosoleku kokku kutsuda. Avaldaja selgitab, et korteriühistu põhikirja punkt 51 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. 31.07.2018. a koosoleku ja 23.07.2018. a koosoleku vahele jääb ainult seitse päeva, mille tõttu rikuti koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seaduse nõudeid.. Siin rakendub KrtS § 29 lg 1, mille kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Puudutatud isiku poolt väidetavalt 31.07.2018. a koosoleku otsused puudutavad iseenesest ka kõiki koosolekul mitte esindatud maja korteriomanikke, aga viimased ei ole neid otsuseid heaks kiitnud. Avaldaja poolt oli 23.07.2018. a koosolek läbi viidud algusega kell 19:00. Sellel koosolekul oli kvoorumi nõue täidetud. Koosoleku protokoll on digitaalselt allkirjastatud 09.09.2018. a, st vähemalt viis aastat enne käesolevas asjas avalduse esitamist kohtule. Seega kohtule koos avaldusega esitatud 23.07.2018. a protokoll ei saa kuidagi olla avaldaja esindaja poolt fabritseeritud nagu väidab puudutatud isik. Pangalaenu võtmisest hiljem loobuti, kui remonditasu suurust 0,25 eurot korteri ruutmeetrilt kuus ega reservkapitali suurusest 1 euro korteriomandi suuruse kohta pole ära muudetud. Remonditasu suuruses 0,25 eurot korteri ruutmeetrilt kuus on kajastatud ka majanduskavades alates aastast 2018. a. Majanduskavasid pole keegi tühistanud ja seetõttu on kehtivad. Korteriühistu 07.06.2021. a üldkoosoleku otsusega kehtestati alates 01.06.2021. a maja otste renoveerimistööde teostamiseks koguda täiendavalt 2021. aastal kokku 7,09 eurot/m2 (osade kaupa alates 01.06.2021. a kuni 01.10.2021. a). Puudutatud isiku juuni kuni septembri kuu arvetele lisati kirjaga sihtasutus fond 1,763 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Korteriühistu 06.05.2022. a üldkoosoleku otsusega kehtestati alates 01.05.2022. a maja otste renoveerimistööde teostamiseks koguda täiendavalt 2022. aastal 11,95 eurot /m2 kuue kuu jooksul. Puudutatud isiku mai kuni septembri kuu arvetele lisati kirjaga sihtasutus fond 1,763
eurot korteriomandi ruutmeetrilt iga kuu ja perioodil oktoober kuni detsember lisati kirjaga sihtasutus fond 1,045 eurot korteriomandi ruutmeetrilt iga kuu. Arvete real vesi ja kanalisatsioon on kajastatud korteriomaniku poolt korteriühistule esitatud andmete alusel korteris asuvate sooja ja külma vee mõõturi näidust tulenev korteris tarbitud vee hulk. Arve reale vee soojendamine on kajastatud korteriomaniku poolt korteriühistule esitatud andmete alusel korteris asuva sooja vee mõõturi näidust tulenev korteris tarbitud sooja vee hulk. Iga korteriomanikule esitatava arve all on välja toodud eraldi nii sooja kui külma vee osas mõõturite näidud arvestuskuu alguse ja lõpu mõõturite näidud. Seega avaldaja poolt puudutatud isikule esitatavatel arvetel on vee arvestus õige. Iseenesest avaldaja esindaja nõustub puudutatud isikuga, et võib olla siugtorude asemel olema arvel kirjas „sooja vee ringlus“ , kuid arveteel on samas vene keeles „ теплопотери“, mis tõlgituna eesti keelde on „soojuskaod“. Suheldes avaldaja raamatupidajaga selgus, et küttevälisel perioodil tarnija poolt esitatud arve jaguneb kaheks. Üldarvest lahutatakse vee soojendamisele kulutatud soojusenergia maksumus. Ülejäänud arve jaotatakse vee soojendamise maksumusest ülejäänud soojusenergia maksumus võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Kuid kütteperioodil tarnija poolt esitatud arve jaguneb kolmeks. Üldarvest lahutatakse vee soojendamisele kulutatud soojusenergia maksumus ja maja üldistes ehituskonstruktsioonidesse kantavad soojuskaod. Ülejäänud osa (küttele kulunud) jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Korteriühistu majandusaasta aruanded on loomulikult olemas ja üks võib vabalt ilma piiranguteta nendega tutvuda e-äriregistri. Selleks pole vaja isegi mingit audentimise vahendit. Ka iga aastased revidendi aruanded on olemas. Kui puudutatud isik soovib nendega tutvuda, siis avaldaja seda ka võimaldab. Kulutused jooksvalt välja veetavale prügile ei ole kajastatud majanduskulude seas. Majanduskulude hulka kuulub ainult suuregabariidilise prügi (näiteks vana mööbel jne) väljavedu. Kokkuvõtvalt ükski puudutatud isiku vastuväide ei anna alust võlgnevuse vähendamiseks.
7.Puudutatud isik esitas 03.10.2024. a kohtule venekeelsed kohtukõne teesid (lõpliku vastuse).
8.Avaldaja esitas 04.10.2024. a kohtule kohtukõne kirjalikud teesid. Avaldaja selgitab, et kui mingi kulu jaotus polegi jaotatud ehk puudutatud isikule arvestatud proportsionaalselt korteriomandi suurusele (483/14193 = 0,034 ehk 3,4% kogu maja korteriomandite üldpinnast), siis kulude jaotus võrdselt kõigi maja korteriomanike vahel (Majas on 30 korterit. Korteri osa 0,033 ehk 3,3%) on puudutatud isiku jaoks soodsam ning seega õigusriivet puudutatud isiku suhtes ei teki. Kohtuistungil puudutatud isik viitas tsiviilasjale nr 2-16-91, mille käigus kohus jättis hagi puudutatud isiku vastu rahuldamata. Tutvudes tsiviilasja materjalidega selgus, et korteriühistu oli puudutatud isikult nõudnud varasema kohtuotsusega (tsiviilasi 2-11-25977) väljamõistetud menetluskulude väljamõistmist, mille puudutatud isik oli tasunud enne hagi kohtusse esitamist. Tsiviilasja 2-11-25977 menetluse käigus tasus korteriomanik hagetava võlgnevuse kohtumenetluse ajal. Kohtuistungil üritas puudutatud isik jätta endast mulje, et korteriühistu kiusab teda taga ja tema pole kunagi korteriühistule võlgu olnud. Tsiviilasja nr 211-25977 lahend näitab vastupidist, st hagiavalduse esitamisel olid korteriomanikul võlad. Seega on T Mi puhul tegemist korteriomanikuga, kes on korduvalt jätnud oma kohustused korteriühistu eest täitmata. Kohtuistungil puudutatud isik viitas tsiviilasjale nr 2-22-9449. Selles tsiviilasjas jättis kohus T Mi avalduse korteriühistu vastu rahuldamata ja mõistis T Milt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 5 korteriühistu kasuks menetluskulud 240 eurot. Väljamõistetud summa on korteriühistule tasutud. Kõigis kolmes tsiviilasjas on olemas jõustunud kohtulahendid. Kohtuistungil puudutatud isik väitis, et korteriühistu juhatuse liige polevat lubanud teda revisjonikomisjoni liikmeks saada. Selline väide on väär. Revisjonikomisjoni liikmeid valib üldkoosolek mitte juhatuse liige. T M oli teadlik, et üldkoosoleku otsuseid saab vaidlustada, kuid ta pole revisjonikomisjoni liikmete valimisi kohtus vaidlustanud. Kohtuistungil puudutatud isik väitis, et korteriühistu jagas soojusenergia kulusid valesti jättes
jagamisest välja esimehe firmale kuuluva korteriomandis kulutatud soojusenergia. Selle tõendamata väite ümberlükkamiseks esitab avaldaja 2023. aasta veebruari kuu arve korterile nr 18 (omanik esimehe firma OÜ xxx), kus on näha, et sellele korterile on arvestatud kütte eest 40,38 eurot. Kohtuistungil puudutatud isik väitis, et raamatupidajale tehakse ülekandeid ilma üldkoosoleku otsuseta. See väide on väär. Avaldaja on kohtule esitanud majanduskavad eelnevatelt aastatelt (dtl 356-360), milles on kulutused raamatupidajale kajastatud. Kohtuistungil puudutatud isik väitis, et kuna ühistus pole oma katlamaja, siis ei ole õigust nõuda korteriomanikult tasu vee soojendamise eest. Estonia pst 5 majas ei ole tõesti oma katlamaja, kuid soojussõlmes on olemas vee soojendamiseks boiler, milles soojendatakse välisvõrgust tulev külm vesi ja soojendatud vesi suunatakse korteritesse. Boilerisse suubuva külma vee soojendamiseks kasutatakse keskküttetrassist tulevat kuuma vett.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
10.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx. Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar 2020. a kuni jaanuar 2024. a (kaasa arvatud) tasumata 1 308,32 eurot, millelt on arvestatud viivis 241,90 eurot.
11.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. See tähendab, et korteriomanik on kohustatud tasuma osamaksu sõltumata sellest, kas seda raha kasutatakse korteriühistu poolt jooksval kuul või mitte. KrtS § 40 lg 2 kohaselt eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Tarbimisest sõltuvateks majanduskuludeks on korteriühistu puhul vesi ja kanalisatsioon, küte, soojusenergia, prügivedu.
12.Puudutatud isik ei saa viidata 06.05.2022. a korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste mitteõiguspärasusele (maja otste renoveerimistöödele kogutava remondifondi), sest Viru
Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-22-9449 jäeti T Mi avaldus korteriühistu vastava üldkoosoleku otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Kohtumäärus on jõustunud.
13.Kulutuste kandmine maja otste soojustamiseks on otsustatud korteriühistu 07.06.2021. a otsusega, millist otsust puudutatud isik vaidlustanud ei ole (ning ka eelmises punktis nimetatud üldkoosoleku otsusega). Majandamiskulude suurus on otsustatud üldkoosoleku 11.05.20223. a otsusega (0,60 eurot 1 m2 kohta). Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (n.n. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viiviste suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu on tasumise tähtajaks määranud arvestuskuule järgneva kuu lõpu ja järgnevast päevast arvestatakse viivist seaduses ettenähtud määras (0,022% viivitatud summalt).
14.Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendus, prügivedu) eest. Korteriühistu 2017. a üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuvad korteriomanikud täiendavalt 2 eurot kuus korterilt sissekäikude koristuskulude katteks. Korteriühistu 03.04.2018. a üldkoosoleku otsuse kohaselt prügi väljavedaja arve jagab avaldaja korteriomanike vahel võrdeliselt korteris elavate inimeste arvuga. Prügi väljavedaja xxx OÜ arved on kohtule esitatud avaldusele lisatud (lisad 54-101). Vee ja kanalisatsiooni teenust osutab korteriühistule AS xxx. Vee ja kanalisatsiooni teenuste arvestus toimub mõõturite põhiselt. Maja mõõturi ja kõigis korterites kokku paiknevate mõõturite poolt mõõdetud tarbitud vee hulga vahe (arvetel – külma vee kaod) puhul jaotatakse mõõturite vahe proportsionaalselt elanike arvule. Hagetavalt perioodilt on vee ja kanalisatsiooni teenuse tarnija arved lisatud (avalduse lisad 102-154). Küttega varustab kortermaja xxx AS (endine ärinimi xxx AS). Kogu majas tarbitud soojusenergia mõõdetakse maja soojusmõõturiga, mille tulemuste kohaselt ühistule esitab arve soojusenergia tarnija. Soojusenergiat kasutatakse vee soojendamiseks ja kütteks. Tarnija poolt esitatud arve jaguneb kaheks. Üldarvest lahutatakse vee soojendamisele kulutatud soojusenergia maksumus. Ülejäänud arve osa (küttele kulunud) jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Küttevälisel perioodil jaotatakse vee soojendamise maksumusest ülejäänud soojusenergia maksumus võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Arvetel on reale märgitud „siugtoru“. Avaldusele on soojusenergia tarnijate arved lisatud (lisa 155-203). Kohtuistungil puudutatud isik väitis, et kuna ühistus pole oma katlamaja, siis ei ole õigust nõuda korteriomanikult tasu vee soojendamise eest. Avaldaja on kohtukõne kirjalikes teesides selgitanud, et Estonia pst 5 majas ei ole tõesti oma katlamaja, kuid soojussõlmes on olemas vee soojendamiseks boiler, milles soojendatakse välisvõrgust tulev külm vesi ja soojendatud vesi suunatakse korteritesse.
15.„Initsiatiivgrupi“ poolt korraldatud üldkoosolekutest. Korteriühistu juhatuse poolt oli kokku kutsutud ja toimus üldkoosolek 23.07.2018. a algusega kell 19:00. Peale koosoleku kokkukutsumise teate ülesse riputamist teatas T.Mi poolt organiseeritud initsiatiivgrupp, et nemad korraldavad koosoleku 23.07.2018. a algusega kell 18:30, st pool tundi enne juhatuse poolt eelnevalt välja kuulutatud koosolekut, oma koosoleku. Initsiatiivgrupi poolt 23.07.2018. a koosoleku kvoorumi puudumise tõttu päevakorras olnud küsimuste osas otsuseid vastu ei võetud. Küll aga otsustati korduvkoosolek läbi viia 31.07.2018. a. Puudutatud isiku väitel toimuski initsiatiivgrupi poolt korraldatud korduvkoosolek 31.07.2018. a. Avaldaja juhatusele seda 31.07.2018. a koosoleku protokolli edastatud ei ole. Selle protokolli alusel pole tehtud
ühtegi toimingut, st pole esitatud isegi taotlust registrile O L tagasikutsumiseks, kui selline otsus koosolekul tehti. Puudutatud isiku poolt 23.07.2018. a koosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja punkti 50 nõudeid ja seetõttu ei olnud puudutatud isiku initsiatiivgrupil õigust 23.07.2018. a koosoleku kokku kutsuda. Korteriühistu põhikirja punkt 51 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. 31.07.2018. a koosoleku ja 23.07.2018. a koosoleku vahele jääb ainult seitse päeva, mille tõttu rikuti koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seaduse nõudeid. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Puudutatud isiku poolt väidetavalt 31.07.2018. a koosoleku otsused puudutavad iseenesest ka kõiki koosolekul mitte esindatud maja korteriomanikke, aga viimased ei ole neid otsuseid heaks kiitnud. 31.07.2028. a kordusüldkoosolekul otsustati avaldada usaldamatust haldurile O.L ja tagandada ta KÜ Estonia 5 koosseisust, pöörduda sõltumatute audiitorite poole eesmärgiga korraldada finantstegevuse revisjon, tühistada majandustegevuse aastakava 2018. aastaks, jätta hooldustasu 0,53 eurot/m2, jätta tulude artiklist välja treppide koristamise tasu, mida maksta korteriühistu üldarvult, kehtestati kojamehe-koristaja ja halduri tasu, otsustati raamatupidamisteenuse tasu, jäeti kuluartiklist välja tarkvara ning see teenus kanti raamatupidamisfirma tegevusse ja kuludesse, otsustati lülitada kuluartiklitesse iganädalane prügi väljavedu, remondifondi sissemaksete suurus jäeti endiseks. Kohus märgib, et korteriühistu põhikirja punkti 48 kohaselt kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku ühistu juhatus omal initsiatiivil või kahe nädala jooksul vähemalt 1/10 ühistu liikmete, 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Põhikirja punkti 50 sätestab: kui juhatus ei ole põhikirjas ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise korral on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. Puudutatud isiku poolt ei nähtu, et initsiatiivgrupp taotles korteriühistu juhatuselt või revisjonikomisjonilt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Korteriomanike 24.08.2018. a avalusest nähtub, et korteriomanikud taotlevad avalduse lisamist korteriühistu üldkoosoleku protokollile ja võtta laenu võtmise küsimus KÜ koosoleku päevakorrast maha põhjusel, et avalduse esitanud korteriomanikud on maja otsaseinte remondiks võetava laenu vastu. Avaldus on esitatud 03.06.2018. a koosolekul.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 236 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu arved puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kommunaalteenuste osutajate arved, korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1 308,32 eurot, viivise 241,90 eurot ning lisanduva viivise.
18.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 1232 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud eurot, sh tasutud riigilõiv 65 eurot, õigusabikulud 732 eurot (600 eurot + käibemaks 132 eurot), samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
23.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 797 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (797 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.
24.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.