Maksuõigus › Muu maksuõigus

Kaebuse kohaselt kasutab kaebaja Tartus Riia 28 asuvat hoonet 26.02.2015 Leevarex OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel oma majandustegevuses Riia 26 asuvas kaupluses müüdavate kaupade laopinnana. Riia 28 asuval hoonel on mõlemas maja otsas üleval teave müüdavate kaubamärkide ning kaebaja kaubamärgi ja majandustegevuse liigi kohta. Tartu Linnavalitsus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti reklaamiseaduse (RekS) ja Tartu Linnavolikogu 05.12.2013. a määruse nr 1 "Reklaamimaks" (määrus nr 1) sätteid ning jättis põhjendamatult kohaldamata RekS § 2 lg 2 p-d 1 ja 2 ning määruse nr 1 § 3 p 6 sätted. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja majandustegevuse kohaks saab lugeda üksnes kauplust hoones Riia 26, mistõttu Riia 28 hoonel asuvat teavet tuleb lugeda reklaamiks. Mittereklaami käsituses omavad tähtsust mõisted „majandustegevuse koht“ ja „majandustegevus“, mida määrus nr 1 ja reklaamiseadus ei ava. Tegevuskoha mõiste on laiem kui selle mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt käsitatakse tegevuskohana igasugust isiku majandus-või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii püsiv kui ka ajutine. Riia 28 asuval kinnistul toimub kaebaja majandustegevus samamoodi nagu Riia 26. Ei oma tähtsust, kas majandustegevuseks on kauba müük või müüdava kauba jaoks laopinna kasutamine. Mõlemad on seotud kaebaja majandustegevusega ja seetõttu ka mõlemad kinnistud käsitatavad äriühingu majandustegevuse kohana. Riia 28 hoonel vaidlusalusel pinnal asuva teabe näol on tegemist kaubandusliku teabega. Reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist ka majandustegevuse koha teistele hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük (kauplus) ning sellist teavet tuleb käsitada mittereklaamina RekS § 2 lg 2 mõttes. Oluline on, et hoone, millel kaubanduslik teave paikneb, on teabe paigaldaja tegevuskohaks ja kasutuses teabe paigaldaja majandustegevuses. Riia 28 hoonel asuva teabe oranžil taustal olev pind, millel tähis viitega parklale ei ole samuti käsitatav reklaamina, kuna kaebaja ei tegele parkimisteenuste osutamisega ega reklaami selle viitega tasulist parkimist, vaid tegemist on teabega kaebaja kaupluse klientidele auto parkimise võimaluste kohta.

HALDUSKOHTU LAHEND

üksnes juhul, kui teave on kaupluse akendest nähtav. Seetõttu on ilmne, et tegemist ei ole vahetult kohas, kus kaebaja müüb kaupa, antava teabega ning sõltumata teabe sisust ei laiene sellele RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud erand. Teabe esitamise viisi ja koha tõttu ei saa see olla suunatud kaebaja klientidele informatsiooni andmiseks kaebaja müüdava kauba või müügitingimuste kohta. Vaidlusalune teave on ka sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei ilmne ei kaebaja müüdava kauba omadusi ega kaebaja poolt kasutatavaid müügitingimusi. Riia 28 hoonel avaldatud teave ei kanna kaebaja müügikoha tähistamise eesmärki. RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud andmetest on Riia 28 hoonel avaldatud üksnes kaebaja kaubamärk. Seejuures puudub muust teabest selgelt eristatav info kaupluse lahtioleku aja kohta või kaebaja äri- või domeeninimi. Riia 28 hoonele paigutatud teave tervikuna vastab reklaami mõistele, on suunatud kaupade müügi suurendamisele ning ainuüksi kaebaja kaubamärgi ja parkimisvõimaluse näitamine ei muuda teabe kui terviku olemust. Mõistel „laomüük“ puudub selge õiguslik tähendus. Seega ei ole alust pidada laomüüki kaebaja tegevuse liigi tähistuseks ning oma tegevuse laomüügina esitamise eesmärgiks on eelkõige rõhutada hinnaeelist konkureerivate jalatsimüügiga tegelevate ettevõtete ees. Vastavalt ei saa Riia 28 hoonele paigutatud andmeid pidada kaebaja tegevuskoha tähiseks RekS § 2 lg 2 p 2 mõttes. Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka see, et mõni RekS § 2 lg 2 p 2 nimetatud teabe elementidest esineb vaidlusalusel reklaamil. Üksikute elementide ülejäänud teabest eraldi vaatlemine ei ole põhjendatud, kuna need on esitatud ühes reklaami ülejäänud elementidega ja selliselt ka tajutavad. Selliselt on kogu Riia 28 hoonele paigutatud teave reklaam, millele ei laiene RekS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erand. Sõltumata eelnevast ei ole Riia 28 hoonele paigutatud teabele RekS § 2 lg 2 p 2 erand kohaldatav ka põhjusel, et tegevus, mida teave puudutab (s.o jalatsite müük) selles hoones ei toimu. RekS § 2 lg 2 p-st 2 tuleneb, et reklaamina ei käsitata konkreetses kohas toimuvat majandustegevust puudutavat tähistust. Kaebaja RekS § 2 lg 2 p 2 tõlgendus kaldub kõrvale eesmärgist lubada isikutel tähistada oma tegeliku majandustegevuse koht selle eest reklaamimaksu tasumata võimaldades saavutada konkurentsieelise isikutel, kelle majandustegevus toimub mitmes kohas. Olukorras, kus kaebaja Riia 28 hoones kaupu ei müü ega ole väitnud, et tegemist oleks tema kaupluse sissepääsu juurde paigutatud teabega, ei vasta teave kaupade müügi kohta RekS § 2 lg 2 p 2 tunnustele juba ainuüksi teabe avalikustamise koha tõttu. Seejuures ei ole vaidlust, et Riia 28 hoone võib olla kaebaja majandustegevuse kohaks. Määravaks on, et hoonele paigutatud teave ei puuduta kaebaja majandustegevust (kaupade võimalik ladustamine) selles hoones. Määruse nr 1 § 3 p 6 sätestab reklaamimaksuga maksustamisele mittekuuluva erandina majandustegevuskoha tähistuse mõnevõrra erinevalt RekS § 2 lg 2 p-st 2. Määrus nr 1 ei nõua, et reklaamimaksu tasumise kohustusest vabanemiseks oleks majandustegevuse koha tähistus paigutatud vahetult sellele hoonele, milles isiku majandustegevus toimub. Samas ei saa määruse nr 1 regulatsioonist järeldada, et majandustegevuse koha tähistusena saaks reklaamimaksu kohustuseta avaldada teavet kohas, kus vastavat liiki majandustegevust ei toimu. Kuna Riia 28 ja Riia 26 hooned asuvad erinevatel kinnistutel, siis ei oleks kaebajal võimalik vabaneda Riia 28 hoonel avaldatud teabelt reklaamimaksu tasumise kohustusest ka juhul, kui tegemist oleks teabega, mis on käsitatav kaebaja majandustegevuse koha tähistusena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

põhjendamatult kohaldamata kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 10 lg 1 p-d 1 ja 2. Kohus ei analüüsinud ega hinnanud kaebaja väiteid, et Riia 28 hoonel asuva teabe näol on tegemist kaubandusliku teabega, mida RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina ega arvestanud kaebaja põhjendusi viitega reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjale. Reklaamina ei käsitata äriühingu majandustegevuse koha tähistust. Kaebaja tugineb siinkohal reklaamiseaduse eelnõu 135 SE seletuskirja §-le 2. Seadusandja mõte ja tahe oli reklaamiseaduse mõttes käsitada isiku majandustegevuse koha mõistet laiemalt kui ainult müügikoht või kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 16 mõttes isiku tegevuskoht. Riia 28 asuval kinnistul toimub kaebaja majandustegevus selle laiemas mõistes samamoodi nagu Riia

Vaidlusaluse teabe puhul on tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 mõttes. Kohaldamisele ei kuulu RekS § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 sätted ning halduskohus tõlgendas nii reklaamiseaduse sätteid, Tartu linna reklaamimääruse kui ka kaubandustegevuse seaduse asjakohaseid sätteid õigesti. Vaidlusalune reklaam Riia 28 kinnistul ei viita seal paiknevale kaebaja võimalikule kaubalaole vaid kõrvalkinnistul paiknevale poele. Välistada ei saa, et Riia 28 kinnistu võib olla kaebaja majandustegevuse kohaks, kuid ainuüksi üürilepingu olemasolu ei tõenda, et tegemist on kaebaja majandustegevuse kohaga ning, et kaebaja ka reaalsuses kasutab Riia 28 kinnistul paiknevat hoonet laopinnana. Üürilepingust jääb mulje, et Riia 28 hoone on võetud üürile vaid reklaami paigaldamise eesmärgil. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist ka majandustegevuse koha teistele hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük ning sellist teavet tuleb käsitleda mittereklaamina RekS § 2 lg 2 mõttes. Reklaamiseadus ei keela teabe paigaldamist viitega isiku teistele majandus- ja kutsetegevusega seotud hoonetele, kuid reklaamiseadus ei võimalda tõlgendada RekS § 2 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud erisusi selliselt, et teave, mis hoonele või kinnistule paigaldatakse võib viidata ükskõik millisele teisele isiku majandus- või kutsetegevuse kohale. Maksuvabalt saab eksponeerida vaid teavet, mis viitab konkreetsele samas hoones või kinnistul toimuvale majandus- või kutsetegevusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

majandustegevust ei toimu. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ei teosta laomüüki Riia 28 kinnistul. Kuna kaebaja teostab laomüüki, siis on arusaadav, et kauba müük toimub otse laost ja ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal vajadus kasutada Riia 28 hoonet kaupade ladustamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.