Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

Samuti on perioodil 20.02.2015-17.06.2015 äriühingu kontolt tehtud ülekandeid P.L.le ja A. L. (P.L. ema) kokku summas 112 050 eurot selgitustega „laenu tagastamine“, „laenu tagastus“ ja „tagastus“. Samas on nimetatud isikud teinud äriühingule ülekandeid kokku vaid 26 800 euro ulatuses. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud ja seotud isikutele ülekantud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Kui P.L. oleks seda raha kasutanud ettevõtluse tarbeks ning maksukohustuste täitmiseks, ei oleks äriühingul tekkinud ka maksuvõlga. Pangakontolt sularaha väljavõtmised ja ülekanded seotud isikutele toimusid ajal, mil äriühingul kujunes maksuvõlg ning äriühingu suhtes viidi läbi kontrollimenetlust. Seega on tegemist teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et P.L. tegevuse ja Tavamaja OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. Maksuhalduri kahtluste kohaselt on P.L. Tavamaja OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

arest ka P.L. võimalikele hoiustele. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui P.L.l on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), milledel olevaid rahasid soovib isik kasutada, ei kanta automaatselt neid P.L. pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on P.L.l avatud panga- ja/või hoiukontod ning puudub alus seda küsida ka P.L.lt (lisaks ei ole tegemist tõendiga, mis omaks vastutusmenetluses asjaolude tuvastamisel tähendust). Seega palub maksuhaldur, et kohus annaks loa väljastada panga- ja hoiukontode arestid kõikides krediidiasutustes, kui täitmist tagava sooritusena. Täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja hoiukontode arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Korraldustega kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukontode olemasolust või nende puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue. Juhul, kui P.L.l on mitu panga- ja hoiukontot, millest ühele või mitmele neist koguneb aresti ajal võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal võimalus anda maksuhaldurile sellest teada, misläbi on maksuhalduril võimalik jooksvalt vabastada kontod, millel olevad rahalised vahendid võivad hakata üle tagama maksuhalduri nõuet.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas

õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele sama seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 131 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Informatsiooni ülalpeetavate olemasolu kohta annab maksuhaldurile isik, esitades maksuhalduri nõudmisel vajalikud dokumendid. Maksuhaldur võib korralduse andmisel lähtuda võlgniku ülalpeetavate olemasolu kohta talle teadaolevatest andmetest. Kui isik esitab pärast korralduse andmist ülalpeetavate olemasolu kohta varasemast erinevat teavet, muudetakse korraldust. Lõikes 4 on sätestatud, et arestitud pangakontolt võib arestitud summa ulatuses väljamakseid teha maksuhalduri loal. Luba ei ole vaja maksuhaldurile ülekande tegemiseks, välja arvatud, kui arest on seatud MKS § 1361 lõike 1 alusel. Arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri loal. Maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada kolme tööpäeva jooksul arvates maksuvõla tasumisest.

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

Maksuhaldur on läbi viinud Tavamaja OÜ (likvideerimisel) maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetluse ja andnud maksukohustust suurendava maksuotsuse (taotluse lisa 2).

Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega P.L. suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus

nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et P.L. on Tavamaja OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena teadlikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on alust arvata, et kontrollperioodil on teadlikult rohkem deklareeritud sisendkäibemaksu, jäetud maksustatav käive deklareerimata ja tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla P.L. juhatuse liikmeks oleku ajal. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuvõla ja tasumisele kuuluva intressi kujunemist näitab maksuhaldur taotluse lisas nr 1. Niisiis on võimalik P.L. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et P.L. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab P.L. käitumine Tavamaja OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena (sisendkäibemaksu ebaõige deklareerimine, maksustatava käibe deklareerimata jätmine, äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine kontrollimenetluse ajal), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

Taotleja on selgitanud, et Tavamaja OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 25.06.2015 (taotluse lisa nr 4). On ilmnenud, et äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Tavamaja OÜ (likvideerimisel) õigusvõime ei ole lõppenud.

Kohus leiab, et valitud abinõu – P.L. pangakontode ja hoiuste arestimine 76 519,42 euro ulatuses – on eeltoodut arvestades põhjendatud. Maksuhaldur on tuvastanud, et P.L.l maksukohustust katvat registervara ei ole. Maksuhalduri andmetel on P.L. 2017. a keskmiseks sissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel 373,33 eurot (bruto) kuus. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine ainus viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Arvestades P.L. maksuõiguslikku käitumist ja käitumist kontrollimenetluses (endale ja temaga seotud isikutele äriühingu kontolt maksete tegemine kontrollimenetluse ajal) ning et pangakontol asuva raha ülekandmine teistele kontodele ei nõua palju aega, võib P.L. suure tõenäosusega sellist maksukohustuse tasumisest kõrvalehoidmise võimalust ka kasutada.

Arvestades, et oht vastutusotsuse täitmisest kõrvalehoidmiseks on suur ning kontode arestimine on ainuke võimalus vastutusotsuse täitmist tagada, on panga- ja hoiukontodele aresti seadmine proportsionaalne meede. Selle abinõu piiravat mõju leevendab, et maksuhalduri nõusolekul on lubatud arestitud pangakontolt arestitud summa ulatuses väljamakseid teha (MKS § 131 lg 4). Kohus nõustub taotlejaga, et kuna taotlejal pole ülevaadet, milliseid kontosid ja /või hoiuseid P.L. omab, on

põhjendatud anda luba Eesti krediidiasutustes olevate pangakontode ja hoiuste arestimiseks. Vastava teabe eelnev küsimine P.L.lt võinuks tekitada temas kahtluse sellise järelepärimise eesmärgis ning andnud võimaluse oma kontodel ja hoiustel oleva raha välja võtmiseks või edasi kandmiseks.

Taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur P.L. vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks taotluse kohaselt arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Taotluses on märgitud, et kui P.L. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 76 519,42 eurot. Muu tagatise puhuks ette nähtud asendustagatise määr 82 760,97 eurot on selles sisalduvate võimalike täitekulude (vähem kui 10%) suurust arvestades mõistlik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.

Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

Maksuhalduril tuleb P.L. pangakontode arestimisel järgida MKS § 131 lg-s 3 sätestatut, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 § 1 lg-st 2 tulenevalt on kuupalga alammäär hetkel 470 eurot). Informatsiooni ülalpeetavate olemasolu kohta annab MKS § 131 lg 3 kohaselt maksuhaldurile isik, esitades maksuhalduri nõudmisel vajalikud dokumendid. Maksuhaldur võib korralduse andmisel lähtuda talle teadaolevatest andmetest. Kui isik, kelle suhtes täitetoimingut kohaldatakse, esitab pärast korralduse andmist ülalpeetavate olemasolu kohta varasemast erinevat teavet, muudetakse korraldust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.