Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52270
Haldusasi
AE kaebus Tallinna Vangla 2. septembri 2014. a käskkirja nr 786 õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
AE apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-52270 muutmata.
Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-14-52270 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 25.08.2014 käskkirjaga nr 763 rakendati kinnipeetav AE majandustöödele abitöölisena alates 26.08.2014 kuni 31.10.2014 tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud tundidele.
2.Tallinna Vangla vabastas 02.09.2014 käskkirjaga nr 768 AE vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 ja justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (määrus nr 9) § 6 lg 2 p 1 alusel alates 02.09.2014 majandustöödelt põhjendusega, et tema edasine töötamine võib ohustada vangla julgeolekut. Käskkirjas viidati, et Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti VN 02.09.2014 õiendist nähtuvalt on vangla kaotanud julgeolekuosakonnale laekunud teabe (kaastööteated nr KT1450000207 ja nr KT1450000221) kohaselt usalduse AE edasiseks rakendamiseks vangla majandustöödel abitöölise ametikohal ning tema tegevus seab ohtu vangla üldise julgeoleku. Ühtlasi ei näita AE oma käitumisega majandustöödel kaaskinnipeetavatele head eeskuju.
3.Tallinna Vangla jättis 29.09.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/23483-2 rahuldamata AE 03.09.2014 vaide Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirja nr 768 kehtetuks tunnistamiseks.
4.AE esitas 01.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirja nr 786 õigusvastasuse tuvastamine seoses kaebaja sooviga esitada Tallinna Vangla vastu tulevikus varalise kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamise nõue. Kaebajale ei ole arusaadav, milline tema tegevus ohustab vangla üldist julgeolekut. Väide julgeolekuohust peab olema konkretiseeritud ja välja toodud haldusakti põhjenduses. Tallinna Vangla julgeolekuosakonna juhataja kinnitas 05.09.2014 vestluses kaebajale, et ta ei ole julgeolekut ohustanud. Käskkirjas viidatud kaastööteadete päritolu on ebaselge ning kaebaja tegevus ei saa olla riigisaladus ega varjatud ka tema enda eest. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud väited seoses AE poolt tõukeratta valmistamise ja värvilise metalli kogumisega ei ole asjassepuutuvad, sest neile asjaoludele ei ole käskkirjas, selles viidatud õiendis ega ka vaideotsuses tuginetud. Kaebajalt ei ole nimetatud küsimustes võetud ka kirjalikke seletusi ning nende pinnalt ei algatatud distsiplinaarmenetlust. Vangla seisukohtadest jääb mulje, et kaebaja tegeles töö ajal üksnes kõrvaliste tegevustega, kuigi tegelikkuses kasutas kaebaja enda arendamiseks üksnes tööst vaba aega, näidates seejuures üles positiivset initsiatiivi (nt parandas elektriseadmeid). Tööst vabal ajal keevitamise õppimiseks ja selleks vanaraua kasutamiseks andis kaebajale loa tema otsene ülemus, Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialist TT. Kaebaja valmistatud tõukeratas, mis võeti töökojast ära 01.09.2014 lõunavaheajal, ei olnud mõeldud kellelegi andmiseks ega vanglast välja saatmiseks ning kaebaja ei ole seda varjanud. Kogu värviline metall oli kogutud äraviskamisele mõeldud asjadest (nt kaablijäägid, elektrimootorid) ja tööst vabal ajal ning sellest olid teadlikud ka kaebaja otsesed ülemused. Metalli oli kokku kolm kasti ning need olid ladustatud avalikult töökoja riiulites. Vangla on AE-le korduvalt kinnitanud, et ta ei ole tekitanud vanglale mingit majanduslikku kahju. Tallinna Vangla määras 28.09.2015 käskkirjaga nr 5-3/1003 AE uuesti tööle ja seejuures usaldust nõudvale kohale kinnipeetavate 2(6)
3-14-52270 isiklike asjade laos. Kuna vangla ei ole selgitanud, kuidas usaldus kaebaja suhtes taastus, siis on alust järeldada, et tema töölt kõrvaldamiseks 02.09.2014 käskkirjaga puudus tegelikult pakiline vajadus. Vanglal on lisaks olemas üle 100 majandustöökoha ja seetõttu oli vastustajal võimalus ja kohustus kaaluda, kas kaebajat saaks vajaduse korral viia üle mõnele muule tööle, kus väidetavat julgeoleku ohustamist ei esine.
5.Tallinna Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. VangS § 38 lg 1 kohaselt rakendatakse kinnipeetav tööle võimaluse korral ning tal puudub subjektiivne õigus vanglas töötamiseks. VangS § 38 lg 22 ja määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1 kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastamise aluseks olla mh julgeolekuoht. AE töölt vabastamise ajendiks olid usalduse kaotus ja oht vangla julgeolekule (seoses tema pikemaajalise ebaseadusliku tegevusega). VN 02.09.2014 õiendist nähtuvalt ei saanud vangla 2014. a juulis laekunud kaastööteadetest nr KT1450000207 ja nr KT1450000221 tulenevalt lubada AE-l töötamist jätkata. Kõnealused kaastööteated on riigisaladus, mistõttu ei saanud vangla nende sisu käskkirjas avaldada. Vaidlustatud haldusakti on põhjendanud ulatuses, milles see oli võimalik. Tallinna Vangla määras kaebaja tööle eesmärgiga, et ta täidaks tööülesandeid. AE-le oli täiendavalt teada, et tema usaldusväärsust vangla silmis on vähendanud asjaolu, et kaebaja valmistas endale töö ajal vangla vahenditest ebaseaduslikult tõukeratta. Vangla kontrollis 01.09.2014 T1 hoone ruumi nr 63 (töötsoon), kus töötas AE ning selle käigus leiti isevalmistatud tõukeratas, mille ehitamist AE tunnistas vestluses julgeolekuosakonna spetsialisti RH-ga. Lisaks taotles AE 10.09.2014 vanglalt tasu tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest, mis seisnes kaebaja hinnangul värvilise metalli kogumises, kuid milleks vangla ei ole talle kunagi korraldust andnud ega ole saanud sellest ka mingisugust rahaliselt hinnatavat hüve. Vanglal ei ole võimalik teostada töötavate kinnipeetavate üle pidevat järelevalvet, mistõttu põhineb tööle rakendamine usaldusel, mida vanglal kaebaja suhtes enam ei olnud. Kui tööle määratud kinnipeetava suhtes on vähimgi kahtlus, et tema töötamine ei täida vangistuse eesmärki ja/või kaasneb sellega oht julgeolekule või distsiplinaarkorrale, on vanglal õigus kinnipeetava töötamine lõpetada. Praegusel juhul ei olnud ka tegemist pelgalt abstraktse julgeolekuohuga, vaid vanglal oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja tegeleb töötsoonis temale mittekuuluva vara ebaseadusliku käitlemisega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2016 otsusega AE kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse osas ei oma tähtsust, kas distsipliinirikkumine hiljem tegelikult tuvastati ja distsiplinaarkaristus määrati või mitte. Kaebaja selgitustest ilmneb, et ta ei olnud tööajal pidevalt hõivatud temale määratud tööülesannete täitmisega ning vanglale tuli üllatusena, et AE tegeles lisaks kõrvaliste (s.o tööülesannete täitmisega mitteseotud) tegevustega. Kaebaja vabastati majandustöödelt usalduse kaotuse ja vangla julgeolekut ohustava tegevuse tõttu. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle julgeolekuohu hindamisel on piiratud. Seejuures tuleb arvestada, et vangla sai lähtuda üksnes käskkirja andmise ajal teada olnud asjaoludest. Oht vangla julgeolekule võib olla mh aluseks kinnipeetava töölt kõrvaldamiseks (VangS § 38 lg 22; määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1). Kuigi käskkirjas ei ole kaebaja töötamisega seonduvat julgeolekuohtu täpsemalt avatud, vaid viidatud kaastööteadetele, millega AE-l ei ole võimalik tutvuda, ei saa vaidlustatud haldusakti lugeda meelevaldseks või ebapiisavalt põhjendatuks. Samuti on kaebaja saanud enne käskkirja andmist esitada vestluste käigus omapoolsed seletused töötamise, tõukeratta valmistamise, metalli kogumise jm küsimustes. Kohus tutvus salastatud dokumentidega ning nii julgeolekut puudutav üldine taust kui ka vangla kogutud konkreetne teave kaebaja ja töötsooni olukorra kohta vastavad vangla järeldustele. Asjaolu, et kaebajale teavet ei avaldatud, ei tähenda vastava teabe puudumist. Huvi saladuse (sh koostööle kaasatud isikute andmete) kaitsmiseks on praegusel juhul kaalukam menetlusosalise õigusest saada täpsemat 3(6)
3-14-52270 teavet. Vangla arvestas AE töölt kõrvaldamisel lisaks vajadust kaitsta vangla vara, mille kahjustamine oli tõenäoline. Ennetavate meetmete rakendamine ei toimu ega pea toimuma süüteomenetluse reeglite järgi. VN 02.09.2014 õiendist nähtuvalt tekkis vanglal laekunud kaastööteadetest tulenevalt kahtlus, et kaebaja on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada. Töölt kõrvaldamiseks piisab juba põhjendatud kahtlusest. Vanglale oli üllatuseks, et AE valmistas töötamiseks ettenähtud ajal näiteks tõukeratta ja hakkas vanglaga kokku leppimata koguma värvilist metalli. Kaebaja leiab ekslikult, et selline omaalgatuslik tegevus oli vanglale kasulik ja kooskõlas tema tööülesannetega. Tallinna Vanglal ei ole kohustust koguda värvilist metalli ega ka õigust seda tulu teenimiseks realiseerida. Vangla huviks oli see, et kinnipeetavad täidavad tööülesandeid ja vanglal oli ilmselgelt põhjust uurida, miks tegeletakse töötsoonis kõrvaliste tegevustega. Töötavate kinnipeetavate järjepidev kontrollimine ei ole võimalik ja seetõttu põhineb tööle rakendamine usaldusel. Kuna vangla pidas kaebaja tegevust ebaseaduslikuks ja kaotas tema suhtes usalduse, siis oli kaebaja töötamise katkestamine proportsionaalne. Töötamise ja seeläbi tulu teenimise võimalus oli kaebaja jaoks olulise tähtsusega, kuid vangla tingimustes on julgeolekuoht sellest siiski kaalukam.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.AE palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Apellant jääb ka oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus on jäänud liialt uskuma vangla selgitusi seoses julgeoleku tagamise vajadusega. Tallinna Vanglal ei esinenud tegelikku põhjust jätta töölt vabastamise käskkirjas märkimata AE väidetav ebausaldusväärne tegevus. Apellandi töölt vabastamise aluseks ei ole olnud kaastööteated ning vaidlustatud haldusakt on ebapiisavalt põhjendatud ja kaalutlusvigadega. Apellandile ei antud enne käskkirja koostamist võimalust esitada omapoolseid selgitusi. Ainsana küsis tema käest selgitusi RH, kuid seda mitte seoses töölt vabastamisega, vaid tõukeratta keevitamisega. Kõik metalli kogumisega seonduvad selgitused esitas apellant alles pärast käskkirja andmist. Halduskohus on töökohas toimunud läbiotsimisi ekslikult seostanud kaastööteadetes märgituga, sest töökohas toimusid läbiotsimised regulaarselt. Asjaolu, et pärast tõukeratta äravõtmist lõpetati ehitusbrigaadi töö ca 1 tund enne tööpäeva lõppu ja seejärel teostati läbiotsimine, on vangla otsustada ning selline tegutsemine ei ole kuidagi ebatavaline. Halduskohus on ekslikult tuvastanud, et apellant valmistas tõukeratta töötamiseks ettenähtud ajal, kuigi AE on korduvalt selgitanud, et see toimus tööst vabal ajal ja kokkuleppel otsese ülemusega. Ka värvilise metalli kogumise osas on halduskohus ebaõigesti leidnud, et apellant hakkas seda koguma vangla teadmata ning vangla ei tohigi tulu teenimiseks värvilist metalli müüa. Tegelikkuses olid vangla majandusosakonna spetsialistid teadlikud, et AE kogus värvilist metalli ning samuti on Tallinna Vangla realiseerinud värvilist metalli tulu teenimiseks. Apellanti ei puuduta see, et vangla julgeolekuosakonna spetsialistid ei olnud teadlikud tema tegevusest värvilise metalli kogumisel. Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest Tallinna Vangla viitas AE töölt vabastamise põhjusena julgeolekuohule, kuid julgeolekuosakonna juhataja kinnitas apellandile, et mingit julgeolekuohtu temast ei lähtunud ja mingit majanduslikku kahju ta vanglale ei tekitanud.
8.Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. AE ei ole vanglale 03.09.2014 esitatud vaides, 01.10.2014 kaebuses halduskohtule ega ka oma täiendavates seisukohtades väitnud, et talle ei antud enne vaidlustatud haldusakti väljaandmist võimalust selgituste andmiseks. RH vestles AE-ga 01.09.2014 (seda kinnitab ka apellant) ja ametniku 01.09.2014 4(6)
3-14-52270 ettekande kohaselt keeldus AE kirjalike selgituste andmisest. Apellandi töölt eemaldamise aluseks olid samad põhjused, millest RH temaga vestles. Töölt eemaldamise tinginud kaastööteadetest laekunud infot ei olnud võimalik vestluses käsitleda ega haldusaktis kajastada. Seega on apellant kuulatud ära osas, mida vanglal oli võimalik talle avaldada. Kuna AE oli kirjalike seletuste andmisest keeldunud, puudus üksuse juhil vajadus teda uuesti välja kutsuda ja temalt seletusi küsida. Halduskohus on kaastööteadetega tutvunud ja saanud hinnata neis sisalduva teabe kaalukust, lugedes haldusakti põhistatuks. Kohus hindas asjas olevaid tõendeid kogumis ega lähtunud pelgalt vangla seletustest. Määravat tähtsust ei oma, kas töötsoonis 01.09.2014 teostatud läbiotsimine toimus konkreetsel põhjusel või n-ö rutiinse kontrollina, sest mõlemal juhul oli see õiguspärane ning vanglal on igal juhul õigus isik töölt eemaldada, kui tuvastatakse selline õigusrikkumine, mis välistab isiku töötamise jätkamise. Väär on apellandi arvamus, et Tallinna Vangla teenib vanametalli müügiga tulu. Tallinna Vangla on oma territooriumi korrastamiseks küll vanametalli ära viinud, kuid sellest saadud raha läheb riigituludesse ning vanglale kompenseeritakse üksnes vanametalli äravedamisega kaasnenud transpordikulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et AE apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
10.Apellandiga ei saa nõustuda, et halduskohus oleks lähtunud üksnes vangla väidetest julgeoleku tagamise vajaduse kohta. Ringkonnakohus tutvus 13.04.2017 Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirjas nr 768 viidatud kaastööteadetega nr KT1450000207 ja nr KT1450000221 ning nõustub halduskohtu hinnanguga, et vastustajal esines AE töölt vabastamiseks piisav alus. Kuna jälitustegevuse käigus kogutud teave ning andmed jälitusasutuse poolt salajasele koostööle kaasatud isiku kohta on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 8 p-de 1 ja 2 kohaselt riigisaladuseks, siis ei olnud vanglal võimalik kaastööteadete sisu vaidlustatud käskkirjas üksikasjalikumalt kajastada. VangS § 333 lg 1, politsei ja piirivalve seaduse § 758 lg 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt võidakse isikule jätta tutvustamata muu hulgas sellised jälitustoiminguga kogutud andmed, mille tutvustamine võib ohustada salajasele koostööle kaasatud isikut või tema õigust hoida koostööd saladuses. Käskkirjas märgitud kaastööteadete sisu ei ole võimalik avaldada viisil, et selle põhjal ei oleks salajasele koostööle kaasatud isik tuvastatav. Kuna käskkirjas on viidatud konkreetsetele kaastööteadetele, mis kajastavad konkreetselt AEga seonduvaid asjaolusid ning on koostatud enne vaidlusaluse haldusakti andmist, siis on ilmselgelt väär apellandi järeldus, et kõnealused kaastööteated ei ole olnud tema töölt vabastamise aluseks. Määravat tähtsust ei oma, et kaastööteated kajastavad Tallinna Vangla 25.08.2014 käskkirjaga nr 763 AE tööle rakendamisele eelnevat perioodi, sest vaidlust ei ole olnud selles, et 01.09.2014 toimunud T1 hoone ruumi nr 63 läbiotsimise käigus leiti sellest AE valmistatud tõukeratas ja tema kogutud värviline metall, mis saigi koos kaastööteadetes kajastatud asjaoludega aluseks kaebaja töölt vabastamisele. Oluline ei ole see, kas läbiotsimine oli plaaniline või erakorraline, vaid oluline on see, mis läbiotsimise tulemusel leiti. Samuti ei pruugi vangla julgeolekut iseenesest ohustada see, kas AE tegeles tõukeratta valmistamise ja värvilise metalli kogumisega tööülesannete täitmiseks ettenähtud ajal või mitte, vaid vangla julgeolekut võib ohustada juba ainuüksi asjaolu, et kinnipeetav kasutas 5(6)
3-14-52270 aktiivselt võimalust töö kõrvalt teatud esemeid valmistada ja koguda. Olukorras, kus vanglal puudus õiguslik võimalus avada haldusakti andmise faktilisi aluseid käskkirjas põhjalikumalt ning samas sisaldab käskkiri üksikasjalikke viiteid dokumentidele, mis kajastavad selle andmise faktilisi aluseid täpsemalt, ei ole käskkirja andmisel rikutud põhjendamiskohustust.
11.AE väited ärakuulamisõiguse rikkumisest ei anna alust tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks. Vaidlust ei ole olnud selles, et RH vestles AE-ga juba 01.09.2014 ning RH 01.09.2014 ettekande kohaselt keeldus AE kirjaliku seletuse andmisest. Kuna isevalmistatud tõukeratta leidmine oli üheks käskkirja andmise ajendiks, siis ei saa sellel teemal vestlemist pidada asjassepuutumatuks. Kaastööteadetes märgitud asjaolude suhtes ei olnud julgeolekuosakonna ametnikul võimalik AE-ga vestelda. AE ei ole ka kohtumenetluses toonud välja ühtegi sisulist põhjendust, mis oleks võinud tema töölt vabastamise otsuse tegemist reaalselt mõjutada. VangS § 38 lg-te 1 ja 21 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. VangS § 38 lg 22 ja määruse nr 9 § 6 lg 2 p 1 näevad ette, et kinnipeetava võib töölt vabastada muu hulgas juhul, kui tema töötamine ohustab vangla julgeolekut. Kuna kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust töötamisele, siis tuleb nõustuda vastustaja ja halduskohtuga, et kinnipeetava töölt kõrvaldamise või töökohustusest vabastamise alusena on piisav ka põhjendatud kahtlus, et kinnipeetava töötamine võib ohustada vangla julgeolekut. Kuna julgeolekuohtu on kõige pädevamad hindama vangla julgeolekuosakonna ametnikud, siis ei ole ka oluline, et AE tööd vahetult korraldanud finants- ja majandusosakonna ametnikud olid tema tegevusest teadlikud. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasust ei tingi seegi, et Tallinna Vangla määras 28.09.2015 käskkirjaga nr 5-3/1003 AE uuesti tööle. Seda juba ainuüksi põhjusel, et AE ei määratud hiljem sellisele tööle, kus tal olnuks võimalik jätkata varasema tegevusega. Lisaks võib hinnang julgeolekuohu tõsidusele ajas muutuda. AE töölt vabastamise käskkirja õiguspärasuse kontrollimisega seonduvalt ei oma samuti mingit tähtsust, kas Tallinna Vangla on teeninud tulu vanametalli müügist või mitte. Nagu apellant on ise korduvalt märkinud, ei ole vangla heitnud talle ette kahju tekitamist. AE tegevusega kaasnenud julgeolekuohu esinemist ei mõjuta aga kuidagi see, et AE tegevus võis iseenesest olla vanglale majanduslikult kasulik.
12.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb AE apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.03.2016 otsus muutmata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 1 tulenevalt on apellatsioonkaebuse esitamine olnud riigilõivuvaba. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad AE võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna Vangla ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.