Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 20.04.2017, Tartu 3-16-45 Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla 29.09.2015. a läbiotsimisel tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus Roman Gorodivski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Roman Gorodivski Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Roman Gorodivski taotlus tõendite väljanõudmiseks rahuldamata.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus ja teha uus otsus. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus, mis seisnes Roman Gorodivski kaitsekinnasteta läbiotsimises vanglaametniku poolt, kelle suhtes oli kehtestatud suhtlemispiirang kaebajaga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 22.05.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Roman Gorodivski esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Taotluse kohaselt kasutasid vanemvalvur Ervin Toots ja valvur Alex-Edward Raus 29.09.2015 kambri nr 1078 juures R. Gorodivski suhtes füüsilist jõudu, millega tekitati talle tugevat valu. R. Gorodivski ei lubanud ametnikel ilma kaitsekinnasteta läbiotsimist teha ning valvur E. Tootsil on keelatud temaga lävimine. Kambris käeraudade eemaldamisel löödi vastu kipsis jalga ning kasutati sadistlikke meetmeid. See tekitas kinnipeetavale hingelise ja füüsilise valu ning kehavigastused.
2.Tartu Vangla jättis 18.12.2015. a otsusega nr 1-13/294-2 R. Gorodivski kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla leidis otsuses, et kaitsekinnaste puudumine ei õigusta
läbiotsimisest keeldumist. Kuivõrd R. Gorodivski läbiotsimine ilma jõudu kasutamata ei osutunud võimalikuks, tuleb jõu kasutamist pidada õigustatuks ja ei ole alust pidada Tartu Vangla tegevust õigusvastaseks. Tervisekaardi andmetel ei tuvastatud R. Gorodivskil selliseid kehavigastusi, mis ületaksid jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamisega tavapäraselt kaasnevaid vigastusi. Ühestki tõendist ei nähtu, et ametnikud oleksid kasutanud liigset füüsilist jõudu või tekitanud kinnipeetavale rohkem kannatusi kui oli kinnipeetava enese käitumist arvestades vältimatult vajalik.
3.R. Gorodivski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 5000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju seoses tema läbiotsimisega ilma kaitsekinnasteta Tartu Vanglas 29.09.2015 ning sellele järgnenud jõu kasutamise ja kehavigastuste tekitamisega. Kinnipeetava läbiotsimisel on kaitsekinnaste kasutamine ametniku poolt kohustuslik. E. Toots pani kaebaja elukambrisse saatmisel kaebaja käed raudu ja hakkas teda läbi otsima kaitsekinnasteta. Seega kaebaja läbiotsimisel ei järgitud Tartu Vangla direktori 28.01.2014. a käskkirja nr 1-1/15 „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“. Kuna ametnikud ei kasutanud läbiotsimisel kindaid, oli kaebajal õigus läbiotsimisest keelduda. Valvurid sundisid kaebajat kükitama, kuid ta ei saanud seda tervislikel põhjustel teha, kuna põlved on haiged ja vasak jalg oli kipsis. Kaebaja läbiotsimisel kasutati ebaseaduslikult füüsilist jõudu, mis tekitas kaebajale füüsilist valu. Kaebaja suhtes kohaldati käeraudu, mis ei olnud tavapärase keti, vaid valatud platvormiga, ning mis tekitasid suuremat valu kui tavalised käerauad. Käeraudade eemaldamisega läbi trellukse tekitati kaebajale väljakannatamatut valu. Valvur E. Tootsi tegevus kaebaja suhtes on õigusvastane. Lisaks kinnaste puudumisele oli E. Tootsil keelatud kaebajaga kokku puutuda.
HALDUSKOHTU LAHEND
4.Tartu Halduskohus jättis 20.04.2016. a otsusega R. Gorodivski kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Kohtuotsuse kohaselt on tuvastatud, et 29.09.2015 kaebaja saatmisel kambrisse ning enne kambrisse paigutamist toimunud läbiotsimisel ei kasutanud valvurid kaitsekindaid. Vastustaja on tunnistanud, et ametnikud ei täitnud läbiotsimise juhendis sätestatud nõudeid. Nõustuda ei saa vangla seisukohaga, mille kohaselt kaitsekinnaste mittekasutamine ei riku kaebaja õigusi, sest läbiotsimisel piirduti üksnes kaebaja keha kompamisega läbi riiete ning kaitsekinnaste kasutamine läbiotsimisel on seotud ametnike turvalisuse tagamisega, mis ei puuduta kaebaja õigusi. Kaitsekinnaste kasutamise nõue tagab läbiotsija ja läbiotsitava tervise turvalisuse, mitteei ole mitte ainult ametnike võimalike vigastuste ja tervisekahjustuste vältimiseks. Vangla läbiotsimise juhendi p 2.2.1 viimane nõue kinnitab, et kaitsekinnaste kasutamine on kohustuslik just selleks, et mitte levitada mikroobe läbiotsitava kehale, kui enne oli samade kaitsekinnastega teostatud jalatsite läbiotsimist. Seega on tuvastatud, et ametnike poolt kaebaja läbiotsimine ilma kaitsekinnasteta, rikkus kaebaja õigusi. Tartu Vangla leidis 02.04.2015. a vastuses nr 6-24/1395-2, et kaebaja taotlus, keelata ametnikel temaga lävimine, tuleb rahuldada ning märkis, et vangla on leidnud vajaliku olevat tagada menetluse objektiivsus ning üksuse juhi korraldusega on vanglaametnikul E. Tootsil keelatud kaebajaga lävimine juhul kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust. See keeld kehtib alates 02.04.2015 ja seega kehtis 29.09.2015 toimunud läbiotsimise ajal. Tuvastatud on, et kaebaja, E. Toots ning A.-E. Raus olid keelu kehtimisest teadlikud. Nõustuda saab vastustaja seisukohaga, et keeld ei ole absoluutne, kuid kirjalikus korralduses on märgitud, et lävimine on keelatud, välja arvatud, kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust. Vastustaja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, kas E. Tootsi poolt kaebaja 29.09.2015 kell 15.30 saatmine ja läbiotsimine oli äärmine teenistuslik vajadus või E. Toots
vanemvalvurina otsustas ise selle vajalikkuse. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja kui Tartu Vangla kinnipeetav ja vanemvalvur E. Toots kui Tartu Vangla ametnik, on menetlusosalised kriminaalmenetluses ja nende vahel on erakorraline ja äärmuslik negatiivne hoiak. Seda kinnitavad mitmed haldustoimikute materjalid (KIS andmetel 3-16-67, 3-15-1183, 3-15-863, 3-15-957 jt). E. Tootsi ettekandes nr 5057 kajastatud kaebaja ütlemistega on kinnitatud, et kaebaja ei olnud mitte läbiotsimise vastu, vaid selle vastu, et teda hakkas läbi otsima ametnik, kellel oli keeld temaga kokku puutuda. Kaebaja õigusi rikuti läbiotsimisel, kuna läbiotsimist teostas isik, kellel oli kaebajaga lävimise keeld. Kaebajaga kokkupuutumise keelu ilmselge mitmekordne ignoreerimine vanglaametniku poolt, kellel on antud võim rikkumiste vältimiseks, kuid kes ei hoolitse selle täitmise eest, annab koosseisu kaebaja alandavast kohtlemisest. Tuvastatud on, et kaebaja keeldus läbiotsimise teostamisest, ei täitnud vanglaametnike korraldusi ja läbiotsimise lõpule viimiseks pidid vanglaametnikud kasutama füüsilist jõudu. Enne kambrisse sisenemist oli ametnikel kohustus kaebaja läbi otsida, mille täitmise osas vanglateenistuse ametnikel kaalutlusõigus puudub. Seega on tuvastatud, et ametnikud täitsid oma teenistusülesandeid ja kaebaja pidi täitma ametnike korraldusi. Kaitsekinnaste puudumine ja ametniku poolt kokkupuutumise keelu rikkumine ei õigusta läbiotsimisest keeldumist. Nõustuda saab vastustajaga, et kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine oli põhjendatud ning vajalik teostamaks läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks, kuna on tuvastatud, et kaebaja ei allunud korraldustele ning end läbi otsida ei lubanud. Videosalvestiselt ei nähtu, et ametnikud kasutasid kaebaja suhtes nagu kaebaja leiab, sadistlikke meetmeid ja käitusid seadusevastaselt. Ametnike T. Kiik, A.-E. Raus, E. Toots selgitustest ei nähtu, et keegi ametnikest kasutas kaebaja suhtes füüsilist jõudu või oleks käeraudade eemaldamisel käitunud õigusvastaselt. Seega ei leidnud tõendamist kaebaja väited nagu oleks läbiotsimise käigus tema suhtes teostatud õigusvastaseid toiminguid. Tutvudes haldusasja materjalidega ning hinnates kõiki kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, ei ole usutav kaebaja väide, et teda löödi kambris. Välistada ei saa, et mõned vanglaametnikud suhtuvad kaebajasse negatiivselt nagu väidab kaebaja. Kohtu seisukoha kujundamist mõjutasid need asjaolud, mis on kajastatud mitmetes haldusasjades, millele kohus eelnevalt käesolevas otsuses viitas. Sellest tulenevalt on kujunenud ettekujutus vaidluse eset puudutavatest faktilistest asjaoludest ja kohus ei pea kaebaja väidet talle kehavigastuste tekitamisest tõenäoliseks. Õde Irina Olenets on 29.09.2015 ettekandes 5057-A märkinud, et kell 15.44 ta fikseeris, et objektiivselt nähtavaid kehavigastusi kaebajal ei esinenud. Randmetel olid jäljed käeraudadest. Need jäljed võisid tekkida, kui kaebaja ei täitnud ametnike korraldusi ja ametnikud vägisi panid käerauad ja teostasid läbiotsimise. Kuigi kohus leidis, et vanemvalvurile E. Tootsile kehtestatud suhtlemise piirangu ignoreerimine ja läbiotsimise teostamine ilma kaitsekinnasteta olid õigusvastased, ei tekitanud need tegevused kaebajale varalist kahju, mis kuuluks vastavalt RVastS § 8 lg-le 1 hüvitamisele. Mainitud rikkumistega ei ole kaebajale tekitatud füüsilist valu ega kehavigastusi. Suhtlemispiirangu ignoreerimine ja ilma kaitsekinnasteta läbiotsimine samuti ei tekita iseenesest kehavigastusi ja valu isegi füüsilise jõu kasutamise puhul. Kaebaja oma kaebuses ei ole nõudnud mittevaralist kahju seoses hingelise valuga ja seega kohtul ei ole õigust väljuda kaebuse raamest ja analüüsida toimunut sellest aspektist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.R. Gorodivski esitas apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsuse peale, palus tema kaebus rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ka 14.04.2016. a otsuses haldusasjas nr 3-16-67 tuvastanud, et valvur E. Toots rikkus 28.09.2015 kirjalikku korraldust kaebajaga suhtlemise osas. E. Toots käitus ka 29.09.2015 provotseerivalt ja kaebaja inimväärikust rikkuvalt.
Kaebaja ei keeldunud 29.09.2015 enda läbiotsimisest, vaid palus mitu korda kasutada E. Tootsil kaitsekindaid. E. Toots ignoreeris oma kohustuste täitmist. Provotseerimine on Tartu Vangla kodukorra p 1.2 järgi keelatud ka vanglaametnikel. Füüsilise jõu kasutamine valvurite poolt oli õigusvastane, kuna kui nad oleks kasutanud kaitsekindaid ja järginud kaebajaga lävimise keeldu, ei oleks olnud vaja füüsilist jõudu kasutada. Arusaamatuks jääb, miks halduskohus arvestas ainult õe I. Olinets 29.09.2015 ettekannet nr 5057-A, kuid jättis läbi vaatamata 29.09.2015 raviloo nr 160, 30.09.2015 raviloo nr 162 ja 18.03.2016 MRT uuringu vastuse. Tekib küsimus, miks 29.09.2015 tuli kaebaja ninast verd, kuidas tekkisid sinikad tema vasakule õlale ja kuidas tekkis vasaku meniski rebend. Kohus ei nõudnud vastustajalt välja kõiki materjale nagu kaebaja palus ning ei analüüsinud näiteks 30.09.2015. a füüsilise jõu kasutamise protokolli nr 6-16/49. Suhtlemispiirangu ignoreerimine ja ilma kaitsekinnasteta läbiotsimine ei tekita kehavigastusi ja valu isegi füüsilise jõu kasutamise korral. Nõustuda ei saa kohtuga, et kaebaja ei nõudnud kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist seoses hingelise valuga. Vastustaja on 18.12.2015. a otsuses nr 1-13/294-2 ja halduskohus oma otsuses tuvastanud, et kaebaja väidab, et füüsilise jõu kasutamisega tekitati talle hingelist ja füüsilist valu ning kehavigastusi. Vastustaja käitus kaebajaga õigusvastaselt ja alandavalt, mis tõi kaasa inimväärikuse alandamise ja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 rikkumise. Kaebaja palub vastustajalt välja nõuda 30.09.2015. a raviloo nr 162, 18.03.2016. a MRT uuringu vastuse ja fotod kambrist, kus kaebaja suhtes kasutati füüsilist jõudu.
6.Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastuse kohaselt tulenes läbiotsimise kohustuslikkus justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-st 5 ning ametnikel läbiotsimise teostamise osas kaalutlusõigus puudus. Kaebaja tuli enne kambrisse lubamist läbi otsida ning kaebaja pidi sellistele korraldustele alluma. Kaebaja tunnistab ise, et ta ei lasknud enne kambrisse sisenemist end läbi otsida. Nimetatu nähtub ka videosalvestiselt. Kaebaja selline käitumine on käsitletav läbiotsimisest keeldumisena. Kaebaja põhjendused kaitsekinnaste puudumise ning vanemvalvur E. Tootsi lävimiskeelu kohta ei muuda faktilist olukorda, et kaebaja enda läbiotsimisega ei nõustunud ja toimingut läbi viia ei lasknud. Seetõttu ei saa pidada halduskohtu järeldust, et kaebaja keeldus läbiotsimisest, ebaõigeks. Nõustuda ei saa järeldusega, et kaitsekinnaste puudumine rikkus kaebaja õigusi. Läbiotsimise teostamise viisiks oli kaebaja keha kompamine läbi riiete veendumaks keelatud esemete või ainete puudumises. Kaebaja ei pidanud läbiotsimiseks lahti riietuma ega jalanõusid ära võtma. Sel viisil läbiotsimise teostamisel oleks kokkupuude kaebaja kehapinnaga pea olematu ning kaitsekinnaste puudumine ei rikkunud kaebaja õigusi ja nimetatu ei andnud kaebajale õigust keelduda läbiotsimisest. Korraldus kaebaja ja valvur E. Tootsi omavahelise suhtlemise kohta anti kriminaalmenetluse objektiivsuse tagamiseks. 2015. a maikuu keskpaigaks oli aktiivne tõendite kogumine kriminaalmenetluses lõppenud ning materjalid edastati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Sellega langes ära ka töökorralduse muutmise põhjus ning kokkupuudete minimaliseerimise vajadus. Seetõttu ei saa pidada Tartu Vangla 02.04.2015. a vastuskirjas nr 6-24/1395-2 kirjeldatud töökorralduse muudatust kehtivaks ka vaidlusaluste toimingute teostamise ajal ning sellise dokumendi olemasolu ei andnud kaebajale alust keelduda läbiotsimisest. Videosalvestiselt ei nähtu, et vanemvalvur E. Toots oleks kaebajat kohelnud kohatult või lubamatult. Kaebaja ei nõustunud seina poole pöörama ka siis kui valvur A.-E. Raus teda seina poole suunata üritas. Jõu kasutamine oli põhjendatud ja vajalik teostamaks läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kui jõu kasutamine oli õiguspärane, siis sõltumata kaebajale saabunud tagajärgedest, ei kuulu hüvitamisnõue rahuldamisele. Arusaamatuks jääb, milliste asjaoludega seonduvalt pidanuks halduskohus Tartu Vangla 30.09.2015. a protokolli nr 6-16/49 analüüsima.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse välja nõuda täiendavalt tõendeid: 29.09.2015 raviloo nr 160, 30.09.2015 raviloo nr 162 ja 18.03.2016 MRT uuringu vastuse. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 18.03.2016 MRT uuringu vastus on kohtu toimikus olemas (tl 60), milles tõepoolest on tuvastatud kaebaja vasaku põlve mediaalse
meniski tagasarve rebend, kuid kaebaja ei ole selgitanud, millist puutumust omab see 29.09.2015 toimunud sündmusega. Samas leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlused teiste dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigustatult lähtunud meditsiiniõe I. Olenetsi ettekandest nr 5057-A, kes vaatas kaebaja läbi pärast füüsilise jõu ja erivahendi kasutamist ja tuvastas, et kaebajal nähtavaid kehavigastusi ei esine ja randmetel on jäljed käeraudadest (tl 34). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ettekandes toodu õigsuses. Kaebaja on taotlenud lisaks välja nõuda ka fotod kambrist, kuid ka need ei anna 29.09.2015 toimunud intsidendi osas mingit tõenduslikku materjali.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt märkida, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Kui otsuse p-s 3 on halduskohus märkinud, et kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud mittevaralise kahju hüvitist summas 5000 eurot seoses tema läbiotsimisega 29.09.2015, siis oma põhjendustes on halduskohus motiveerinud seda, miks ei kuulu kaebaja kaebus rahuldamisele RVastS § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel. Kaebaja apellatsioonkaebusest nähtuvalt on ta endiselt seisukohal, et tema inimväärikust on alandatud ning tal on õigus nõuda selle eest mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt saata haldusasja uueks arutamiseks halduskohtule ja leiab, et ringkonnakohtul on ise võimalik lahendada küsimus, kas kaebajal on õigus mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks.
9.Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja läbiotsimist teostas E. Toots ilma kinnasteta ja E. Tootsi osas oli kehtestatud suhtlemise piirang kaebajaga. Vaidlus on ainult selles, et kas selline läbiotsimine oli õigusvastane või mitte. Tartu Vangla direktori 28.01.2014. a käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhendi“ p 2.1.1 kohaselt on läbiotsimisel kaitsekinnaste kasutamine kohustuslik. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et antud juhul ei olnud kaitsekinnaste kasutamine kohustuslik seetõttu, et läbiotsimine toimus ainult läbi riiete kompamise teel. Sama juhendi p 2.1 määratleb läbiotsimise mõiste – ametnik kompab mittelubatud esemete ja keelatud esemete leidmiseks isiku keha ja riided läbi. Kuna käesoleval juhul toimus läbiotsimine just selliselt, siis oli ka sellel juhul kaitsekinnaste kasutamine kohustuslik. Oluline ei ole asjaolu, kas kaitsekinnaste kasutamine on vajalik ametniku või kinnipeetava turvalisuse tagamiseks, kuna juhend ei sätesta sellist vahetegemist. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja kaitsekinnasteta läbiotsimine oli õigusvastane.
10.Tartu Vangla 02.04.2015. a kirjaga nr 6-24/1395-2 on kaebajat teavitatud sellest, et üksuse juhi korraldusega on E. Tootsil keelatud kaebajaga lävimine juhul kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seda keeldu ei olnud keegi tühistanud ja seega kehtis see ka 29.09.2015 toimunud läbiotsimise ajal. Seega oli see E. Tootsi suhtes kehtiv ja ta oli kohustatud seda järgima. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja läbiotsimine ja saatmine sellel päeval E. Tootsi poolt oli seotud äärmise teenistusliku vajadusega. Kuna E. Toots on ettekandes nr 5057 kinnitanud, et kaebaja keeldus temapoolsest läbiotsimisest korduvalt, kuid ta siiski teostas kaebaja läbiotsimise, siis on ringkonnakohtu arvates ka selline tegevus käsitletav kaebaja õiguste rikkumisega. Ringkonnakohus ei saa seda pidada õiguspäraseks käitumiseks.
11.Asja materjalidega on tuvastatud, et kaebaja keeldus läbiotsimisest, ei täitnud vanglaametnike korraldusi ja läbiotsimise lõpule viimiseks pidid vanglaametnikud kasutama kaebaja suhtes füüsilist jõudu ja paigaldama kaebajale käerauad. Õigusaktidest tulenevalt oli ametnikel kohustus enne kambrisse sisenemist kaebaja läbi otsida. Seega oli füüsilise jõu kasutamine põhjendatud ning õiguspärane ja puudub alus kaebuse rahuldamiseks sellel alusel.
12.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja
eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on leidnud, et tal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist tema inimväärikuse alandamise eest. Antud juhul leidis ringkonnakohus, et vangla ametnikud käitusid kaebaja suhtes õigusvastaselt, kuna läbiotsimisel ei kasutatud kaitsekindaid ja läbiotsimise teostas isik, kellel oli keelatud kaebajaga lävimine, välja arvatud äärmusliku teenistusvajaduse korral, mis aga praegu puudus. Ringkonnakohus leiab, et selline vangla tegevus võis küll riivata kaebaja inimväärikust, kuid seda mitte sellel määral, mis õigustaks vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmise. Ringkonnakohus leiab, et alati ei pea kaebaja õiguste rikkumine kaasa tooma mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist, vaid kohus võib piirduda ka ainult toimingute õigusvastasuse tuvastamisega. Antud juhtumil on toimingute õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega piisav kaebaja õiguste kaitseks HKMS § 41 lg 5).
13.Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus R. Gorodivski apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsuse ja teeb uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes Roman Gorodivski kaitsekinnasteta läbiotsimises vanglaametniku poolt, kelle suhtes oli kehtestatud suhtlemispiirang kaebajaga.
14.Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses vabastatud menetluskulud tasumisest, siis asjas menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.