Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 17.04.2017, Tartu 3-17-613 Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 28.12.2016. a käskkirja nr 6-2/1976 ja 27.02.2017. a vaideotsuse nr 1-11/26-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.04.2017. a määrus Madis Pretke määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla
Jätta Madis Pretke määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2017. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Kohus mõistis, et kaebaja soovib esitada kaebuse nii Tartu Vangla 28.12.2016. a käskkirja nr 6-2/1976 kui ka 27.02.2017. a vaideotsuse nr 1-11/26-2 tühistamiseks. Kohus märkis, et kaebus ja menetlusabi taotlus on Tartu Halduskohtusse saabunud 16.03.2017, kuid menetlusabi taotlusele on alla kirjutatud kuupäev 14.03.2017, mistõttu puudub kohtul tõsikindel teadmine, mis kuupäeval kaebaja Tartu Vanglale kaebuse ja menetlusabi taotluse üle andis ning seega, mis kuupäev tuleb lugeda menetlusabi taotluse kohtule esitamise ajaks. Seega võib taotluse esitamisele eelnenud neljakuuline ajavahemik olla 14.11.2016-13.03.2017, 15.11.2016-14.03.2017 või 16.11.2016-15.03.2017. Eeltoodust tulenevalt on küsitav, kas kaebaja sissetulekute hulka tuleb arvata kaebaja vanglasisesel isikukontol kajastuvat 15.11.2016 sissetulekut J.S. summas 40 eurot. Kohus ei pidanud vajalikuks Tartu Vanglalt küsida täiendavat teavet seonduvalt kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamise kuupäevaga, kuna eeltoodu ei muuda asjaolu, et puuduvad majanduslikud eeldused kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus märkis, et kui kaebaja sissetuleku hulka mitte arvata eeltoodut ühekordset sissetulekut, nähtub kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 21,23 eurot (174,16-39,71-(4x23)/4x2). Seega ei ületa menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) M. Pretke kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Järelikult esinevad asjaolud, mille puhul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud.
vabastamata. Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud M. Pretke vanglasisese isikuarve väljavõttest (tl 17-17p) nähtuvalt on halduskohus kaebaja sissetulekuna õigesti märkinud 174,16 eurot (K.N. 25 eurot, J.S. 30 eurot, A.E. 15 eurot, Justiitsministeeriumilt 12,43 eurot, A.E. 15 eurot, Eesti Post AS-lt 20 eurot, A.E. 15 eurot, Justiitsministeeriumilt 11,73 eurot, A.E. 15 eurot ja A.E. 15 eurot), mitte 60 eurot, nagu märgib kaebaja määruskaebuses. Veel nähtub isikuarve väljavõttest, et kaebaja on kaupluses tasunud 25.11.2016, 09.12.2016, 27.12.2016, 06.01.2017, 20.01.2017, 92.02.2017 0 ja 17.02.2017 kokku 224,78 eurot, seega on tal olnud vahendeid märgatavalt suuremate kulutuste tegemiseks, kui kaebaja määruskaebuses märgitud 18 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asjakohaselt arvestanud kaebaja vältimatute kuludena igakuiselt umbes 23 eurot, võttes arvesse ka määruses viidatud Riigikohtu üldkogu otsuses märgitut. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et kui jätta arvestamata Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrusele nr 139 tuginevalt väljaminekutena vältimatute kuludena kokku 92 (23×4) eurot, siis oleks kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek hoopiski suurem, s.o 67,23 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.