Mann Grupp OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.02.2017 otsuse nr 23-17/181843 tühistamise, riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide tühistamise ning Sillamäe Linnavalitsuse kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Mann Grupp OÜ (registrikood 10797040), volitatud esindaja Urmas Mark Vastustaja (hankija) – Sillamäe Linnavalitsus, volitatud esindaja Deniss Iškin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mann Grupp OÜ kaebus osaliselt.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Mann Grupp OÜ vaidlustus osaliselt ning: 3.1 tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p 2.15;
3.2.kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 kooskõlla õigusaktide nõuetega.
5.Mõista Sillamäe Linnavalitsuselt Mann Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1394 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3-17-424
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 17.04.2017) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sillamäe Linnavalitsus (hankija) on 05.01.2017 avaldatud hanketeate (HT) ja hankedokumentide (HD) kohaselt alustanud avalikku hankemenetlust „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843).
2.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 15.02.2017 OÜ Mann Grupp vaidlustus nõudega tühistada HD p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10, 9.4.12 või alternatiivselt viia need õigusaktide nõuetega kooskõlla, viia HD p-d 2.2 ja 2.3 õigusaktide nõuetega kooskõlla ning tühistada HD p 2.15.
3.VAKO jättis 16.02.2017 otsusega nr 23-17/181843 vaidlustuse läbi vaatamata. VAKO põhjenduste kohaselt oli vaidlustus esitatud hilinenult. VAKO märkis, et vaidlustaja on registreeritud hanke viitenumbriga 181843 juurde 25.01.2017 kell 9.47 (kontaktisik Natalja Potševa). Riigihangete registri andmetel on vaidlustaja kahel korral pöördunud hankija poole selgituste saamiseks: 01.02.2017 kell 10.20 ja 06.02.2017 kell 16.45. 01.02.2017 on vaidlustaja hankijalt küsinud selgitusi mh ka kõigi vaidlustuses vaidlustatud regulatsioonide kohta. VAKO leidis, et kuna vaidlustaja teadis või vähemalt pidi teadma oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest alates 25.01.2017, siis oli päevaks, millal hankedokumentide peale esitatud vaidlustus pidi VAKO-le laekuma, 06.02.2017. VAKO hinnangul ei hakka riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema hetkest, kui vaidlustaja hankijalt hankedokumentide kohta esitatud küsimustele vastuse sai.
4.Mann Grupp OÜ esitas 22.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843 tühistada. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus peatada hankemenetlus riigihankes viitenumbriga 181843.
5.Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet selliselt, et võttis 23.02.2017 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes: a) tühistada VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843; b) tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p 2.15; c) tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumendi p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10, 9.4.12 või alternatiivselt kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima neid õigusaktide nõuetega kooskõlla; d) kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumendi p-d 2.2 ja 2.3 õigusaktide nõuetega kooskõlla.
6.Ühtlasi rahuldas kohus Mann Grupp OÜ EÕK taotluse ning peatas Sillamäe Linnavalitsuse poolt läbiviidava riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide 2(11)
3-17-424 ostmine“ (riigihange viitenumber 181843) menetluse pakkumuste esitamise tähtaega ja pakkumuste avamist puudutavas osas kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) VAKO tõlgendus, et RHS § 121 lg-s 1 kasutatud väljendit „sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest“ tuleb mõista tähenduses „alates hankedokumentide kättesaamisest“, ei ole õige. Väljend iseenesest viitab erinevate asjaolude võimalusele ning nende asjaolude kaalutlemise vajadusele. Juba ainult eeldus, et potentsiaalne pakkuja suudab 26-leheküljelise dokumendi koheselt läbi töötada, tehes sellele üheaegselt tehnoloogilise, logistilise ja juriidilise analüüsi, on ebarealistlik. Otsuse tegemisel jättis VAKO kaalutlemata, milline oleks piisav aeg, et vajalikud analüüsid teha ning oma õiguste rikkumises veenduda ja kas kaebaja poolt vaidlustuses nimetatud juhtudel oli õigustatud lisaküsimuste esitamine, veendumaks oma õiguste rikkumises. 2) HD p-de 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 osas puudub korrektne hindamismetoodika. Kaebaja on saanud HD tingimustest ning vastustaja vastustest aru selliselt, et hinnang antakse mitte objektiivsete kriteeriumide alusel, vaid hindamiskomisjoni arvamusele tuginedes, kes muuhulgas peaks hindama ka pakkujate poolt esitatud arvestuste õiguspärasust. Selline hindamismetoodika on vastuolus RHS § 3 p-s 2 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.
2.1.HD p 9.4.1 kohaselt arvestatakse ühe pakkumuse hindamiskriteeriumina toiduainete mitmekesisust ja tasakaalustatust (kuni 13 hinnapunkti). Pakkuja küsimusele hindamismetoodika kohta vastas hankija, et hindamine toimub hankekomisjoni liikmete arvamuste alusel.
2.2.HD p-des 9.4.8 (toidus on küllaldaselt vitamiine – kuni 7 hinnapunkti), 9.4.9 (toidus on küllaldaselt mineraalaineid – kuni 7 hinnapunkti), p 9.4.10 (toidus on piisavalt kiudaineid – kuni 7 hinnapunkti) kajastatud hindamiskriteeriumide kohta on vastustaja selgitanud, et pakkuja peab ise arvutama menüü toiduenergia ja toitainete sisalduse. Pakkujale teadaolevalt on küll olemas teaduslikult põhjendatud metoodika toiduenergia arvutamiseks, kuid samaväärne objektiivne metoodika toitainete, sh vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete arvutamiseks puudub ning vastavad arvutused oleksid teoreetilised ning põhineksid hinnangutele, mida pole võimalik kontrollida.
2.3.HD p-s 9.4.12 fikseeritud hindamiskriteeriumi (õpilasürituste toitlustuse mugavus – kuni 7 hinnapunkti) kohta on vastustaja selgitanud, et hindamine toimub hankekomisjoni liikmete arvamuse alusel: arvutatakse keskmine hinne komisjoni poolt pandud hinnete alusel. 3) HD p 2 „Hanke objekt, maht ja tehniline kirjeldus“ alapunktis 2.2 seisab, et toiduainete, kondiitritoodete ja poolfabrikaatide kohaletoimetamine toimub viiel tööpäeval, kuid alapunktis 2.3 on kirjas, et toiduaineid, kondiitritooteid ja poolfabrikaate tarnitakse mitte harvem kui kaks korda nädalas. Pakkuja täpsustavale küsimusele, kas tarne peab toimuma kahel või viiel tööpäeval nädalas (175 õppepäeval aastas), vastas hankija: „Ei ole tegemist eksitusega. Pakkuja peab garanteerima viiel tööpäeval nädalas (175 õppepäeval aastas) toitainete kohaletoomise, kuid mitte harvem kui kaks korda nädalas, et kindlustada värskete toitainete olemasolu“. Hankija jättis sellega küsimusele sisuliselt vastamata. Selline hankeobjekti tehniline kirjeldus ei vasta RHS § 32 lg 1 p 2 nõuetele. 4) HD p 2.15 kohaselt kohustub pakkuja korraldama ettevõtte tunnustamise toiduseaduse mõttes (ToiduS) toidu käitlemiseks loetletud Sillamäe koolides (tegevusalad: toidu 3(11)
3-17-424 valmistamine; toidu serveerimine). Erand oli Kannuka kooli kohta: käitlemisvaldkond: toidu valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlemisettevõttele, toidugrupid: köögiviljatooted, valikpagaritooted, kalatooted, lihatooted, hakklihast lihavalmistamised. HD p 2.1 sõnastusest tuleneb, et hanke objektiks on toiduainete, kondiitritoodete ja poolfabrikaatide kohaletoomine loetletud koolisööklatesse ning loetletud koolide koolipuhvetitesse toiduainete ja jookide kohaletoomine ja müük. HD p.2.4 sätestab, et tarnitavad tooted peavad vastama koolide sööklates edasise valmistamise võimalustele. HD p-des 2.1 ja 2.2 kirjeldatud hanke läbiviimiseks peab võimalikul pakkujal olema tegevusluba tegevusalal „toitlustamine“, alamtegevusaladega 1) valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlejale ja 2) toitlustamine/valmistamine, kaasamüük, serveerimine (koolipuhvet). Pakkuja saab HD p-st 2.15 aru selliselt, et hankija soovib saada pakkujalt tasuta lisateenust hankija valduses olevate toidukäitlemisettevõtete (koolisööklate) tunnustamiseks. Hankija peab sellise teenuse ostmiseks korraldama eraldi hanke. Käesoleva hanke raames, mille sisuks on toiduainete ja jookide ostmine, ei ole tunnustamiseks vajalike tegevuste tellimine võimalik, kuna tellitava teenuse olulised tingimused on kirjeldamata. Olulisteks tingimusteks on näiteks personali staatus, poolte vastutuse piirid, teenuse maksumuse kujunemise põhimõtted jmt. Hankija vastusest järeldab kaebaja, et hankija soovib korraldada toitlustamise koolides selliselt, et pakkujal lasuks kogu vastutus toiduseadusega toidu käitlejale pandud nõuete täitmise eest. Samal ajal saab pakkuja p 2.15 tingimustest aru selliselt, et koolide sööklate personal alluks edasi senisele tööandjale, koolide sööklate tehnoloogilise inventari nõuetekohase käitamise eest vastutaks ka edaspidi igal kool eraldi, ning iga kooli söökla jääb ka muus töökorralduslikus mõttes (köögi tööaeg, toiduhügieeni eeskirjade järgimine jmt) väljapoole pakkuja mõjuala. Omamata tegelikku kontrolli toidukäitlemise ettevõtte (koolisöökla) üle, ei ole võimalik tagada ToiduS nõuete täitmist (eriti peatükk 4). HD p 2.15 on vastuolus kehtivate toidukäitlemise nõuetega, või vähemalt ei ole kaebajal võimalik hanke võitmise korral tagada nende nõuete täitmist. Oma 02.03.2017 esitatud vastuse punktis 2.17 leiab vastustaja, et HD punktis 2.15 sisaldub vaid formaalne tunnustuse omamise nõue. Tunnustuse omamine ei ole kaebuse esitamise põhjuseks, kuna see on kaebajal põhimõtteliselt olemas ning selle laiendamine uutele kasutuskohtadele ei ole ilmselt probleemiks. Kaebuse esitamise põhjuseks on, et HD punkti 2.15 kehtimise korral tekib hanke võitjal tegelik kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 178/2002 artiklile 17:„ Toidu- ja söödakäitlejad peavad enda juhitava ettevõtte kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel tagama toidu ja sööda vastavuse nende tegevust reguleerivatele toidualaste õigusnormide nõuetele ning kontrollima kõnealuste nõuete täitmist.“, mida tal ei ole võimalik täita, kuna tal puudub tegelik võim vastutuse aluseks olevate asjaolude üle. Hankija saab lahendada vastuolu selliselt, et tunnustamise kohustus laieneks ainult tegevusaladele toidu valmistamine, toidu serveerimine (asukohaga koolide puhvetites) ning et potentsiaalsetel pakkujatel peab juba eelnevalt olemas olema tegevusluba (kvalifitseerimistingimus) tegevusalal toidu valmistamine eesmärgiga turustada toit teisele käitlemisettevõttele.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 1) HD p 2.2 osas teatas vastustaja 07.02.2017 vastuses, et pakkuja peab garanteerima viiel tööpäeval nädalas (175 õppepäeval aastas) toiduainete kohaletoomise, kuid mitte harvem kui kaks korda nädalas, et kindlustada värskete toiduainete olemasolu. HD p 2.2 räägib sellest, et pakkujale võimaldatakse toiduainete kohaletoomine viiel tööpäeval nädalas (v.a laupäev ja pühapäev). HD p 2.3 aga täpsustab toiduainete minimaalse tarnimise kordade arvu nädalas.
4(11)
3-17-424 2) HD p 2.15 tingimus ei piira kaebaja osalemist riigihankes, kui tal on olemas vajalikud tunnustused. Vastustaja soov on korraldada toitlustamist koolides selliselt, nagu näeb ette HD ja mis tuleneb Sillamäel seni korraldatud koolitoitlustamise korraldamise põhimõtetest ja õpilaste huvidest, st toidu serveerimise ja kohapealse lõpliku valmistamise korraldavad kooli personali koosseisus olevad töötajad. 3) HD p-de 9.4.1, 9.4.8, 9.49, 9.4.10 ja 9.4.12 osas tuleb märkida, et kui hankija jaoks on peale hinna olulised veel teisedki tingimused, tuleb need kehtestada hanketeates või HD-s. RHS § 50 lg 2 kohaselt hindab hankija juhul, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsama pakkumise alusel, pakkumusi vastavalt HT-s või HD-s nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Ka Euroopa Kohus on praktikas leidnud, et kõik hindamiskriteeriumid ei pea olema puhtalt majandusliku iseloomuga (majanduslikult hinnatavad), kuna ei saa välistada, et ka mittemajanduslikud asjaolud võivad mõjutada pakkumuse tegelikku väärtust hankija jaoks (Euroopa Kohtu 12.09.2001. a otsus kohtuasjas C-513/99). Koolitoidu puhul, mille kulud kaetakse peamiselt riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt, on hankija jaoks kõige olulisem teenuse kvaliteet. 4) HD lisas 13 toodud hankelepingu projekti p 5.1.1 kohaselt peab toitlustusteenus vastama sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määrusele nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“, sama ka HD p-s 2.2 (edaspidi: määrus nr 8). Nimetatud määruse § 6 lõige 1 kehtestab, et valmistoidu kohta peab lasteasutuse toitlustajal olema tehnoloogiline kaart või tehnoloogiline juhend, kus märgitakse toidu või toidugrupi nimetus, toidu koostisse kuuluvate toiduainete täpsed nimetused ja kogused (sealhulgas toidutoorme kogus enne ja pärast esmast töötlemist) ning kasutatud piimatoodete ja rasvainete rasvasisaldused, valmistoidu mass, toitumisalane teave, mis sisaldab infot valmistoitude energiasisalduse, põhitoitainete ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja naatrium) ja vitamiinide (A, D ja C) sisalduse kohta, ning toidu valmistamisel kasutatud tehnoloogia. Toitlustamine koolis peab vastama määruse nr 8 nõuetele ning määruse lisad 4 ja 5 reguleerivad koolilõuna ja koolieine toiduenergia- ja toitainetesisaldust. Osutatav teenus tuleb nendele nõuetele vastavalt korraldada. Määruse lisas 4 „Koolilõuna toiduenergia- ja toitainetesisaldus“ on toodud nõuded muu hulgas vitamiinide, mineraalainete, kiudainete ja ka toidu tasakaalustatuse osas. Nõudeid on ka määruses endas ja HD-s. Seega peab pakkuja poolt pakutav menüü vastama määruse nõuetele, tagades, et hankija nõutud kriteeriumid täidetakse. Need kriteeriumid ei saa toitlustusvaldkonnas professionaalselt tegutsevale ettevõttele olla üllatuslikud ega mittetäidetavad. Teisisõnu kaebaja tõlgendus, et määrusest tulenevate normatiivide täitmist toiduenergia või toitainete osas ei ole pakkujal võimalik määrata ega tagada, mistõttu sellekohased kriteeriumid tuleks tühistada, viiks selleni, et tellitud teenus ei vastaks Sotsiaalministeeriumi poolt toiduseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Teenuse kvaliteedi kontrolli teostab vastutaja ja riikliku järelevalve korras toiduseaduse alusel Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. HKMS § 8 lg 3 kohaselt, kui samas asjas vaidlustatakse nii haldusakti või toimingut kui ka selle kohta tehtud vaideotsust või muud kohtueelse menetluse otsust, esitatakse kaebus algsest haldusaktist või toimingust tuleneva kohtualluvuse kohaselt. Muudetud kaebuse nõudeid silmas pidades (algses kaebuses sisaldus üksnes nõue VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843 tühistada) tuleks kohtualluvuse määramisel juhinduda vastustaja asukohast. Sillamäe linn asub Ida-Viru maakonnas. Ida-Viru maakond kuulub justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa5(11)
3-17-424 ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 kohaselt Tartu Halduskohtu tööpiirkonda. Samas ei pea kohus põhjendatuks haldusasja HKMS § 10 lg 1 alusel Tartu Halduskohtule üle anda, kuna Tallinna Halduskohus on välja selgitanud asja lõplikuks lahendamiseks vajalikud asjaolud ning kogunud vajalikud tõendid. Samuti on kohus haldusasja raames EÕK abinõuna hankemenetluse peatanud. Seetõttu tuleb vältida asja lahendamisega venitamist. HKMS § 9 lg 1 kohaselt allub haldusasi sõltumata HKMS §-des 7 ja 8 sätestatust kohtule ka juhul, kui menetlusosalised ei vaidlusta kohtualluvust kaebusele vastamiseks antud tähtaja jooksul. Kuna menetlusosalised ei ole kohtualluvust vaidlustanud, on Tallinna Halduskohtul võimalik menetleda haldusasi nr 317-424 lõpuni.
10.RHS § 121 lg 1 ls 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 121 lg 1 ls 2 seab vaidlustamistähtajale täiendava piirangu: vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise päeva. Käesoleval juhul on küsimuse all RHS § 121 lg 1 ls 1 tõlgendamine, sest vaidlust ei ole selles, et vaidlustus esitati VAKO-le 15.02.2017, s.o rohkem kui kolm päeva enne pakkumuste esitamise päeva (27.02.2017). VAKO leiab, et kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest saama teada 25.01.2017, st ajast, mil ta registreerus riigihangete registris vaidlusaluse hanke juurde ning sai võimaluse tutvuda HD-ga, mistõttu ta teadis või vähemasti pidi teada saama kõigist nõuetest, mida ta vaidlustas 15.02.2017 vaidlustuses. VAKO leidis, et RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema hetkest, kui vaidlustaja hankijalt HD kohta esitatud küsimustele vastuse sai.
11.Erialakirjanduses (Minumets, D., Kulm, P. Riigihangete õigus. Kirjastus Juura, 2014, lk 539) on leitud, et kuna RHS § 121 lg 1 seob vaidlustuse tähtaja kulgemise alguse hetkega, millal vaidlustaja oma õiguste rikkumisest teada sai või millal ta pidi oma õiguste rikkumisest teada saama, on hanke alusdokumendi vaidlustamise tähtaja alguseks päev, mil isikul oli esimene võimalus hanke alusdokumentidega tutvuda ja oma õiguste rikkumisest teada saada. See, millal vaidlustaja hanke alusdokumentidega tegelikult tutvus ja selle sisust aru sai, vaidlustuse esitamise tähtaja algust ega kulgemist ei mõjuta (VAKO 27.03.2013 otsus nr 40-13/138574). Samuti ei mõjuta vaidlustamise tähtaja kulgemist see, millal vaidlustaja sai aru või millal temani jõudus informatsioon, et mõni hanke alusdokumendi tingimus rikub tema õigusi. Hanke alusdokumendi vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema vaidlustaja õigusi rikkuvast hanke alusdokumendi sättest teadasaamisest. Hanke alusdokumendi vaidlustamisel tuleb arvestada, et vaidlustaja poolt hankijalt RHS § 56 lg 1 alusel hanke alusdokumendi kohta selgituste küsimine ja sellele vastamine ei peata ega katkesta RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaja kulgemist. Kohtute ja vaidlustuskomisjoni lahendites on korduvalt selgitatud, et RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas ja kuidas soovis kaebaja asja kohtuväliselt lahendada (Minumets, D., Kulm, P., lk 542 viitega Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2013 määrusele asjas nr 3-13-771, Tallinna Halduskohtu 11.01.2012 määrusele asjas nr 3-11-3003 ja VAKO 23.11.2012 otsusele nr 232-12/138182).
12.Kohus leiab, et kehtiva RHS § 121 lg 1 ls 1 sõnastusest ei tulene, et õiguste rikkumisest teadasaamine on alati seotud HD kättesaamisega. Sellisel juhul oleks tulnud vastav põhimõte seaduses ka fikseerida (vrdl nt RHS eelnõu 204 SE I § 189 lg 2, Riigikogu XIII koosseis, arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ecbd5b61-734c-41b1-bff5a54f285bce53/Riigihangete%20seadus ). RHS § 121 lg 1 ls 1 sõnastus kohustab vaidlust lahendavat organit igal üksikul juhul puudutatud isiku õiguste rikkumisest teada saamise asjaolusid välja selgitama. Nõustuda tuleb sellega, et reeglina peabki vaidlustaja oma õiguste rikkumisest teada saama HD kättesaamisel, st riigihangete registri toimimise põhimõtteid arvestades hanke juurde registreerimisel. Samas juhul, kui HD-d on vastuolulised või 6(11)
3-17-424 ebaselged, ei pruugi hankel osalemisest huvitatud isik saada kohe aru oma õiguste rikkumisest. Sellisel juhul on põhjendatud lugeda õiguste rikkumisest teadasaamise ajaks hankija RHS § 56 lg 2 kohase selgituse saamine isiku RHS § 56 lg 1 kohasele pöördumisele. Menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus huvitatud isik peaks igaks juhuks algatama paralleelse vaidlustusmenetluse lisaks selgituse küsimisele, mille käigus võivad probleemid saada lahendatud. Sellist lähenemist toetab ka kohtupraktika. Eelmises punktis viidatud kohtute seisukohad ei ole üks-üheselt ülekantavad käesolevale asjale. Haldusasjas nr 3-12-1922 ei olnud probleem HD-de ebaselguses. Kaebaja ei olnud hankija poole pöördunud RHS § 56 lgte 1 ja 2 kohaselt. Haldusasjades nr 3-13-771, 3-11-3003, 3-09-2691 oli kaebaja esitanud hankijale enne vaidlustuse esitamist ettepaneku või taotluse hanke alusdokumente muuta. See erineb olukorrast, kui hankedokumendid on ebaselged. Viidatud kohtuasjades hindasid kohtud kaebaja väiteid sisuliselt ning leidsid, et kaebaja ei küsinud selgitusi temale arusaamatuks jäänud hankedokumentide tingimuste kohta, vaid püüdis hankijat mõjutada pakkumuse esitamise tingimusi kaebajale sobivaiks muutma. Seetõttu järeldasid kohtud, et kaebajale oli tema väidetav õiguste rikkumine selge juba enne hankijale küsimuste saatmist. Seega nähtub kohtule, et olemasoleva kohtupraktika valguses tuleb sisuliselt hinnata, kas HD-d olid ka tegelikult ebaselged ning kas kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama juba HD kättesaamisel või alles hankija vastuste valguses. Kuna riigihankes nr 181843 vaidlustatud HD tingimused on ebaselged ja osaliselt õigusvastased (vt käesoleva otsuse p-d 13–17), on põhjendatud lugeda kaebaja õiguste rikkumisest teada saamise ajaks hankijalt vastuse saamise aeg (07.02.2017) ja seetõttu tuleb vaidlustus lugeda RHS § 121 lg 1 ls 1 kohaselt tähtaegseks. VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843 tuleb tühistada. Kohus vaatab asja sisuliselt läbi.
13.HD p 2.1 kohaselt on hanke objekt koolilõuna pakkumiseks toiduainete, kondiitritoodete ja poolfabrikaatide kohaletoomine HD-s nimetatud koolide sööklatesse ning koolipuhvetitesse toiduainete ja jookide kohaletoomine müügiks õpilastele ja kooli personalile. Hanke objekti kirjeldusest ei nähtu, et pakkujalt oodatakse toitlustusteenuse pakkumist (koolilõuna valmistamist ja serveerimist) HD-s nimetatud koolide sööklates, vaid toidu valmistamiseks ja serveerimiseks on koolides olemas vastav personal, kes nimetatud funktsioone ka täidab. See nähtub ka hankija 02.03.2017 vastustest kaebusele, vt p 2.17 (toidu serveerimise ja kohapealse lõpliku valmistamise korraldavad kooli personali koosseisus olevad töötajad). Samas on HD ps 2.15 fikseeritud, et pakkuja kohustub korraldama ettevõtte tunnustamise toiduseaduse mõttes toidu käitlemiseks koolide sööklates, sealjuures on kõigi sööklate puhul käitlemisvaldkonnaks toitlustamine: söökla koolis, tegevusalad: toidu valmistamine, toidu serveerimine. Seega nõuab hankija, et pakkuja oleks tunnustatud ettevõtteks ToiduS mõttes, samal ajal, kui hanke objektist (ega ka vastustaja selgitustest) tulenevalt ei hakkaks pakkuja koolide sööklates pakkuma toitlustusteenust, st pakkuja ei hakkaks koolilõunat valmistama ega serveerima. Ebaselgust põhjustab HD p 2.15 väljend „ettevõtte tunnustamine toiduseaduse mõttes“, kuna vastavat tunnustusmenetlust kehtiv toiduseadus (ToiduS) alates 01.04.2014 enam ette ei näe, vaid see on asendatud tegevusloa taotlemisega (vrdl ToiduS ja v.r ToiduS §-d 8 ja 9). Vastustaja selgitus, et HD tingimused ei piira kaebaja osalemist riigihankes, kui tal on olemas vajalikud tunnustused, ei kõrvalda HD-st tulenevat ebaselgust. Jääb selgusetuks, kas hankija peab HD ps 2.15 silmas, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris tegevusalal „toitlustamine“ või nõutakse pakkujalt (varasemat) tegevusluba ToiduS § 9 mõttes, mille väljastab VTA. Tegemist on olulise küsimusega, kuna tegevusloa väljastamise eelduseks on, et pakkuja faktiliselt tegeleks kooli sööklates toidu käitlemisega (toidu valmistamisega), sellist nõuet ei ole HD-st aga võimalik välja lugeda. Tegevusloa puhul peab loa taotleja täitma ka toidu käitlemise nõudeid (vt nt ToiduS 4. ptk), mida on keeruline kui mitte võimatu teha, kui koolisöökla personal ei allu pakkuja juhtimisele ega kontrollile, vastav õiguslik vahekord on HD-s aga täiesti sisustamata. Tegevusloa nõue on seda enam põhjendamata, et HD-st ei tulene 7(11)
3-17-424 pakkujale kohustust koolilõunat valmistada ega serveerida. HD-s pole ka nõutud, et pakkujal oleks pädev personal toidu valmistamiseks, mis on toitlustusteenuse pakkumisel tavapäraseks nõudeks. Seega jääb HD p 2.15 nõue ebaselgeks, mistõttu on hankija eksinud RHS § 3 p 2 nõude vastu tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus.
14.Toitlustusteenusele on HD-s viidatud üksnes seoses puhveti pidamisega (vt HD p 2.14). Toitlustamine kooli puhvetis peab toimuma selliselt, et lõunaks pakutakse igal tööpäeval eraldi koostatud menüüd (HD p 2.14.1). Toitlustust koolipuhvetis ja koolipuhvetist toidu müüki korraldab pakkuja oma töötajaga (vähemalt üks töötaja igas koolis), vt HD p 2.14.3. HD p 2.14.4 kohaselt on toitlustuseks koolipuhvetis ja toidu müümiseks koolipuhvetis pakkujal lubatud kasutada tasuta kooli kööki, köögi inventari koos kooli köögi personaliga (lubatud toiduainete hoidmine ja töötlemine kooli köögis, toidu serveerimine kooli kööginõudega, nõude pesu kooli nõudepesumasinaga). HD p-st 2.14.4 ei tulene pakkujale kohustust toitu valmistada just kooli sööklas (kooli personali abil), vaid välistatud ei ole kohtu hinnangul ka toidu mujalt kohaletoomine ja puhvetis serveerimine. Seega ei näe kohus, et ebaselge sisuga ettevõtte tunnustamise nõue oleks ka koolipuhveti pidamise osas põhjendatud ning ka siin esineb vastuolu RHS § 3 p-ga 2. Kokkuvõtteks märgib kohus, et HD p 2.15 kätkeb endas olulist ebaselguse probleemi. Esiteks ei ole selge, mida tuleb mõelda ettevõtte tunnustamise all. Teisalt on ka ebaselge, milleks on üldse vajalik hankeobjekti kirjeldust silmas pidades selline tunnustamine. Selline ebaselgus mõjutab hankes osalemist. ToiduS alusel tegevusloa hankimine ja selle omamine tähendab pakkujale püsivaid kohustusi ja kulusid. Vaja on tagada toidu käitlemise koha nõuetekohasus, töötajate koolitus jms. On selge, et olukorras, kus kooli töötajad ei alluks pakkujale, oleks pakkujal keeruline, kui mitte võimatu ToiduS nõuetest kinnipidamist tagada. Seega tuleb HD p.2.15 selle vastuolu tõttu RHS § 3 p-ga 2 tühistada. Kohus märgib, et juhul, kui hankija peab vajalikuks kehtestada majandustegevuse registris vastava registreeringu olemasolu või eelneva ToiduS alusel väljastatava tegevusloa olemasolu nõuet, tuleks see fikseerida HD-s kvalifitseerimistingimusena.
15.Kuna kohtul puuduvad eriteadmised, millised on praktikas kasutatavad tavapärased pakkumuse hindamise kriteeriumid õppeasutustes toitlustusteenuse pakkumisel, vaatles kohus kuue lõpetatud hankemenetluse HD-d, mille osas on HD-d riigihangete registris kättesaadavad. Nendeks hangeteks oli: 1) toitlustusteenuse tellimine Hiiumaa Ametikoolile (detsember 2016, riigihanke viitenumber 181364); 2) toitlustusteenuse osutamine Tallinna Virmalise lasteaiale (november 2015, riigihanke viitenumber 169511); 3) Tartu Kõrgemale Kunstikoolile toitlustusteenuse hankimine (september 2015, riigihanke viitenumber 167197); 4) Aseri kooli toitlustusteenus (juuli 2015, riigihanke viitenumber 165744); 5) Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli toitlustus- ja puhvetiteenuse hankimine (mai 2015, riigihanke viitenumber 163344); 6) Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse toitlustusteenuse hange (juuli 2014, riigihanke viitenumber 153988).
16.Järgnevalt esitab kohus oma järeldused vaidlustatud hindamiskriteeriumide kohta. Kohus jätab siinjuures kõrvale diskussiooni, kas käesolevas hankemenetluses üldse on hankeobjektiks toitlustusteenuse (toidu valmistamine) tellimine ning ebaselge on samuti see, kas pakkujalt eeldatakse hankelepingu täitmisel jooksvalt ka menüü koostamist või koostavad menüü koolide sööklad ja pakkuja rolliks jääb üksnes vajalike toiduainete transport. Vaidlust ei ole selles, et pakkumuses tuleb esitada HD lisa 11 vormi kohane kahenädalane menüü, mis on pakkumuse hindamise aluseks. RHS § 31 lg-st 4 tulenevalt on hankijal majanduslikult soodsaima pakkumuse valimise korral kohustus nimetada hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Samuti nimetab hankija viidatud sätte kohaselt igale valitud pakkumuse hindamise kriteeriumile pakkumuste majandusliku 8(11)
3-17-424 soodsuse hindamise seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu. Majanduslikult soodsama pakkumuse puhul ei pea kõik hindamiskriteeriumid olema kvantitatiivselt mõõdetavad, kuid seaduse kohaselt peavad kriteeriumid võimaldama objektiivset hindamist ning nende suhteline osakaal peab olema objektiivselt põhjendatud.
16.1.Vaidlusaluses hankes ei ole kaebaja küll vaidlustanud hindamiskriteeriumide suhtelist osakaalu, kuid kohtule nähtub, et toidu kvaliteedi kriteeriumidele omistatud hindamiskriteeriumide osakaal (90%) on väga kõrge võrreldes maksumusega (10%). Sealjuures jääb ka ebaselgeks, kuidas HD p-s 9.4.12 toodud hindamiskriteerium (õpilasürituste toitlustuse mugavus) seondub toidu kvaliteediga. Võrdlusalustes hangetes ei olnud hinnakriteeriumile antud ühelgi juhul nii madalat osakaalu. Hinna osakaal jäi 30–70 punkti vahemikku 100-st. Kohtu hinnangul ei tohiks hinna osakaal hindamiskriteeriumides olla marginaalne, sest riigihanke olulisemaid eesmärke on siiski kasutada avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 1). Koolilaste toitlustamine on õigusaktidega üsna täpselt reguleeritud, vt määruse nr 8 §-s 5 sätestatud nõudeid menüü koostamisele. Kohtu hinnangul on kehtivate õigusaktide valguses vastavat valdkondlikku kompetentsi omades võimalik põhimõtteliselt objektiivselt hinnata toidu mitmekesisust ja tasakaalustatust. Võrdlusaluste hangete puhul on hindamiskriteeriumidena valdavalt kasutatud menüü mitmekesisust ja selle tervislikkust (möönda tuleb, et vaidlusaluses hankes on kasutatud segadusse ajavat mõistet „toiduainete mitmekesisus ja tasakaalustatus“, mitte arusaadavamat „menüü mitmekesisus ja tasakaalustatus“, mille puhul on selge, et võrreldakse erinevatel päevadel pakutavaid toite). Samas on võrdlusalustes hangetes täpsemalt avatud, mida mitmekesisuse all mõeldakse. Näiteks hangetes nr 169511 ja 163344 on mitmekesisus sisustatud toitude kordumise kaudu: maksimumpunktid sai menüü, kus kindla ajavahemiku järgi (tavaliselt 2 nädalat) ükski toit ei kordunud, minimaalsed punktid aga menüü, kus toit kordus üle ühe korra. Sellisena on paremini tagatud hindamise objektiivsus. Vaidlusaluses hankes ei ole välja toodud konkreetseid hindamise parameetreid ega skaalat, vastustaja on möönnud, et hindamine toimub hankekomisjoni liikmete arvamuse alusel. Seega jääb iga hankekomisjoni liikme enda sisustada, mida mõistetakse HD p-s 9.4.1 nimetatud toiduainete mitmekesisuse ja tasakaalustatuse all. Sellisena ei taga kohtu hinnangul HD p 9.4.1 sõnastus objektiivset hindamist ning on seetõttu vastuolus RHS § 31 lg-ga 4. Kohus leiab, et üldisena sõnastatud kriteeriumid, nagu menüü tervislikkus, tasakaalustatus ja mitmekesisus ei ole põhimõtteliselt välistatud, kui hindamise metoodika on selgemalt lahti kirjutatud ja on viidatud, millele hindamisel tuginetakse (nt määrusele nr 8 ja selle lisadele, Terviseameti koostatud juhendmaterjalidele (vt arvutivõrgus: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/haridus-jasotsiaalteenused/tervisekaitsenouded-toitlustamisele-koolieelses-lasteasutuses-ja-koolis.html) vms. Vaidlusaluses hankes tekitab segadust ka see, et kõrvuti üldiste hindamiskriteeriumidega (HD p 9.4.1) on välja toodud ka spetsiifilisi nõudeid (HD p-d 9.4.2–9.4.11), mistõttu jääb ebaselgeks nt see, kas vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisalduse hindamine on kuidagi erinev toiduainete mitmekesisuse ja tasakaalustatuse hindamisest või osa sellest.
16.2.Kohus nõustub kaebajaga, et objektiivset hindamist ei võimalda HD p-d 9.4.8 (toidus on küllaldaselt vitamiine), 9.4.9 (toidus on küllaldaselt mineraalaineid), p 9.4.10 (toidus on piisavalt kiudaineid). Määruse nr 8 lisadena on kehtestatud küll mh laste toiduenergia- ja toitainetevajadus ööpäevas (lisa 1), laste ööpäevane toiduenergia- ja toitainetevajadus kooliastmete kaupa (lisa 3), koolilõuna toiduenergia- ja toitainetesisaldus (lisa 4) ja koolieine toiduenergia- ja toitainetesisaldus (lisa 5), milles on toodud mh kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete vajadused/soovitavad väärtused, kuid üheselt ja objektiivselt ei ole võimalik sisustada hindamiskriteeriumides kajastatud mõisteid „küllaldaselt“ ja „piisavalt“. Hindamiskriteeriumide sõnastusest võib teha järelduse, et mida rohkem on toidus vitamiine, 9(11)
3-17-424 mineraalaineid ja kiudaineid, seda parem, kuid tervislikuks tuleb kohtu hinnangul pidada menüüd, kus määruse nr 8 lisades ära toodud soovituslikke väärtusi ka oluliselt ei ületataks. Sellisena ei võimalda HD p-d p 9.4.8, 9.4.9 ja p 9.4.10 kohtu hinnangul objektiivset hindamist ning viidatud HD punktid tuleb viia kooskõlla õigusaktides toodud nõuetega.
16.3.Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et objektiivset hindamist ei võimalda ka HD p 9.4.12 õpilasürituste toitlustamise mugavus. Viidatud punkt on raskesti seostatav toidu kvaliteediga, mille üheks hindamiskriteeriumiks HD p 9.4.12 on. HD p-s 2.2 on küll väljendatud, et spordipäevade, ekskursioonipäevade, õppekäikude, õppesõitude jmt kohta koostatav menüü peab võimaldama lõunat kaasa võtta (lõuna tuleb kombineerida võimalikult lihtsalt või tuleb planeerida hanke mahus taara ja söögivahendid, näiteks ühekordsed nõud), kuid ka see ei anna täpset infot selle kohta, kuidas erinevaid pakkumusi HD p 9.4.12 alusel pingeritta seada. Hankija on selgitanud, et selle kriteeriumi osas toimub hindamine hankekomisjoni liikmete arvamuse alusel. See näitab täiendavalt, et HD p 9.4.12 alusel toimub hindamine subjektiivsete, mitte objektiivsete kriteeriumide alusel. Seega on HD p 9.4.12 vastuolus RHS § 31 lg-ga 4 ja tuleb õigusakti nõuetega kooskõlla viia.
17.Kokkuvõtlikult tuleb märkida, et HD p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 on õigusvastased ja hankijal tuleb need kooskõlla viia õigusaktide nõuetega. Kohus märgib lisaks, et selgusetu on, mille alusel otsustatakse parim puhvetiteenuse pakkuja, kuna HD-s toodud hindamiskriteeriumid puudutavad üksnes koolilõuna menüüle esitatavaid nõudeid, seda kinnitab ka HD lisas 11 toodud menüü vorm.
18.Kaebaja leiab, et ebaselgus on ka HD p 2 „Hanke objekt, maht ja tehniline kirjeldus“ alapunktis 2.2, milles seisab, et toiduainete, kondiitritoodete ja poolfabrikaatide kohaletoimetamine toimub viiel tööpäeval, kuid alapunktis 2.3 on kirjas, et toiduaineid, kondiitritooteid ja poolfabrikaate tarnitakse mitte harvem kui kaks korda nädalas. Hankija on andnud selgituse, et HD-d tuleb mõista selliselt, et pakkujale võimaldatakse toiduainete kohaletoomine viiel tööpäeval nädalas (v.a laupäev ja pühapäev), HD p 2.3 aga täpsustab toiduainete minimaalse tarnimise kordade arvu nädalas. Kaebaja on viidanud 22.02.2017 menetlusdokumendis, et on rahul vastustaja 02.03.2017 esitatud vastuse p-s 2.14 antud selgitustega. Kohus nõustub, et vastustaja antud tõlgendus on HD-de punkte koostoimes lugedes sealt tuletatav, mistõttu puudub vajadus vastavaid HD punkte õigusvastasteks tunnistada.
19.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada tuleb VAKO 16.02.2017 otsus nr 23-17/181843. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada Mann Grupp OÜ vaidlustus osaliselt ning: 1) tühistada riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p 2.15; 2) kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe Eesti Põhikooli, Sillamäe Kannuka Kooli, Sillamäe Vanalinna Kooli ja Sillamäe Gümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks toiduainete ja jookide ostmine“ (riigihanke viitenumber 181843) hankedokumentide p-d 9.4.1, 9.4.8, 9.4.9, 9.4.10 ja 9.4.12 kooskõlla õigusaktide nõuetega. Muus osas (HD p-d 2.2 ja 2.3) tuleb jätta kaebus rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt tema kasuks välja õigusabi kulud summas 680 eurot (arve nr 170301, tl 77). Kohtusse pöördumisel on kaebaja tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (tl 21).
10(11)
3-17-424 Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, seega ei saa kohus välja mõista menetluskulusid, mis seonduvad õigusabi osutamisega VAKO-sse pöördumisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51897, p 13). Eelnevat arvestades ei saa kohus välja mõista arvel nr 17301 märgitud õigusabikulusid 4 h ulatuses summas 320 eurot. Kohtumenetlusega seonduvateks kuludeks tuleb arve nr 170301 alusel pidada kulusid 360 euro ulatuses (kaebus VAKO otsusele 2,5 h ja vastus määrusele 2 h). Kohtu hinnangul on antud summa põhjendatud ning kaebaja on esitanud kulude kandmist tõendava maksekorralduse (tl 79). Seega on kaebaja põhjendatud menetluskulu kokku 1280+360=1640 eurot. Kuna vaidlustatud HD punktide osas valdavas osas kaebus rahuldati, peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavad menetluskulu 15% ulatuses. Seega kuulub vastustajalt Mann Grupp OÜ kasuks väljamõistmisele 1394 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Laidvee Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.