lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-301/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 06.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-301/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

6. aprill 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-301

Kohtuasi

A.P. kaebus Viru Vangla ametniku tegevuse läbi tekkinud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.05.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.24.10.2016 on kinnpeetav A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud kaebus-kahjunõude (tl 13-16), milles avaldas rahulolematust valvur Rauno Palki tegevuse suhtes tema läbiotsimisel, nõudis nimetatud ametniku kriminaalvastutusele võtmist ning väärikuse alandamise ja solvamise läbi tekkinud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väidetel hakkas suvel 2016 tööle asunud uus valvur teda vanglas ringi liikumisega seotud kambrist väljumisel ja sellesse sisenemisel vaatamata vastuväidetele suguelundist puudutama ja seda käega ilmselt erutamiseks silitama, lõpetas selle tegevuse peale kaebuste esitamist kaheks kuuks, kuid alustas 22.10.2016 uuesti ja tegi seda ka 24.10.2016 õhtul, kui ta hakkas kambrist jalutuskäigule minekuks väljuma. Veel väitis kaebaja, et kui nimetatud valvur pole homoseksualist, siis tahab ta teda ilmselt oma

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ülemuse käsul õigusrikkumisele provotseerida, sest teised valvurid läbiotsimisel nii ei käitu ja nende suhtes tal pretensioone pole. 06.01.2017 vastusega nr 6-16/128-4 (tl 18-19) jättis Viru Vangla (edaspidi vastustaja) kahjunõude rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud valvuri poolt 24.10.2016 koostatud ettekanne nr 6-20/6739-1 (tl 35 ) ja kriminaalmenetluse nr 16922700131 mittealustamise kohta 03.11.2016 koostatud teatis nr 610/30878-2 (tl 33-34). Lisaks on kohtule edastatud ka 24.10.2016 toimunud läbiotsimist kajastav salvestis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.03.02.2017 koostatud kaebuses (tl 1-2) palus kaebaja tunnistada vanglaametniku tegevus ja talle antud vastus õigusvastaseks ning maksta solvamise ja inimväärikuse alandamise eest välja 10 000 euro suurune hüvitis. Ta väitis, et kohtueelses nõudes on kõik väited, faktid, põhjendused ja nõuded väga üksikasjalikult kirjas ning palus nendega arvestada. Vanglaametniku tegevuse suhtes esitatud tuvastamisnõuet põhjendas ta väitega, et see annab talle täiendava aluse tema kriminaalvastutusele võtmiseks.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 31-32) leiti, et kaebajale pole kahju tekkinud ning paluti jätta kaebus rahuldamata. Seejuures märgiti, et läbi otsimine kinnipeetava intiimpiirkondade juurest on paratamatu, kuna vastasel juhul muutuks kogu läbiotsimistoiming sisutuks ning lisati, et tegemist ei ole väärikust kahjustava tegevusega ja tal on kohustus taluda sellega kaasnevaid ebameeldivusi. Veel märgiti, et salvestiselt nähtuvalt otsis kaebaja läbi temaga samast soost vanglaametnik ning kuna teda ei riietatud lahti ja läbiotsimine toimus riiete pealt kompimisega, oli tegemist ühe vähimkoormava läbiotsimise viisiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vastustaja ametniku tegevuse tõttu on saanud kaebaja aule ja väärikusele tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju.
5.Isikute läbiotsimisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse §-s 68. Selle lõikes üks sätestatu kohaselt on kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse ametnikel õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vastav täpsem kord sisaldub justiitsministri 05.09.2011 määruses nr 44. Selle § 31 lg-s 1 on samuti kehtestatud, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglas viibiv isik koos asjadega läbi otsida. Sama paragrahvi punktis viis on kehtestatud üksnes, et läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ja muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Seda, kuidas täpselt ja millises ulatuses läbiotsimist teostada, ei ole määruse andja kehtestanud. Seega on tegemist protseduuriga, mille teostamise täpse viisi, ulatuse, kasutatavate abivahendite ja muu sarnase määramisel on vanglateenistuse ametnikul väga ulatuslik kaalutlusruum. Määruse § 32 punkt 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine vanglasisesel saatmisel kohustuslik. Viru Vanglas viibiva kinnipeetava elukorraldust reguleeriva kodukorra punkt 4.6 näeb samuti ette, et kinnipeetav otsitakse läbi, kui ta väljub osakonnast või siseneb sinna. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed selleks ettenähtud tähisele seinal või muule vanglateenistuse ametniku osutatud kohale, peopesad enda poole ning vajaduse korral võidakse ta otsida läbi ka koos lahtiriietumisega.
6.Kaebaja suhtes 24.10.2016 toimunud tegevust kajastav videosalvestis kinnitab, et teda otsis läbi temaga samast soost vanglateenistuse ametnik, läbiotsimine piirdus keha kompamisega läbi riiete ning lahti ei pidanud ta riietuma. Asjaolu, et seejuures püüdis vanglateenistuse ametnik kombata ka kubemepiirkonda, ei ole kuidagi võimalik käsitleda õigusvastase tegevusena, sest tegemist on

kohaga, kuhu saab peita keelatud esemeid. Salvestiselt nähtuv kinnitab selgelt, et kogu kaebaja keha läbiotsimisega seonduv tegevus kestis vähem kui kümme sekundit ning üle tema suguelundite piirkonna libises ametniku sirgete sõrmedega labakäsi vaid väga põgusalt. Seega ei viita miski vähimalgi määral sellele, et ametnikul võis peale läbiotsimise olla veel ka muid eesmärke ja tema tegevus tõi kaasa või üldse saanuks kaasa tuua kaebaja solvamise ja inimväärikuse alandamise.

7.Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on ära toodud RVastS § 7 lg-s 1. Mittevaralise kahju rahas hüvitamise täpsem kord on kehtestatud RVastS § 9 lg-s 1. Sätestatust tulenevalt võib küll nõuda au teotamisest või väärikuse süülisest alandamisest põhjustatud kahju hüvitamist, kuid vastava nõude rahuldamine saab toimuda vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Antud juhul puudub avaliku võimu kandja tegevuses ilmselgelt õigusvastasus, sest eelnevalt juba käsitletu kohaselt on vanglasisese liikumisega seotud kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik ning saab sisaldada ka tema intiimpiirkondade läbiotsimist.
8.Valvuri tegevuse peale esitatud tuvastamisnõude põhjenduseks on kaebaja märkinud soovi saada täiendav alus tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Ehki eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole vastav tegevus õigusvastane, peab kohus siiski vajalikuks märkida, et kriminaalvastutusele võtmine saab sõltuda üksnes teole antavast karistusõiguslikust hinnangust. Halduskohtul sellekohast pädevust pole, mistõttu ei saa tema poolt tuvastatu ka kuidagi tekitada aluseid kriminaalvastutusele võtmiseks. Käesolevas asjas kohtule edastatud 03.11.2016 teatisest nr 6-10/30878-2 nähtuvalt on vastavat pädevust omava ametniku poolt kaebaja väiteid juba kontrollitud ning leitud, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Vastav teatis on KrMS § 207 lg-s 1 sätestatust tulenevalt vaidlustatav prokuratuuris ning halduskohtutele pole seaduseandja andnud õigust selles sisalduva ümberhindamiseks.
9.Eeltoodud järeldustel pole kohtul mingit alust pidada vastustaja tegevust kaebaja läbiotsimisel ja tema kohtueelse nõude rahuldamata jätmisel õigusvastaseks ning mõista vastustajalt välja kaebuses soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Seega jäävad kõik kaebuse nõuded täies ulatuses rahuldamata. Käesolevas asjas puuduvad kohtukulud, sest kaebaja on kohtumäärusega täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning vastustaja pole oma menetluskulude kohta taotlust ja dokumente esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium